blogimine

Jälle üks Londoni eestlase blogi

Daki linkis, mina huvi pärast vaatasin. Voah, London! Lugesin jutiga otsast lõpuni läbi 😛 Ainult kaks kuud, polnudki miskit lugeda.

Väga huvitav oli. Liine meenutab mulle oma ellusuhtumiselt kangesti Marist – selline alati positiivne, kõigest huvituv, hirmus tark 🙂

Ja tema elukaaslase proviisoritöö otsimisega seotud kogemusi lugedes oli suur äratundmisrõõm, Kadri on ju pikalt samal teemal kirjutanud.

Nii tore. Andke mulle veel häid blogisid! Mulle ikka meeldivad eraelulised blogid, täitsa naine olen!

EDIT: Haha. mul on nüüd blogrollis Liina Londonis, Liine Londonis ja Triibu-Liine Assooridel. Peen! Lisaks veel näiteks Maris ja Mari, Kristi ja Krista, kolm Kadrit (üks neist figureerib küll Katsi nime all, seegi hea) ja Katrin 😀

Tänase päeva parim ost

Meil ju pole siin nõuderesti ja ei olnud üldse tahtmist veel ühte tavalist plastmasskäkki osta – mõtlesin, et ostaks ükskord korraliku, mis hakkaks meiega kaasa kolima. See mõte on tegelikult varemgi olnud, aga Eestis oli valik niru, nii et viimati sai ikka plastikust ostetud.

Siinmaal on valik ju suurem, uurisin näiteks Amazonist arvutuid variante ja valisin lõpuks peaaegu ühe välja ka. Aga see oleks läinud kokku vist peaaegu £35 maksma, mis mind just eriti ei vaimustanud. Täna leidsime ühest suvalisest tsurkapoest sihukese ägeda resti £15 eest. Hirmus rahul olen, metall on ilus, need keerud on nii ägedad ja tasside kuivatamise jubin ka. Ainus miinus on see, et söögiriistade tops on teelusikate jaoks liiga sügav, aga arusaadavalt ei lase ma ennast sellest eriti kõigutada. Meie praeguse köögi oludesse see tegelikult väga hästi ei sobi, aga suva – ega me siin ju kaua ei ela ja funktsiooni täidab ta sama hästi, lihtsalt esteetilises mõttes… Ja pole ka tegelikult hullu.

CIMG9370

Sellest samast tsurkapoest saime ka igasugu muid vajalikke asju, mida teistest samalaadsetest poodidest kuidagi ei leidnud. Nii et majapidamisele oli igati hea päev.

Käisime Streathamis, just sellepärast sinna läksimegi, et noid tränipoode seal nii palju on. Ühtlasi leidsime omale Vera Cruzi kõrvale teise lemmikkohviku – Regency Cafe, kus oli mõnusalt ruumi, võrratu teenindus ja täiesti normaalsed hinnad. Menüü oli klassikaline, aga tundus, et nad rõhuvad vähemalt mingil määral tervislikkusele – hommikusöögil oli näiteks peekonil rasva osa ära lõigatud ja munad ei olnud ka rohke õli sees praetud nagu tavaliselt, sellest sai krõbedate äärte järgi kohe aru. Pluss neil oli väga eeskujulik smoothie-valik, mida nad mahlast ja külmutatud puuviljadest koha peal valmis blenderdasid.

Ettekandja oli tõsiselt lahe – siinmaal on nad ikka igal pool viisakad ja naeratavad, aga too tundus tõesti oma tööd nautivat. Kaks koostisosa lasti toidus probleemideta välja vahetada (me ei taha kunagi traditsioonilise hommikusöögi juurde kuuluvat tomatit ja vorsti, võtame selle asemel rohkem ube ja seeni) ning isegi karamellisiirupiga kakao tegid nad mulle täpselt nii, nagu mulle meeldib… Jumalik. No ja kui me siis veel lõpuks avastasime, et neil on hirmpalju erinevaid ägedaid kooke, mis maksavad kõigest £1.25, siis pidi ju magustoitu ka sööma.

