Author name: Tikker

Õhtust

/ jabur elu, seltsielu / 2 Comments

Et noh. Üldiselt oli mul täiesti aus kavatsus minna pärast tööd otse koju ja keerata endale kokku mingi õhtusöök nendest suitsuviineritest, mida mul ülehomse… Oijah, nüüd juba homse kuupäevaga terve pakk külmkapis seisab.

Ma kahtlustan, et asi kiskus viltu sellest hetkest, kui me Lepaga jõudsime pärast sulgemist järeldusele, et kõht on jube tühi.

Läksime Kahtmandusse. Mis iseenesest ei olnud ju ka teab mis halb asi. Kui, siis ainult viineritele ja rahakotile.

Kathmandust ära minnes tekkis mul mõte, et tunduks jube kohane ennast purju juua. Mõtlesin, et see pole ilmselt kuigivõrd arukas mõte ja tuleb siiski koju minna. Aga nojah. Lepp läks Woodstocki pildjardit mängima ja nii juhtuski, et…

  • ma jõin ennast Woodstockis võrdlemisi purju
  • suitsetasin ära peaaegu pool pakki Lepa suitsu
  • oleksin äärepealt piljardit mänginud (jube tahtmine oli, aga õnneks suutsin ennast tagasi hoida. Tikker ja piljard, khm, jah. Selleks olin ma siiski liiga kaine)
  • jäin maha viimasest trollist
  • jõudsin koju alles hommikul 7.45
Iseenesest on ju varemgi plaanimatult enne tööpäeva juhtunud, et öö tuleb kuskil mujal veeta ja sealt mujalt saab hommikul ka otse tööle mindud. Häda oli aga selles, et täna õhtul lähen Rootsi kruiisile, mis tähendas, et:
  • mul oli vaja kindlalt hommikul duši all käia
  • asju pakkida, mida kaasa võtta
  • üldse olla viks, viisakas, tragi ja konditsoonis, mitte magamata, suitsu järele haisev, punaste silmadega ja muidu võrdlemisi tige
Sellest kõigest järeldus, et hommikul peab siiski kodust läbi jõudma. Ja kõik sujus libedamalt, kui ma arvasin, sest ärkasin täitsa iseseisvalt 7.15 (äratuskell oli 7.30), jõudsin isegi Westmanist hommikusöögiks saia osta, olin kodus punkt kell 7.45 ja läksin duši alla kell kaheksa, mis on täiesti tavaline aeg ühe tavalise tööhommiku kohta. Läätsed said tunniks silmast välja ja riided tunniks rõdule ning pärast seda kõike ja tassi kohvi oligi täitsa tavaline värske hommikune tunne. Üldse mitte selline, nagu oleks eelmisel õhtul joonud ja alles tunni eest koju jõudnud.

Ehk siis. Tegelikult ei saa üldse kurta. Jube valutult läks.

Muuhulgas tekkis eile õhtul kontseptsioon sellest, et enne Londonisse minemist tuleb veel kindlasti üks kord terve öö väljas juua ja siis hommikul otse tööle minna. Ühesõnaga mingi öö vastu laupäeva, sest siis saab hommikuni Levikas istuda ja tööpäev on ühtlasi kaks tundi lühem.

Vot nii.

Enne reedet ei kuule te must ilmselt midagi, sest Rootsis ma suure tõenäosusega internetti ei pääse.

—

Midagi… Perfektset tahaks.

Mõtted

/ meedia, mõtted laste saamisest, poliitika, suhted / 4 Comments

Avastan ümberringi aina rohkem juhtumeid, kus valima mindi vaid sellepärast, et Keskerakond võimule ei saaks. Nii peabki! Lihtsalt südame teeb soojaks…

(Mina pole Reformi austaja kah ja ei valiks neid elu sees, aga no Keski kõrval suisa jumalik)

Olen viimaste päevade jooksul saanud väga erinevatest allikatest teateid selle kohta, et mitmed tuttavad, kellega kunagi sai päris tihti läbi käidud, aga nüüd enam praktiliselt üldse mitte, on rasedad.

Kuna ma nendega enam ei suhtle, ei saa ma tegelikult asjast midagi arvata, eks. Aga siiski… Ma tean ühe neiu elukaaslase kohta, et too pole suurem asi (kohati kergelt vägivaldne jne). Ma tean teise neiu elukaaslase kohta, et nad on keskkoolist saadik koos olnud (ja ma suhtun sellistesse suhetesse väga skeptiliselt). Ja üldkokkuvõttes leian ma, et nii noorelt lapsi saada… No ma ise olen kohe varsti 23 ja tõesti ei kujuta mitte kõige vähematki ette ennast emana.

Samas… Eks see käi ikka suhtega koos. Kui ma A-ga koos olin, siis käisid mõtted vahel peast läbi küll. Praegu ajab mõte lastest külmavärinad peale. Ma olen noor. Ma tahan elada. Ma tahan maailma näha! Küll mul on aega neid lapsi hiljem ka teha.

Nii ma siis suhtungi kõigisse neisse raseduse juttudesse skeptiliselt. Kardan, et viie aasta pärast on lihtsalt jälle mitu üksikema juures. Ja tegelikult on selline suhtumine ilmselgelt liiga ülbe. Kust mina tean, neil võib olla maailma parim mees ja perfektne suhe ja suur armastus ja nad tõesti tahavad seda last.

