elu koos kassi(de)ga

Nädala jagu kassipilte

Nii kiire on olnud, et kassi kajastamine blogis on täiesti häbiväärsel kombel hooletusse jäetud. See viga tuleb parandada nüüd ja kohe!

Otsisin üks õhtu kassi taga ja leidsin ta lõpuks taas musta pesu kausist:

Pliidi kõrval on meil üks kast, mis oli algselt mõeldud paberi jaoks, mida pliidi all põletame. Siis aga hakkas Abikaasa sinna puukorvi tühjendama (kast on täpselt sobiva suurusega, nii et saab korvitäie puid sinna “külili kallata”), ma ei saanud puude alt hästi paberit kätte ja tõstsin need kastist välja… Nüüdseks peame kasti kassiga kah veel jagama 😀 Hea soe koht ju, mis siis, et saepurune!

Täna õhtul võttis öökapil “päikesevanne”:

Ja noh, niisama nunnupilte erinevatest õhtutest:

Nagu teravamad teist on juba täheldanud, kaks nädalat on ammu läbi… Täpsemini täitus täna õhtul kolm nädalat sellest, kui kiisuke Abikaasa põues meie koju saabus. Noh… Tehke omad järeldused 🙂

Uus beebi, õnneks inimlastest tunduvalt kergemini hallatav. Nii väike, et karva ei aja absoluutselt, liivakasti puhastamine ja söötmine on imelihtsad – ainus, mis selle kolme nädala jooksul on häirinud, on küünistamine. Kassipoeg ju, lööb mänguhoos küüned sisse suvalisse kohta, kui ettevaatlik ka ei ole. No ja kasvatamine muidugi – et laua peal ei käiks ja muud taolist. Lisaks laste kasvatamine, et nad kassi õigesti tõstaks ja teda liigselt ei väntsutaks… Aga kuna ma olen praeguseks väsimusest üsna sooda, siis ega ma põhjalikumalt taas kirjutada ei jõua – kunagi-kunagi, kui rohkem aega on.

Et eelmisest lõigust nüüd vale muljet ei jääks – üritasin kõik varem jutuks tulnud probleemid kuidagi kokku võtta, reaalselt on sellest kassist suur enamik ajast nii palju rõõmu, et suisa hämmastav kohe.

Ja kui juba jutuks läks, siis pakkuge kassile üks ilus poisslapse nimi kah 😛 Tingimused: ei ole inimese nimi, ei sisalda r-tähte. Googeldasin ennast lolliks – ainus, mis meeldis, oli Säde. Oleme teda juba mõnda aega nii kutsunud, aga… Ma ei teagi… Inimeste hulgas oleks Säde tüdruku nimi 😛 Kuna see on nii vähelevinud nimi, siis ma ise seda otseselt “inimese nimeks” ei pea ja kassil võiks olla küll ja tundus mulle alguses piisavalt sootu, aga… Äkki keegi pakub midagi paremat? 😛

Tahaks kassile lõpuks blogis oma kategooria ära teha, aga selleks on ju ka nime vaja…

Laupäevased askeldused

Polegi kolmapäeva õhtust saati igapäevaelust kirjutanud, viimane aeg märk maha jätta.

Pärast toonast suurt köögikoristusmaratoni olen jõudnud koristamise rindel ära teha äärmiselt vähe. Täpsemini siis – neljapäeva õhtul sai kraanikausialune kapp puhtaks, reedel tegelesin ellu jäämisega :D, täna puhastasin ära segisti otsa keeratud jubina (sõel ja kummist julla, mis vee survet vähendab – oh seda katlakivi ja roostet, aga ei miskit, mille vastu ei aitaks keev vesi ja sidrunhape) ning küürisin puhtaks nõudepesuresti (meil see metallist, nii et taas kord leotamine sidrunhappega kuumas vees ja seejärel veidi füüsilist nühkimist kareda nuustikuga).