All in all, super koht – väga uus vist, sest nimi jäi mul suht kindlalt õigesti meelde, aga selle järgi netist ei leia, Streathami kohalike kohvikute kaardil ka pole, aga Roscast üle tee ja natuke ülespoole, selle järgi peaks üles leidma, kui kedagi kohalikku järsku huvitab 🙂 Regency Cafe või mingi muu rege- rega-, no midagi kuninglikuga seoses igatahes oli 😀

See uus post editor on ikka kohati veider ka, näiteks piltide üles panemisel pean ma horisontaalis piltide puhul valima left, mitte center – sellega jäävad nad paremasse külge, nii et äärest on riba puudu, äärmiselt ebaloogiline. Ja vertikaalis pildid lähevad miskipärast vasakusse äärde, kui tekstile justify panna, keskele saab tagasi ainult siis, kui pildile endale panna align center (mitte pildi valik, vaid teksti, kui te nüüd aru saate, mis ma öelda tahan). Ja vahel tuleb tekstile täiesti suvaliselt mingi kummaline formaat, mida peab siis käsitsi maha võtma (vähemalt nupp on selleks nüüd olemas, irw) ja lõikude vahele jäävaid tühje ridu kustutama. aga noh.. Võib-olla ma lihtsalt ei saa veel kõigest aru. Muidu on peen küll.

Uus tase – mu blogrollis on… Koer

Muhahaa. Pips pööritas selle peale ikka kõvasti silmi ja nentis, et mis seal ikka – vabad inimesed vabal maal.

Tegelikult on asi nii, et õeke ja tema mees võtsid endale just koera – kõige nunnuma pisikese labradorikutsika. Õeke otsustas tema blogi pidama hakata, endale mälestuseks ja kenneli jaoks, kust kuts pärit on. Kuna mina tahtsin ka lugeda, siis inglise, mitte rootsi keeles.

Ja kuna mina olen nokitsenud paika enamiku selle blogi kujundusest (muig, peaks olema näha sarnasus minu enda omaga), siis otse loomulikult olen ma oma loomingu üle uhke ja demonstreerin seda maailmale. Mu meelest sai täitsa nunnu ja tore on lugeda ka.

Aga tõepoolest, võõrad koerad mind küll ei huvitaks. Sestap on ka blogrollis kohe ära mainitud, et tegu koeraga 😉 Õekese tuttavatel hea lugeda, muidu koeraarmastajatel kah.

Ja ausõna, ma luban, et ma ei hakka lugematul arvul lemmikloomablogisid linkima, see jääb ilmselt ainsaks 😀

Ohhoo! Bloggeril on uus ja parem post editor!

Täiesti võimalik, et see on juba ammu olemas, aga mina ei teadnud miskit. Tänu sellele, et õekest blogiteemal abistasin ja hämmingus olin, kui tema blogil postituse kirjutamise kast minu omast hoopis erinev oli, tuli välja, et see on uus fancy post editor, mida on (võib-olla juba kaua aega) võimalik valida: settings -> basic -> select post editor (see on täitsa lehekülje lõpus) -> updated editor. Ja voilà, ongi uus ja põnev mänguasi, millega peaks postituse kirjutamine palju lihtsam ja mugavam olema.

Ma pole jõudnud veel suuremat katsetada (see on esimene postitus, mida uue editoriga kirjutan), aga lugesin läbi jutu, mis nad ise oma uuenduste kohta räägivad ja olen põnevil nagu väike laps jõululaupäeval. Juba see, mida esimese hooga näen, teeb elu lihtsamaks – undo ja redo, läbikriipsutatud tekst, lihtne lingi eemaldamise võimalus (vanasti pidi selleks lingitud sõna ära kustutama), remove formatting võimalus (sellest olen aeg-ajalt väga puudust tundnud) – kõike seda saab nüüd ühe nupuvajutusega.

Ja piltide üles panemine on ka tunduvalt parem – ma ei ole küll veel reaalselt proovinud, aga need ei tule nüüd enam postituse algusesse, vaid sinna, kuhu soovid, õigesse kohta tirimine peaks kergem olema, suuruse muutmine ka. Ohh 😀 Põnev, põnev – oleks mul nüüd vaja mingeid pilte üles panna, niisama ei viitsi ka katsetada.

Ja postituse kellaajaks tuleb nüüd see aeg, mil sa publish nuppu vajutad, mitte see, mil sa seda kirjutama hakkasid – palju loogilisem, vanade draftide lõpuni kirjutamiseks ja üles panemiseks ei pea enam käsitsi aega muutma.

Ja veel muid asju, mis mind ehk nii palju ei puuduta, aga võib-olla on teistele väga kasulikud. Igatahes – juhhei! Kui nüüd veel üksikute postituste parooli alla panemise võimalus ka tuleks, siis ma oleks lõplikult rahul.

Meeldivad üllatused

Täna juhtus kaks toredat asja, mõlemad Plikaga seotud.

Esiteks. Plika magab tavaliselt lõunaund 1,5-2 tundi. Täna hommikul olevat ta poole viiest seitsmeni üleval olnud ja Abikaasat patsutanud (mina ei tea, mina magasin), siis magas üheksani (tavaliselt ärkab koos Abikaasaga kaheksa paiku). Seega jäi ka lõunauni hilisemaks. Ja ta magas 3,5 tundi! 12.45-16.15!!! Müstika, ausõna. Ma olin muidugi või sees.

