elu koos kassi(de)ga

Tänane to do list

Mitte et mul oleks tänaseks mingit konkreetset tegevuskava olnud, aga:

  • tükeldasin ligi 4kg südant ja neeru (see oli ainsana to do listis päriselt ka)
  • kujundasin valmis fotokalendri jõuluvana kingikotti (ja juhendasin telefoni teel eksämma, kes ka iga jõulu ajal samas minu konto alt kalendreid kujundab)
  • saatsin avalduse Plika trummide lepingu lõpetamiseks, sest ta otsustas, et tahab uuest aastat tiba rahulikumalt võtta (tal on niigi neli tantsutrenni nädalas, saan täitsa aru – oleme mõlemad pisut kurvad, sest trummid olid ägedad, aga temal rohkem vaba aega ja minul kuus vaba raha 58€ lisaks)
  • lõpetasin Poisile tellitud koomiksikogu otsekorralduse lepingu (don’t ask – ta tahab ainult Miki Hiirt lugeda, paksem formaat enam ei kõlba… Miki Hiir muutis ka tegelikult just formaati, nii et pole kindel, kas seegi enam kõlbab, aga noh, võin siis ju selle ka ära lõpetada ja leppida faktiga, et seda noormeest huvitavad ainult arvutimängud)
  • tegin väikese hilinemisega ära ülejäänud nädala menüü
  • tellisin midagi jõuluvana kingikotti (ehkki see vist ei jõua jõuludeks kohale, nii et kuuse alla saab selle asemel kiri põhjapõtrade ummikust tingitud viivituse kohta)
  • mõtlesin selle üle, mida veel panna jõuluvana kingikotti (aga ei jõudnud nende mõtetega eriti kuskile)

Nunnude kasside asemel näitan teile täna hoopis paari olmepilti.

Eile õhtul kuulsin, et köögis käis vaikne krõks – läksin vaatama, klaasist küünlaalus oli lihtsalt kolmeks tükiks läinud. Väga turvaline! 😀 Mul olid seal sees need pikad peenikesed küünlad ja kui see alla ära põles, läks nii kuumaks, et lõhki… Teine samasugune on veel, see seni terve.

Niiviisi ma kaks korda nädalas kassidele sööki tükeldangi. Tiina lihapoes teavad kõik müüjad mind nägupidi 😀 Ostan alati 1,5-2kg nii südant kui neeru. Kuna mulle meeldib täpsus, siis mingit “paneme umbes” varianti minu puhul ei eksisteeri. Jagan kaalu karpide arvuga (igasse karpi peab jääma 320-400g – 80-100g on kassi toidukorra norm) ja siis järjest lõigungi igasse karpi neid tükke, kuni selle korra norm täis saab. Kolm karpi jätan tavakülma, ülejäänud lähevad sügavkülma. Nelja kassi nädala toit maksab ca 16 EUR. No me ostame neile aeg-ajalt muid asju ka, aga kilo hind jääb kõigil 3€ ringi vist.

Et kas tüütu ei ole, küsite? No pisut on. Aga see on lihtsalt… Nagu hambapesu. Something that needs to be done. Sest ÕNNEKS kõik need kassid toortoitu söövad ja ma olen veendunud, et see on nende tervisele parim valik. Vahelduseks saavad vahel konservi, kanatiibu, kana südant ja pasteeti, vahel harva ka kuivtoitu 😛

Ja nii ma saangi sellele postitusele kassisildi külge panna, ehkki kassipilte njetu. Ainult jutt 😀

Hakkab looma

Eelmise postituse jätkuks, nagu Mallu armastab öelda: nali oli minu kulul. Ehk siis ei saanud ma tol öösel sugugi hästi magada ning veetsin ka reedese tööpäeva läpakaga voodis. Peavalu, üldsegi mitte kõige tugevam, aga erinevates vormides ja pea osades, tegi olemise vastikuks.