No ja ongi kõik, kolme päeva jooksul nii vähe! Endal ka imelik!

Oli teada, et see nädalavahetus tuleb kiire, tänasest päevast möödus suurem osa kodust väljaspool. Mul oli terve pikk nimekiri asjadest, mida on vaja osta, lisaks igasugu üritused ja kohustused.

Viisime lapsed kella kaheteistkümneks raamatukokku jõuluetendusele, ise käisime samal ajal paaris kodukaupade poes. Siis tõi Abikaasa lapsed ära, mina olin vahepeal H&Mis hunniku riideid neile selga proovimiseks valmis otsinud – kiirelt proovikabiinist ja kassast läbi ning minek. Poiss sai endale kaks paari pükse, Plika homseks tantsukooli jõulupeoks vajalikud mustad retuusid ja maika, millest viimase H&Mi tore teenindaja mulle laost välja otsis, kuna keset talve neid väljas polnud.

Siis Magaziin, siis K-Rauta, siis Kaubamajakas ja Chopsticks, siis Poiss Abikaasa ema juurde, ülejäänud kolmel kiire lõunasöök kodus, Plika etenduse proovi, mina linna selle lõppu ootama, Abikaasa massaaži… Kuuest jõudsin koju, Abikaasa läks edasi ema juurde Poissi ära tooma, aga jättis hoopis Plika sinna ja läks minu emaga talle kõlareid otsima… No ühesõnaga jah, pikk päev 😀

Aga vähemalt sain igasugu asju, mida ammmmmu vaja oli. Laste riideid juba mainisin, aga kodukraamist näiteks uue vakstu ja pajalapid ja konserviavaja ja koorimisnoad ja… Ehituspoest leidsin täiesti juhuslikult €5.90 eest kelgu 😀 Meil on kelleltki saadud kollane salvokas, aga kolm aastat tagasi ostetud kahesel kelgul tuli põhjast tükk ära, nii et vajas välja vahetamist – kaht last nüüd enam lasteaeda vedama ei pea, sobis suurepäraselt kõige lihtsam kampaaniahinnaga kelk, olin soodsa leiu üle väga rõõmus.

Ja uue rahakoti pilditaskutesse tellisin sobiva mõõduga pildid ära. “Uus” rahakott sai ostetud koos eelmisega, samuti kolm aastat tagasi 🙂 Ootas seni kapis oma aega, nüüd saatsin kollase-rohelisega nukrusega pensionile – sai mulle vahepeal ikka väga-väga armsaks, lihtsalt oli juba igalt poolt nii kulunud… Vaatame, kaua uuega harjumiseks läheb, eelmine meeldis ikkagi rohkem.

Ahjaa, jalgrattale lambi ja sadulakatte ostsin ka. Nüüd küll tuli lumi maha, nii et rattasõidul jälle kriips peal, aga enne oli õhtul pimedas ikka üsna kõhe… Eelmine lamp kadus kuskile ära ja polnud seni olnud aega uut osta. Sadulakate on rõveroosa, aga maksis ainult €1.20 ja olen sellest tihti puudust tundnud, vihmase ilmaga väga mugav. Olen tavalisi kilekotte otsa sidunud, aga need kipuvad ära lendama. Spets kummiga kate ikka palju etem, olgu siis rõveroosa või mitte 😀

Teekannu ei leidnud, sest tahame suurt ja sõelaga (ema luges veel sõnad peale, et hästi tihe sõel peab olema) ja ei tohi kindlasti olla klaasist, aga kõik olid just sellised ning Home&Gourmet pood, kust lootsin veidi fancymat valikut leida, oli miskil põhjusel ajutiselt suletud. Mulle sobiks ka täitsa mingi ilus keraamika, aga tundub, et polegi nii lihtne see värk ja ilmselt pean äkki ka soetama miskise malmist variandi, mida Liisi juures korduvalt imetlenud olen. Kus noid müüakse, pole aimu ka. Poleks arvanud, et teekannu leidmine nii keeruline on 😀