Lisaks veel see, et tavaliselt ärkab ta lõunaunest pärast seda, kui on läbi une nutma hakanud ja on seega alguses viril. Täna ärkas täitsa vaikselt üles ja päterdas ise siia tuppa – voodit meil ju veel pole, nii et ta magab põrandal ja toa uks, mis on tavaliselt kinni, oli ka lahti jäänud. Nii et käputas vaikselt minu juurde, ronis mu tooli najale püsti, vaatas mulle unise näoga otsa, naeratas ja ütles: “Emme!” Niiii armas. Ma tean küll, et ta ise veel aru ei saa, mida ütleb, et mina ja Abikaasa ja võhivõõrad inimesed ja arvuti, kõik on emmed, aga ikkagi on nunnu.

Teiseks jälle hambateema. Ma hiljuti kirjutasin, et purihammas on vist tulemas ja et ma ei oodanud neid enne aastaseks saamist. Ma siis enda peaga mõtlesin, et Plika on 11-kuune, ehkki tegelikult oli juba veidi rohkem. Tänaseks on täpselt 11,5 kuud. Ja mis hammas välja puges? Hoopis alumine parempoolne silmahammas, mis peaks raamatutarkuse järgi hulka hiljem tulema (ma isegi ei mäleta enam, millal, aga silmahambad tulid vist suht-koht viimastena? Kessu plika oli muidugi veel suurem anomaalia 😀 ). Igatahes kõliseb 😛 Lisaks on minu arust sealt edasi kohe kaks purihammast ka valgete täppidena läbi igeme kumamas, aga lõikunud veel pole. Ja teisel pool all vist kumas ka üks täpike… Ülevalt ma ei näinud, ta ei lase ju üldse vaadata, hea, et nii paljugi nägin.

Aga muidu olen ma eile õhtust saadik tegelenud Marise blogi ümberkolimisega Bloggerisse. Ma käisin talle juba aasta alguses peale, et ta sealt nõmedast Xangast ära koliks ja valgeks inimeseks hakkaks (no mulle kui lugejale on see oma kirbukirja ja reklaamidega hirmjõle koht, aga ma kasutan õnneks Google Readerit, nii et olulist vahet polnud). Tegin talle toona nii Bloggeris kui WordPressis näidise valmis, aga kolimine jäi pooleli, sest piisavalt suurte piltide lisamine ei olnud mugav.

No nüüd sai tal Xangas kuu pildilimiit täis, aga oli vaja kangesti veel panna. Ja see Bloggeri kujundus talle tegelikult meeldis 😛 Ja kuna ma olin tänu pulmaalbumite tegemisele just endale Picasa tõmmanud ja avastanud, kui lihtne sellega pilte üles laadida on, siis sai lahendatud ka pildimajanduse mugavuse probleem – Picasast saab valida, et ta laeks suured failid väikselt üles, nii ei pea Maris neid eraldi väiksemaks tegema ja 1GB limiidist piisab sel kujul hirmkauaks.

Nii et siis kolimine 😛 Blogi uus nimi, muideks, on Iirise välja mõeldud – tema oli esimene, kes Marise sel viisil oma blogrolli pani. Mulle hakkas meeldima ja panin endale ka, nüüd siis ongi sihuke nimi. Igatahes olen ma kogu selle kolimise värgiga hullult rahul, Blogger ruulib. Blogi on nüüd palju ilusam. Muhahaa. Minu võit!

Ja mina olen muidugi ka see neeger, kes nüüd käsitsi ükshaaval tema postitusi Bloggerisse ümber kopeerib 😀 😀 Täiesti vabatahtlikult kusjuures, mulle meeldib selline nokitsemine. Olen eilse õhtu ja terve tänase päevaga saanud hakkama ainult sept 2007-veebr 2008. Ei tea, mitu päeva veel läheb, enne kui lõplikult kolitud on 😀 Kommentaare tal Xangas õnneks praktiliselt pole – need, mis on, on peamiselt minu omad ja suht mõttetud, nii et võivad vabalt jääda. Postitused saab ju ilusasti ära kopeerida ja kuupäeva vanemaks muuta. Pildid saab uuesti lisada. Mhm, ma tean, et ma olen veider, aga mulle päriselt väga meeldib selliseid asju teha.

Ahjaa – kui keegi peaks tahtma veel rohkem pulmapilte näha, kui siin blogis juba olnud on, siis andke teada, saadan teile lingid.

Eh, eile olin kaheni üleval, ei raatsinud kolimise õhinas kuidagi varem magama minna… Täna lähen küll nüüd kohe, ei viitsi enam nii kaua.

Scroll to Top