See-eest eile õhtul suutsin magama jääda ilma valuvaigistita ning magasin hommikuni välja… Ja täna on olnud juba peaaegu tavapärane olemine – küll pisut vahepeal iiveldas, ilmselt sellest, et ma eelmised kolm päeva väga vähe sõin.

Täna veel nautisin lihtsalt seda, et jaksan jälle olla ja mõelda, hakkasin enda ümber segadust tähele panema ja ennast sellest häirida laskma, homme vast jõuan juba isegi koristamiseni 😀 Kaaslase “karantiin” sai eilsega läbi, tal on plaanis isegi homme juba autoga poodi ja jõusaali minna. Mina isoleerin ennast veel esmaspäevani, teisipäeval julgen kontorisse minna. Terviseameti kalkulaatoreid tuleb ikka usaldada, eks.

Lapsed käisid esimest aastat kooli advendilaadal ilma minuta. Plika oli lubanud kohvikusse müümiseks teha võileivatordi – kuna mina olen haige, ei saanud talle abiks olla, hoidsin kaugele eemale. Pinginaaber tuli talle appi ja tort sai täitsa kena. Ülimaitsev ka – saiajääkidest (otsatükid ja ära lõigatud servad) said koduseks tarbimiseks ka väiksemad “torditükid”.

Lõpetuseks aga pildikesed ilmsüüta kassist 😛

Mina või? Mina küll seda kuuli just käpaga ei kõigutanud!

Näed ju, magan nagu inglike!

Ups… Mina pole teinud 😀

Igapäevane

Tänased tegemised: kodukontor, hommikune turulkäik (ja hilisem 2+2kg südame ja neeru tükeldamine), õhtusöögiks oma lemmiku hiina kana tegemine, pärast sööki jutustasime lastega veel tükk aega elust ja asjadest. Ja ma ei tea, kas sellest jutustamisest või mis, aga ma olen lihtsalt NII väsinud, et ei jaksa isegi oma lemmik youtuberi uut videot vaadata – lähen ära magama.

Kurgus ka jälle kraabib kahtlaselt – eelmine kord novembris oli täpselt samamoodi, et polegi nagu õieti midagi, aga paneb köhatama ja siis lõpuks köhisin nädal aega… Oh jah… Ehk lihtsalt suurest rääkimisest ja homseks korras 😀

Kassipilte tänasest ainult mõned, panen siia hoopis pisut vanemaid, mul neid varuga võtta 😀

Ei miskit uut siinpool

Minu tänase õhtu saavutus on see, et ma mõtlesin hakata iga-aastase kalendri jaoks fotosid otsima, aga selle asemel sorteerisin ära pooled 2022 aasta pildid. Täpsemini siis… Juuni-detsember. Aitas kaasa, et ma pildistasin üsna vähe 🙂

Aga ma ei tea, jah… Sisulise blogimise isu endiselt pole… Lugesin nädalavahetusega läbi kolm jõuluraamatut ja lugeris ootab veel 10+. Nii et jagan teiega tänaseid kassipilte ja sukeldun siis järjekordsesse väikelinna jõuluromanssi. Kuna ma ise siin värskelt armunud ja jõuluootust nautimas, siis see kerge värk läheb praegu väga hästi peale.

Kui sõbrants mulle kuuse saagis, tuli sellega kaasa üks beebikuusk. Panime selle Plika tuppa 🙂

Täpselt sama imeline pühapäev

Käisin hommikul turul küüslauku ostmas ja pesin masinatäie pesu, aga muus osas jätkasin eilset vaimustavat laiskelu diivanil raamatu ja kassidega. Kolmas raamat saab kohe läbi, siis võin magama minna 😛

Nii mõnus on, et kuusk on toas, kõik on tänu sellele eriti hubane… Et need okkad ainult vastu peaks uue aastani.

Ja sorry, Siim on nii nunnu, et ma pildistan teda LIIGA PALJU. Nagu vanemad ikka oma beebisid 😀

Scroll to Top