Blogi sai täna õhtul Lontu abiga uude serverisse kolitud ja tundub, et kõik töötab. Kergendus! Nüüd olen nii tark, et järgmine kord oskan seda kõike juba ise teha. Ma muidugi loodan, et third time’s a charm ja seekord sattus nii normaalne teenusepakkuja, et ei pea enam kuskile kolima.
Aga pikemalt räägin siis, kui koju tagasi jõuan. Praegu olen Tallinnas Pipsi juures ja ootab viimane Somersby… Kõik teised olen juba ära hävitanud 😀
Soolikas on täiesti umbes, juba kuid. Eks ma ju ikka kirjutan, aga endal on tunne, et pooled asjad, olulisemad ja huvitavamad asjad, jäävad kirja panemata. Mida ma pildistan üles neid riideid, keda see huvitab. Remonditeemat olen vähemalt viitsinud kirja panna, see on mälestuseks hea. Aga igapäevaelu – enamik sellest tundub nii mõttetult same old, same old, et ei vaevu enam kajastama. Või ehk on asi selles, et mind on maha jätnud see igapäevane positiivsus? Päris maha jätnud ei ole ja pisiasju naudin endiselt, aga…
Ja see ülejäänud väiksem osa, kui olen kuskil käinud, kellegagi kokku saanud… Siis olen reeglina liiga väsinud või hõivatud, et panna kirja esimese emotsiooniga, hiljem enam ei viitsi, lõpuks on juba tunne, et KÕIK on kirja panemata, mitu kuud on võlgu. Tunne, et peaks kõik need teised asjad ka enne kirja panema. Pilte on suvekuudest nii palju, aga ma ei viitsi neid läbi sortida, LIIGA palju on.
Meeldiks, kui kõik oluline saaks värske emotsiooniga jooksvalt kirja, aga ei jõua ja võlad järjest kasvavad ja nii kaob viimnegi kirjutamise tuju. Mingite teemadega nagu ostud ja remont saan iga natukese aja tagant järje peale, aga seltsielu ja fotod, nendega ei jõua kuskile. Samas pole ma noid seltsielu postitusi nagunii kunagi eriti hästi kirjutada osanud, läksin-olin-nägin-tegin… Kuiv värk.
Lastest ei kirjuta ka enam ammu midagi peale numbrite. Nojaa, lasteaia teema oli, aga sedagi ei viitsi enam nämmutada (njämmutada? Krt, eesti keelt kah ei oska enam).
Ühesõnaga kärss kärnas ja maa külmand. Äkki olen blogimisest välja kasvanud 🙂 Mul saab detsembris hostingu ettemaks otsa ja ma peaks jälle uue teenusepakkuja leidma, sest praegune on m*nn ja lisaks tõstsid nad räigelt hindu. Peab ikka Zone’i võtma, pole midagi teha. Blogi kolida ma ise ei oska, ei julge enam seda tuttavat ka tüüdata, kes seni aidanud on, sest ta on niigi mu peale liiga palju aega kulutanud. Kui ma vahepeal särtsu tagasi ei saa, siis kolin äkki blogi sama targalt Bloggerisse tagasi ja jätan ainult kutsetega lugemiseks.
Madalseis, noh. Pole ealeski nii pikka blogiikaldust olnud. Ehk toob tööle minek mingi muutuse ja värske tuule. Ellu kindlasti toobki, aga kuna ma töö teemat blogis nagunii eriti kajastama ei hakka, siis pigem seisneb muutus selles, et aega blogimiseks on vähem. Või kes teab – kes rohkem teeb, see rohkem jõuab…
Eks näis. Praegu pole ma igatahes ülearu optimistlikult meelestatud. Lihtsalt nii… MÕTTETU tundub see kõik. Blogi kirjutamine. See valmistas mulle vanasti tohutult rõõmu. Nüüdseks on alles jäänud pigem kohustus. Või harjumus. Või õigemini nende kahe segu. Harjumuspäraselt kajastan oste ja remonti, tunnen kohustust seltsielu ja fotode poole pealt.
Aga äkki mul on lihtsalt kehv tuju 🙂 Tavaliselt on mu moto kehva tujuga mitte blogi kirjutada ja oodata, kuni üle läheb. Vahel võib reegleid rikkuda kah.
Mõtlen ikka vahel, et peaks kirjutama… Vaatan pilte ja mõtlen, et peaks blogisse panema… Aga näe, ei jõua kunagi tegudeni 😀 Ma väga loodan, et miskil hetkel tuleb blogi kirjutamise tuju ikka tagasi. Seniks aga… Suvepuhkus.