Jah. Ma loodan, et see on nii. Sest iseenesest on ju armas, kui rohkem lapsi sünnib. Et seda väikest Eestit kauemaks jätkuks…

Aga mina oma panust veel ei anna. Sest kuigi ma võin vaba olles seksida ühe päeva jooksul kolme erineva mehega ja sealjuures endaga väga rahul olla; kuigi ma võin mehega pärast kuuajalist tutvust silmagi pilgutamata kokku kolida ja temaga rõõmsalt aastaid niisama koos elada, siis… Kui ma kunagi lapsed saan, siis see peab olema suhe, mille kohta ma olen kindel, et see on õige ja jääb püsima. Ma tahan olla abielus. Ja ma tahan abielluda suurest armastusest üks kord elus ja elu lõpuni. Mõne koha pealt olen ka mina vanamoodne tüdruk.

Kümne aasta pärast siis, jah 😉

Ja veel. Õhtulehe need kuramuse tüdrukud, keda poolalasti lehte topitakse igal aastaajal. Tõesti, tõesti. Siin on mõned rämedamad näited. Tahaks vaid karjuda: “Tüdruk, kus su aru on???” Tegelikult polegi vahet, kas need pildid või mõned teised – ilusad ja maitsekad ehk isegi (eeldan, et seal on mõni selline ka). Juba see, et sa sellisele konkursile midagi saadad… Mul ei ole sõnu, jah. Kurvaks teeb.

Kevad ja muud loomad

/ hambaarst, london/UK, lühinägelikkus, pikad pandavad poisid / 1 Comment

Lugesin just oma igapäevaseid blogisid ja tundub, et kõigepealt oleks kohustuslik ära mainida kevade lõhn, mida ka mina väljas käies nuusutada ja nautida sain. Mõnus oli, tõesti.

Soh, kohustusliku osaga oleme siis nüüd ühel pool.

Käisin hambaarsti juures. Mingi suvaline Pärnu hambapolikliinikus, sest mu oma arsti aeg tuleb kaks kuud ette panna. Muuhulgas sain teada, et mul on hambakivi ja et ma võiks hoolikamalt hambaid pesta ja hambaniiti kasutada. See on nüüd küll kivi mu eelmiste hambaarstide kapsaaeda. Kui sa näed, et võiks, miks kurat sa siis ei ütle, ah? Tramaivõi. Ma olen kiire ja hooletu inimene, see avaldub ilmselgelt igal pool. Kui ma midagi sellepärast valesti teen, siis oleks teretulnud sellele tähelepanu juhtimine… Ma olen veel nii noor, et mul ei tule pähegi mõte, et mul võiks olla hambakivi ja et ma peaks seda eemaldama. Kas mitte poleks hambaarsti töö seda ise välja pakkuda? Ma tõesti ei usu, et eelmise aasta mais seda hambakivi veel polnud…

Igatahes läks kogu lõbu maksma 447 kr, millest 300 kr jaoks esitasin juba haigekassale taotluse ka. Lõbu pole kahjuks veel läbi, sest mul leiti ühtlasi ka üks auk, mis oli nii jama, et hakati närve suretama. Mis tähendab, et järgmisel esmaspäeval pean minema mürki välja võtma (siis juba Tallinnas) ja tõenäoliselt ei piirdu asi ühe külaskäiguga. Nutt ja hala. Käia ma ju võin, aga nad raiped tahavad selle eest raha saada 🙁

Järgmine pläkk: kujutasin endale ette, et Norman Optika (loe: odavaim koht) müüb täpselt samu läätsi mis Eagle Vision (loe: kallim ja vanasti kliendisõbralikum koht). Tulemus: kuna läätse kumerus on veidi teine, ei saa ma ilma eelneva silmakontrolli ja proovimiseta neilt läätsi tellida, kontroll on ostjale tasuta ainult Pärnus, kust ma lahkun juba täna õhtul ning Tallinnas läheb kogu see jama mulle lisa 150 kr maksma. Kurat, ma ütlen. Miks mul varem meelde ei tulnud Normanist küsimas käia, ma oleks vabalt saanud omale tänaseks silmakontrolli aja ju ka kinni panna. Nutt ja hala jälle.

Ühtlasi andsin alla soovile, mis on mul olnud juba pool aastat ning ostsin ära punase kiviga ninarõnga. Nii hästi läheb mul Londoni jaoks kokku hoidmine… Aga rõngas on aus. Mis rõngast me siin üldse räägime, see lihtsalt täpp ju.

Positiivset ka. Kui hästi läheb, siis on mul Londonis töö ja elukoht olemas. Tuttavate tuttavate kaudu käisin täna nö tööintervjuul, tegemist on ühe peatselt avatava vinoteegi tüüpi baariga Londonis Barbicani linnaosas, palk oleks 7 naela tunnis ja elamine seal lähedal tasuta. Ma nüüd enneaegselt ei tahaks hõisata, sest asi pole veel päris 100% kindel, aga noh… Loodame parimat! Paari päeva jooksul peaks selguma.

Ja kui veel kevadest rääkida, siis ühtlasi ärkavad minus jälle väga teravalt teatud… Vajadused (kui hästi järele mõelda, siis võib selles ka midagi/kedagi muud süüdistada). Igatahes mõtted on lennukad ja ma teen kõik, mis võimalik, et vähem mõelda. See aga paraku ei õnnestu. Krt.

(Ma vabandan. Seda viimast lõiku poleks üldse vaja olnud. Aga no ma lihtsalt pidin)

PS. Mis k*pp Daki blogiga on, et leht maas on?

Vaade

/ igapäevaelu / Leave a Comment

rõdultSelline siis. Hetkel mu Pärnu rõdult. Ootan endiselt suve. Kui järele mõelda siis kevad kõlbaks ka päris hästi 😛

Scroll to Top