Ja maasikatega klaasile, mille ära lõhkusin, ka asendust ei leidnud. Riia mnt kodukaupade pood ütles, et ammu pole olnud, enam vist ei tule. Aga samas hulgilao lehel on endiselt olemas. No ei ole mul aega kaubandust läbi kammida, €65+KM eest laost ka tellida ei taha :/ Ja sain need klaasid kingiks ligi 2a tagasi, nii et pole vist erilist lootust, et neid seal enam oleks, kust toona osteti (mingi Tallinna Selver, vist). Ja kolm klaasi ei päde üldse, noh, meid on ju neli!

Ja klambripüssi klambrid unustasin ehituspoest ostmata ja kes oleks osanud arvata, et CR123A patarei sihuke rariteet on, mida ei müü ei Magaziin ega K-Rauta. Photopoint küll müüb!!! 😀 Eks ma küsin elektroonikapoodidest, sealt vast ikka saab.

Homme on Plikal kell kaks proov ja kell neli pidu. Kella kahest viieni on ühtlasi ka tema klassikaaslase sünnipäev, kuhu kahjuks minemata jääb. Mis seal ikka.

Kuna Plika proovi viimine ja sealt toomine jääb ilmselt Abikaasa hooleks, siis homme on mul ehk võimalus vähemalt esimesed pool päeva koristusmaratonile pühendada. Jõuludeni on ainult 20 päeva! 😀

Järgmise nädala kolmapäeval on lasteaias jõulukohvik ja laupäeval koolis advendilaat, mis omakorda tähendab küpsetustoimkonda teisipäeva ja reede õhtul ning ühtlasi taas üht laupäeva, kus kodus koristamiseks ilmselt aega ei jää (või noh, laat kestab kolmeni, pärast seda sealne koristustoimkond – võib ju juhtuda, et viitsin veel hiljem kodus ka?). Pühapäeval on Poisil üks sünnipäev, aga sellega on ainult viimise ja toomise vaev, minu koristamisplaane see ei sega. Ülejärgmise nädala laupäeval on Abikaasa suguvõsa jõulupidu, jõulunädala kolmapäeval Poisi, neljapäeval Plika jõulupidu. Poiss on vaja riietada taadiks, Plika lumehelbeks. No kurja küll, kõik need küpsetamised ja kostüümid… Keegi võiks need minu eest ära teha, ausõna, ma tahaks ainult koristada! 😀

Ja piparkoogitainast on vaja teha ja lastest foto selle aasta jõulukaardi jaoks, siis tuleb need kaardid valmis meisterdada ja ära saata 😀 Ja hunnik piparkoogisüdameid küpsetada ja kaunistada ja laiali jagada. Ja vanavanemate jaoks traditsioonilised kalendrid kujundada. Aa, ja mingid jõulukingitused tuleb ju ka leiutada.

Ühesõnaga, jõulusagin, täiega. Aga kes palju teeb, see palju jõuab! Ja seda muret mul isegi pole, et tahaks laiselda, üldse ei taha. Ainult koristada tahan 😀 Kuni nädalavahetusel välja magada lastakse, seni on kõik ilus. Kui jõuludeks kõigega kenasti valmis jõuan, saab kuu viimase nädala puhata ja lebotada. Võtan traditsioonilise aasta lõpu puhkuse, õeke on ka perega Eestis ja… Rõõm. On, mida oodata!

No ja lõpetuseks ikka mõned kassipildid kah 😛

img_5363

img_5372

img_5374

Koristusmaraton jätkub

Ma ausõna ei jõua ära oodata, millal kodust kõik ebavajalik läinud on ja elamine maast laeni puhtaks küüritud 🙂 No ma ju tean, et see kõik juhtub, enne jõule 😀 Aga võiks kiiremini valmis saada, kui päris aus olla, sest ma tahaks nii palju muid asju ka teha. Ja kuni koristamisega pole ühel pool, seni ei suuda millegi muuga tegeleda.

