Väga veider
Kuna UK-s on hambaarst rasedatele tasuta, mõtlesin enne Eestisse tulekut korra kontrollist läbi käia. Nagu alati, jätsin asja nii viimasele minutile, et nüüdseks on mul samaks nädalaks aega vaja.
Otsisin siis oma postikoodile lähimaid hambaarste. Esimesel oli vaba aeg alles järgmise nädala neljapäeval. Teisel ei saanud üldse löögile – juba kolme kutsungi järel lülitus sisse automaatvastaja, mis jagas üldist infot ja soovitas teate jätta – ma siis jätsin, aga ei looda eriti tagasi helistamisele. Kolmanda kohaga toimus umbes-täpselt selline dialoog:
Halloo?
Tere, kas see on hambaarst?
Jah, on.
Kas saab äkki veel selleks nädalaks aega?
Kas teil valutab?
Ei.
Aga mida te siis teha tahate?
Lihtsalt kontrollida oleks vaja, aga ma lähen juba järgmisel nädalal UK-st ära.
Tulge kolmapäeval kell kümme.
Kas mõnda muud aega pole? Mul on kolmapäev väga kinni.
No siis neljapäeval kell 11. Või kell 9.
Kell üheksa sobib paremini.
Olgu, neljapäeval kell üheksa.
Aitäh, head aega.
Head aega. Jumal õnnistagu sind!
NHSi kodulehe väitel on tegemist kellegi Wai C Yeapi nimelise arstiga, kes seal üksinda vastu võtab ning tavaliste teenuste kõrval on muuhulgas ka anxiety management – a range of techniques to help patients manage their anxieties about dental treatment. NHSi kodulehe väitel on praksis kolmapäeviti üldse suletud (aga ma tean omast käest, et need andmed ei pruugi alati kõige värskemad olla, minu perearstipraksises olid arstid vahepeal hoopis pensionile läinud ja uued asemele tulnud).
Aga siiski. Telefoni vastu võttes ei öelda “hambaarst kuuleb”, vaid lihtsalt “halloo”. Vabu aegu on samaks nädalaks nii mitmeid. Mult ei küsita isegi nime, öeldakse lihtsalt, et tule sel ajal. Ja siis veel see “god bless you” kõne lõpus.
Noh, ülevaatusega ei saaks ju midagi juhtuda. Aga kui midagi vaja päriselt teha on, siis ma küll ei tea, kas ma julgen. Võib-olla selline asi ongi Londoni arstide puhul tavaline, ma ei tea. Mul puuduvad kogemused. Aga minu meelest on see kahtlane.
Veider, väga veider.
