Magavad…
Mis mõttes?
Ma logisin üle saja aasta Sitemeterisse ja viskasin statistikale pilgu peale. Päeva keskmine 378??? Kuulge, kas on võimalik, et nende statistika on p*rses? Sest minu mäletamist mööda on mul lugejaid päevas alati nii 120 ringis olnud…
Ja ma ei ütleks, et mu blogi oleks viimasel ajal hirmus palju huvitavamaks läinud, ma ise eeldasin, et huvi pärast lapse sündi ja teemade ühekülgseks muutumist pigem langeb.
Veider.
Kust te kõik äkki tulite? 🙂
Ma otseselt ei kurda ju, ühest küljest kõditab see edevust ja nii. Teisest küljest on aga ikkagi kõhe, sest suurema lugejaskonnaga on alati potentsiaalselt rohkem võimalikke probleeme, ehkki minul on seni kõik väga ilus ja viisakas olnud.
*sülitab kolm korda üle vasaku õla*
EDIT: Uurisin natuke edasi ja avastasin vähemalt ühe võimaliku põhjuse: mu blogi aadress on ühes perefoorumis, mis seletab titehuviliste lugejate arvu kasvu 😉
Kuni septembrini on see aasta iga kuu olnud 4000-5000 külastaja kandis, oktoobris järsku 8000 ja novembris 11 000. Foorumisse jõudis aadress alles novembri esimeses pooles, nii et huvi tõusis juba enne. Minu Eestisse kolimisega ehk…
No mis seal ikka. Vaatan huviga, kauaks seda huvi jätkub 😀
Ilusat advendiaega, kallid sõbrad!
Meenutuseks huumorinurgake kahe aasta tagusest advendist.
Käisime raekoja platsil esimese advendiküünla süütamisel, kuulasime ühendatud mudilaskoori jõululaule ja kärutasime niisama ringi.
Selle pildi tegin ma Mehe kukilt. Ma ei mäletagi, millal keegi mind viimati kukile võttis, see oli küll aasta(kümne)id tagasi.
Lund oli ka natuke 😉
Plika ise arvas oma esimesest advendist nii palju:
Aga et paremini ka näha oleks, siis:
Ja niiviisi tudus ta enne seda, kui talle välja minekuks kombe selga tirisime:
On taas laupäev, tore päev…
Ökomess oli iseenesest nadim, kui lootsin. Oleks eeldanud rohkemat, mitmekesisemat… 50 krooni oli küll liig selle pileti eest, õpilased said 25-ga, see oleks veel ok olnud.
Noh, vähemalt magnetpalli sain Looduspere letist, seda olin juba mõnda aega osta tahtnud, lihtsalt kunagi ei jõudnud poodi. Ja kuna elektriküünalde viimane töötav viiendik andis täna öösel otsad, ostsime soolalambi – mul on lihtsalt magamistuppa öö läbi veidi valgust vaja, et ma Plikat kontrollida ja tissitada-mähkida saaks ilma tuld põlema panemata, laelamp on liiga ere.
Hapukurki, küüslauku, piparmündiga vaarikamoosi, kanepitahvli ja jõulušokolaadi ostsime kah.
Sellest ma küll täpselt aru ei saa, mis on GNLD-l või vene tädikeste müüdavatel plastmassnugadel ühist ökoga, aga olgu peale…
Ja siis käisime veel Pisi-Maideniga saunas. Tähendab, nemad kõik käisid, mina istusin niisama terve õhtu ja vaatasin telekat. Kuivõrd kodus mul sellist asja ei leidu, oli lõbu laialt.
Üldises plaanis oli tõeliselt mõnus kodust nii pikaks ajaks välja saada. Plika magas messil kogu aja ja saunaõhtust ka enamiku, ainult tissi tahtis paar korda.
Aga nüüd õhtul kodus pidi ta muidugi jaurama nagu tavaliselt – poolteist tundi võttis vaigistamine aega, läks vist isegi hästi. Ma lihtsalt ei saa aru, MIKS ta peab just õhtul/öösel jaurama – päeval on nagu linnuke oksal, kui nutujoru korra tulebki, vaigistab selle max kümne minutiga. Kas kõik tited on programmeeritud võimalikult vastikul ajal jaurama või? Ma ei oska lihtsalt midagi ette võtta – mähe on kuiv, kõht on täis, gaasirohtu saab korralikult, aga IKKA peab õhtul pärast viimast tissi raudpoltkindlalt tund-kaks karjuma ja jaurama, mitte ükski rahustamine ei aita. Tüüüüüütu. Eriti tüütu on see muidugi siis, kui Mees samal ajal väljas joob (nagu täna) ja ma pean kõik see aeg üksi hakkama saama – enamasti on vähemalt võimalus laps teise kätte anda, kui ise sellest pikast asjatust kussutamisest ära väsid.
Mis seal ikka… Lapsevanema argipäev.
Seni parim
Meenutab küll rohkem kuuske kui lille, aga noh – jõulud ongi tulemas 😀
Unustasin eile mainimata, et tegelikult meil on kaks viimast päeva külalised käinud küll – neljapäeval käis Ada ja eile Kessu – mõlemad lastega. Praegu on Mehe sõbrad külas – ka lastega.
Varsti läheme Pisi-Maideniga ökomessile.