Ühel nädalavahetusel tegime inglise hommikusööki, köök oli praadimise aurudest kuum, seega aken lahti. Ja kass tegi oma esimese tutvuse välismaailmaga. Leidsime, et kui huvi on, käigu siis korra väljas ära, vaevalt et külma arvestades seal kaua olla tahab. Oli õigus 🙂
Aga noh, nii üldises plaanis tuleb siiski kõigepealt munad maha lõigata ja kiibistada, siis taoliste eksperimentidega jätkata.
Nii hästi läks “jõuluks kodu korda” projekt 😛
Kümne päeva pärast saab kaks kuud sellest, kui meie koju väga ootamatult kass sattus.
Ei oska enam elu teisiti ettegi kujutada 🙂
Ta on lihtsalt nii armas. Ja iseloom on mõnus. Tõeline sülekas(s). Põhimõtteliselt ongi täpselt nii, nagu sellel pildiseerial, mida Liis minuga FB-s jagas:
Kuidas keegi saab olla NII PEHME JA NII NUNNU, ah? Ma ikka iga päev küsin seda talt 😀
Kui korraks arvuti või pliidi ette kükitada, on kass kohe süles. Kui kuskile istuda või ennast voodisse sättida, samamoodi.
Tõeline stressimaandaja. Veel rohkem armastust. Mõnus.
Olen sõnulseletamatult tänulik, et ta meie ellu tuli.
Näe, kass sai lõpuks oma kategooria 🙂
Kaardid jäid sel aastal suuremas osas saatmata. Mõned olen siiski kirjutanud. Selle ainsa, mille saatsin posti teel, jõudis kass sisse õnnistada ja ümbriku ära närida. Antud fotol lösutab ta lihtsalt ümbrikul otsas. Ehk selleks, et oma kuritegu varjata 😛
Ühest küljest tundub, et ta pole selle kuu ajaga üldse kasvanud, aga see on vist nagu lastega – kui koos elada, ei saa lihtsalt aru. Öökapiseeriaid saab hakata kunagi võrdlema. Praegu mahub veel kuidagi raamatukuhja otsa ära, aga ruumi on juba vähem 😀
Kasvatustöö on ilmselgelt puudulik ja tuleb kassiga maha pidada tõsine vestlus sellest, et Äripäevast peetakse meie majas väga lugu 😛
Esimene “kass jaburas kohas” nunnupilt. Kahjuks kehva kvaliteediga, aga mis seal ikka 😀
Kui lapsed magama lähevad, on lastetoa uks alati kinni – et me üksteist ei häiriks ja nüüd ka selleks, et kass sisse ei saaks (magaks ta lihtsalt nunnult voodis, oleks kõik okei, aga ta kipub ikka varem või hiljem küüntega mängima :D). Kui ma õhtuti Poissi pissile viimas käin, siis teen ukse lahti… Ja kass kasutab iga juhust, et sisse lipsata. Eile õhtul seadis ennast mugavalt Plika voodis sisse – pidin pilti tegema, enne kui ära võtsin 😀
Üks hetk ma võtan kätte ja teen kassile oma teema ära, ma luban… Aga kuhu alla ma ta panema peaks? Lapsed ja vaba aeg nagu väga ei sobi 😀 Kodu vist…
