elu koos kassi(de)ga

Uhh… Tänane tööpäev kujunes ootamatult intensiivseks. Kõik oli aasta lõpuni kenasti paigas ja uue aasta esimeseks nädalaks samuti, aga siis hakkas tulema viimase minuti erroreid. Küll on mõne kliendi ladu kinni ja ei saa  enam sel aastal tooteid välja saata, mingid tooted olid kogemata valesti tellitud ja ei saa sellepärast sel aastal välja saata, üks tagastus jäi tolli kinni, mida ka nüüd ei jõua sel aastal välja saata, lisaks avastas klient paar muud tellimust, kus tahtis lihtsalt tooteversiooni muuta… Ei saaks just öelda, et see stressi tekitas, selleks ma olen liiga chill hetkel, aga neid viimase minuti ümber mängimisi oli ühe päeva kohta lihtsalt liiga palju. Lisaks järjest kaks kliendikoosolekut ja aktiivset suhtlust, sest kõiki neid erroreid ja võimalikke lahendusi tuli ju läbi arutada.

Ühesõnaga, kui päev lõpuks läbi sai, siis oli tunne, et tahaks ainult koju ja klaasikest veini 😀 Alustuseks oli aga vaja jõusaali minna, sest kolmapäev on jõusaalipäev. Kuna ma pühapäeval käisin üle kolme nädala jõusaalis, siis pikast vahest tulenevalt olid kõik lihased järgmised kaks päeva tunduvalt valusamad kui tavaliselt… Täna oli juba ok, aga jõusaalis tundsin, et ikka veel jubedalt väsinud – ja ei jaksanud nii palju kui tavaliselt. Aga tunnikese sai ikka trenni tehtud ja lõpuks kodus veiniklaasi ka kätte 😀

Lastel oli täna koolis pidulik jõululõuna, nagu iga aasta viimasel koolipäeval – valgete linadega kaetud lauad ja kõik muu (no vaadake seda pilti, kas pole imeline!).  Nüüd on neil puhkus ametlikult alanud. Plikal oli õhtul tantsukooli jõulupidu ja homme õhtul veel ühe kava filmimine, siis tal ka päris puhkus. Ma ise pean kaks päeva veel tööl otsad kokku tõmbama ja siis võib ärateenitud puhkusele minna.

Laupäeva hommikul tuleb minna turule jõulupraeks liha soetama 😛 Ma küll ei tea, kuidas seda praadi nii valmistada, et see ka hea mahlane jääks, olen mitu aastat üritanud täpselt õpetuste järgi, aga pigem on tulnud kuiv ja maitsetu 😀 No vaatab seda asja.

Plika: “Ma pean homme L-iga kokku saama.”
Mina: “Tuleta mulle meelde, kes ta on”
Plika: “Mu sõber, keda ma ei ole veel näinud. Ma loodan, et ta ei ole vanamees.”

😀 😀 😀

Tänastelt kassipiltidelt on jälle Mustu puudu. Karjuv ebaõiglus 😀

Mitte et mul oleks tänaseks mingit konkreetset tegevuskava olnud, aga:

• tükeldasin ligi 4kg südant ja neeru (see oli ainsana to do listis päriselt ka)
• kujundasin valmis fotokalendri jõuluvana kingikotti (ja juhendasin telefoni teel eksämma, kes ka iga jõulu ajal samas minu konto alt kalendreid kujundab)
• saatsin avalduse Plika trummide lepingu lõpetamiseks, sest ta otsustas, et tahab uuest aastat tiba rahulikumalt võtta (tal on niigi neli tantsutrenni nädalas, saan täitsa aru – oleme mõlemad pisut kurvad, sest trummid olid ägedad, aga temal rohkem vaba aega ja minul kuus vaba raha 58€ lisaks)
• lõpetasin Poisile tellitud koomiksikogu otsekorralduse lepingu (don’t ask – ta tahab ainult Miki Hiirt lugeda, paksem formaat enam ei kõlba… Miki Hiir muutis ka tegelikult just formaati, nii et pole kindel, kas seegi enam kõlbab, aga noh, võin siis ju selle ka ära lõpetada ja leppida faktiga, et seda noormeest huvitavad ainult arvutimängud)
• tegin väikese hilinemisega ära ülejäänud nädala menüü
• tellisin midagi jõuluvana kingikotti (ehkki see vist ei jõua jõuludeks kohale, nii et kuuse alla saab selle asemel kiri põhjapõtrade ummikust tingitud viivituse kohta)
• mõtlesin selle üle, mida veel panna jõuluvana kingikotti (aga ei jõudnud nende mõtetega eriti kuskile)

Nunnude kasside asemel näitan teile täna hoopis paari olmepilti.

Eile õhtul kuulsin, et köögis käis vaikne krõks – läksin vaatama, klaasist küünlaalus oli lihtsalt kolmeks tükiks läinud. Väga turvaline! 😀 Mul olid seal sees need pikad peenikesed küünlad ja kui see alla ära põles, läks nii kuumaks, et lõhki… Teine samasugune on veel, see seni terve.

Niiviisi ma kaks korda nädalas kassidele sööki tükeldangi. Tiina lihapoes teavad kõik müüjad mind nägupidi 😀 Ostan alati 1,5-2kg nii südant kui neeru. Kuna mulle meeldib täpsus, siis mingit “paneme umbes” varianti minu puhul ei eksisteeri. Jagan kaalu karpide arvuga (igasse karpi peab jääma 320-400g – 80-100g on kassi toidukorra norm) ja siis järjest lõigungi igasse karpi neid tükke, kuni selle korra norm täis saab. Kolm karpi jätan tavakülma, ülejäänud lähevad sügavkülma. Nelja kassi nädala toit maksab ca 16 EUR. No me ostame neile aeg-ajalt muid asju ka, aga kilo hind jääb kõigil 3€ ringi vist.

Et kas tüütu ei ole, küsite? No pisut on. Aga see on lihtsalt… Nagu hambapesu. Something that needs to be done. Sest ÕNNEKS kõik need kassid toortoitu söövad ja ma olen veendunud, et see on nende tervisele parim valik. Vahelduseks saavad vahel konservi, kanatiibu, kana südant ja pasteeti, vahel harva ka kuivtoitu 😛

Ja nii ma saangi sellele postitusele kassisildi külge panna, ehkki kassipilte njetu. Ainult jutt 😀