Täna õhtul tabas mind köögi kraamimise hoog. Ühe kapi olin ma millalgi varem ära tühjendanud ja puhastanud, nüüd tegin seda ülejäänud nelja kapi ning kahe sahtliga. Küürisin külmkapi ning kõigi köögikappide uksed ja küljed ka puhtaks. Tööpinnalt tõstsin kõik asjad ära, puhastasin põhjalikult, sh eemaldasin veekeetjast katlakivi, panin tagasi.

Leidsin VEEL asju, mida ära anda!

Nüüd on köögis vaja veel külmkapi sisemus ja kraanikausialune “prügikastikapp” ära puhastada ning pliitidele ja seintele üks põhjalik küürimine teha. Ahjaa, ülemiste köögikappide pealt jäi tolm ka võtmata. Aga ma ütleks, tubli pool on tehtud. Homme ma ilmselt lõpetada ei jõua, sest mulle tuleb külaline… Samas ta tuleb alles kell üheksa, seega ma võin õhtusöögiks pelmeene teha ja ülejäänud aega koristamiseks kasutada. Kui viitsin 😀 Hiljem veiniklaasi taha magama jääda ka ei tahaks – ma pole sel nädalal mitte ühelgi õhtul enne ühte öösel magama saanud… Päris normaalne vist ei ole.

Aga jah. Elus suudab keskenduda korraga ainult piiratud arvule asjadele. Kodu, pere, töö ja puhkamise kõrvalt (sest KOGU aeg ma ei viitsi, vahel lihtsalt lebotan ka) suudangi põhimõtteliselt keskenduda ühele suuremale projektile, milleks on hetkel suurpuhastus. Kui sellega ühel pool, siis saab mõelda jõulukaartidele ja kodu kaunistamisele… Piparkoogitaigna peaks katsuma küll koristamisega paralleelselt ära teha. Ja raamatud ootavad lugemist – need pole niisama raamatud, vaid on vaja ka reaalselt teha asju, millest seal räägitakse. Ja sarjad, need kõik ootavad – sellest ajast saati, kui Austraalia modellid läbi said, ei ole ma vaadanud midagi peale Gilmore Girlsi. Greyst on viimased neli-viis osa vaatamata, Kodutunnet terve viimane aasta. Ja Abikaasa tahtis mulle OITNB esimest osa näidata – tahaks vaadata küll, aga praegu üldse ei mõtlegi sellele, nii palju tähtsamaid asju on teha.

Ükshaaval 😛 Koristamine on kõige olulisem. Siis vaatab edasi.

Kassipilta kah. Leidis teine omale uue sooja koha. Need jubedad radikad, mida ma kunagi vabatahtlikult pildile ei jäta 😛 Pesurest ja triikimislaud elutoas. Imestate, et ma seal praktiliselt mingit aega ei veeda? Aga suva selle kõigega – olgu Kredex või mitte Kredex, unistuste remont saab järgmiseks sügiseks tehtud ja see on täiesti lõplik otsus!

Ühesõnaga jah… Jälle läks jutt vasakule ära. KASS siis!

img_5348

img_5349

img_5351

img_5352

Head asjad #29 – kodukontor

Taas kord ilmselt juba lugematuid kordi varasemalt mainitud teema, aga ma olen ääretult tänulik selle eest, et mu tööd on võimalik vajadusel teha ka kodukontoris.

Kui tavaliselt on kodukontori põhjus tervis, siis täna – ema sünnipäev 🙂 Lubasin talle õhtuks koogi küpsetada, aga töölt tulles oleks liiga kiireks läinud. Kuna ei olnud midagi põletavat, mis oleks nõudnud mu koha peal olekut, töötasingi lihtsalt kodust.

Minu tänane kodukontor:

img_5291

img_5299

Scroll to Top