Üritasin eile saada jälile põhjusele, miks mu blogroll nelja blogi lambist ei uuenda. Käisin mitu korda selle seadeid vaatamas, üks hetk läksin pluginate listi vaatama, viskas ette errorid ja enamik pluginatest lihtsalt kadus. Täpsemini siis kaks jäi alles, viis on läinud. Blogroll seahulgas.
Lontu käis ja uuris ja oskab ära parandada, aga server oli eile juksinud, ülekoormus vms, nii et enamik reaalset parandamist lükkus edasi. Loodetavasti saame varsti ikka korda. Aga ärge siis imestage, et praegu pole…
Miks mu blogroll noid blogisid ikkagi ei uuendanud, ei teagi. Kolm neist on Bloggeri omad, kui panin nad katsetuseks oma kinnise Bloggeri blogi blogrolli, näitas seal kenasti viimaseid postitusi. Neljas on Susani leht, mille peale Blogger ütles, et ei leia feedi, samas no pagan, see on mul readeris ja sinna küll uued postitused tulevad. Susan kirjutab harva, rohkem Anne&Stiilis ning oma teise blogisse reisidest, aga kui kirjutab, siis ikka väga hästi. Ilmselt ma peaks talt endalt uurima, mis värk selle RSS-iga on. Kui ma ükskord viitsin, äkki võtan ette.
Mis seal ikka. Äkki nüüd, kui blogroll uuesti peale saab, läheb asi imeliselt korda. Vähemalt nende kolme Bloggeri omaga. No ma ei saa, ma olen perfektsionist, kõik peab toimima laitmatult 😛
Kui sain esimest korda teada, et Google Reader kaob, siis otsisin alternatiive, aga netist leitud kokkuvõtete põhjal ei tundunud ükski piisavalt sarnane ega ahvatlev – no näiteks Bloglovin’ on hästi popp, aga mulle meeldib just see, kui kõik postitused erinevatest blogidest tulevad kokku ühele lehele, mida mugavalt alla kerida, mitte aga järjest klõpsimine. Ühesõnaga kirjutasin lihtsalt petitsioonile alla ja lootsin, et ehk jääb Reader alles või siis otsin hiljem edasi.
Täna käis Kratt küsimas, kas ma olen juba midagi leidnud, googeldasin uuesti ja leidsin selle artikli, kust kohe kõige esimene variant The Old Reader tundus just see, mis mulle vaja. Proovisin ära ja ei pidanud pettuma – minu jaoks täiesti ideaalne lahendus.
Esimene hetk hämmastas mind see, et Google Readeri sisu eksportimiseks pidin kasutama Google Takeout’i, mis tegi mulle zip-faili, aga selle lahti pakkinud, leidsin xml-fail kenasti-kiiresti üles.
The Old Reader võimaldab sisse logimist nii Google’i kui FB kaudu, seega suurepärane, ei pea hakkama eraldi liituma-logima. Laadisin aga oma faili kenasti üles ja natukese aja pärast oligi kõik olemas. Seadetest sain kõik endale vajalikud muudatused kenasti ära teha (mulle meeldib, kui vasakpoolses listis näitab ainult neid blogisid, kus on uusi postitusi ja paremal pool peavad olema postitused sorditud alates vanemast ning samamoodi näha ainult need, mis lugemata) – nüüd ongi mul uus üsna samasugune minimalistlik ja mõnus RSS lugeja, mis ei kao ära 🙂
Tegin screenshotid ka, võrdluseks (kui tahate suuremalt näha, siis parem hiireklõps pildil ja open image in new tab). Jätsin teile näha ka oma brauseri vahelehtede ja lemmikute rea ning gadget bari. Vaikimisi on mul alati lahti neli lehte – reader, mail, FB, blogi, siin Norras ka viies – finn.no tasuta ära antavate asjade leht. Ülejäänud lehed on need, kust mul parasjagu millegi lugemine või vaatamine pooleli on. Kui brauseri kinni panen, tulevad uuesti avades täpselt samad lehed lahti. Ja ilmateated on ka alati silma ees, et ma saaks kade olla, kui teistel on soojem kui meil 😀
The Old Readeri eelis on see, et ta näitab uute postituste arvu vahelehel kõige alguses – kui palju vahelehti lahti on, siis on need nii väikesed, et lõpus olevat numbrit lihtsalt ei näeks.
