Laupäevased askeldused

Polegi kolmapäeva õhtust saati igapäevaelust kirjutanud, viimane aeg märk maha jätta.

Pärast toonast suurt köögikoristusmaratoni olen jõudnud koristamise rindel ära teha äärmiselt vähe. Täpsemini siis – neljapäeva õhtul sai kraanikausialune kapp puhtaks, reedel tegelesin ellu jäämisega :D, täna puhastasin ära segisti otsa keeratud jubina (sõel ja kummist julla, mis vee survet vähendab – oh seda katlakivi ja roostet, aga ei miskit, mille vastu ei aitaks keev vesi ja sidrunhape) ning küürisin puhtaks nõudepesuresti (meil see metallist, nii et taas kord leotamine sidrunhappega kuumas vees ja seejärel veidi füüsilist nühkimist kareda nuustikuga).

No ja ongi kõik, kolme päeva jooksul nii vähe! Endal ka imelik!

Oli teada, et see nädalavahetus tuleb kiire, tänasest päevast möödus suurem osa kodust väljaspool. Mul oli terve pikk nimekiri asjadest, mida on vaja osta, lisaks igasugu üritused ja kohustused.

Viisime lapsed kella kaheteistkümneks raamatukokku jõuluetendusele, ise käisime samal ajal paaris kodukaupade poes. Siis tõi Abikaasa lapsed ära, mina olin vahepeal H&Mis hunniku riideid neile selga proovimiseks valmis otsinud – kiirelt proovikabiinist ja kassast läbi ning minek. Poiss sai endale kaks paari pükse, Plika homseks tantsukooli jõulupeoks vajalikud mustad retuusid ja maika, millest viimase H&Mi tore teenindaja mulle laost välja otsis, kuna keset talve neid väljas polnud.

Siis Magaziin, siis K-Rauta, siis Kaubamajakas ja Chopsticks, siis Poiss Abikaasa ema juurde, ülejäänud kolmel kiire lõunasöök kodus, Plika etenduse proovi, mina linna selle lõppu ootama, Abikaasa massaaži… Kuuest jõudsin koju, Abikaasa läks edasi ema juurde Poissi ära tooma, aga jättis hoopis Plika sinna ja läks minu emaga talle kõlareid otsima… No ühesõnaga jah, pikk päev 😀

Aga vähemalt sain igasugu asju, mida ammmmmu vaja oli. Laste riideid juba mainisin, aga kodukraamist näiteks uue vakstu ja pajalapid ja konserviavaja ja koorimisnoad ja… Ehituspoest leidsin täiesti juhuslikult €5.90 eest kelgu 😀 Meil on kelleltki saadud kollane salvokas, aga kolm aastat tagasi ostetud kahesel kelgul tuli põhjast tükk ära, nii et vajas välja vahetamist – kaht last nüüd enam lasteaeda vedama ei pea, sobis suurepäraselt kõige lihtsam kampaaniahinnaga kelk, olin soodsa leiu üle väga rõõmus.

Ja uue rahakoti pilditaskutesse tellisin sobiva mõõduga pildid ära. “Uus” rahakott sai ostetud koos eelmisega, samuti kolm aastat tagasi 🙂 Ootas seni kapis oma aega, nüüd saatsin kollase-rohelisega nukrusega pensionile – sai mulle vahepeal ikka väga-väga armsaks, lihtsalt oli juba igalt poolt nii kulunud… Vaatame, kaua uuega harjumiseks läheb, eelmine meeldis ikkagi rohkem.

Ahjaa, jalgrattale lambi ja sadulakatte ostsin ka. Nüüd küll tuli lumi maha, nii et rattasõidul jälle kriips peal, aga enne oli õhtul pimedas ikka üsna kõhe… Eelmine lamp kadus kuskile ära ja polnud seni olnud aega uut osta. Sadulakate on rõveroosa, aga maksis ainult €1.20 ja olen sellest tihti puudust tundnud, vihmase ilmaga väga mugav. Olen tavalisi kilekotte otsa sidunud, aga need kipuvad ära lendama. Spets kummiga kate ikka palju etem, olgu siis rõveroosa või mitte 😀

Teekannu ei leidnud, sest tahame suurt ja sõelaga (ema luges veel sõnad peale, et hästi tihe sõel peab olema) ja ei tohi kindlasti olla klaasist, aga kõik olid just sellised ning Home&Gourmet pood, kust lootsin veidi fancymat valikut leida, oli miskil põhjusel ajutiselt suletud. Mulle sobiks ka täitsa mingi ilus keraamika, aga tundub, et polegi nii lihtne see värk ja ilmselt pean äkki ka soetama miskise malmist variandi, mida Liisi juures korduvalt imetlenud olen. Kus noid müüakse, pole aimu ka. Poleks arvanud, et teekannu leidmine nii keeruline on 😀

Ja maasikatega klaasile, mille ära lõhkusin, ka asendust ei leidnud. Riia mnt kodukaupade pood ütles, et ammu pole olnud, enam vist ei tule. Aga samas hulgilao lehel on endiselt olemas. No ei ole mul aega kaubandust läbi kammida, €65+KM eest laost ka tellida ei taha :/ Ja sain need klaasid kingiks ligi 2a tagasi, nii et pole vist erilist lootust, et neid seal enam oleks, kust toona osteti (mingi Tallinna Selver, vist). Ja kolm klaasi ei päde üldse, noh, meid on ju neli!

Ja klambripüssi klambrid unustasin ehituspoest ostmata ja kes oleks osanud arvata, et CR123A patarei sihuke rariteet on, mida ei müü ei Magaziin ega K-Rauta. Photopoint küll müüb!!! 😀 Eks ma küsin elektroonikapoodidest, sealt vast ikka saab.

Homme on Plikal kell kaks proov ja kell neli pidu. Kella kahest viieni on ühtlasi ka tema klassikaaslase sünnipäev, kuhu kahjuks minemata jääb. Mis seal ikka.

Kuna Plika proovi viimine ja sealt toomine jääb ilmselt Abikaasa hooleks, siis homme on mul ehk võimalus vähemalt esimesed pool päeva koristusmaratonile pühendada. Jõuludeni on ainult 20 päeva! 😀

Järgmise nädala kolmapäeval on lasteaias jõulukohvik ja laupäeval koolis advendilaat, mis omakorda tähendab küpsetustoimkonda teisipäeva ja reede õhtul ning ühtlasi taas üht laupäeva, kus kodus koristamiseks ilmselt aega ei jää (või noh, laat kestab kolmeni, pärast seda sealne koristustoimkond – võib ju juhtuda, et viitsin veel hiljem kodus ka?). Pühapäeval on Poisil üks sünnipäev, aga sellega on ainult viimise ja toomise vaev, minu koristamisplaane see ei sega. Ülejärgmise nädala laupäeval on Abikaasa suguvõsa jõulupidu, jõulunädala kolmapäeval Poisi, neljapäeval Plika jõulupidu. Poiss on vaja riietada taadiks, Plika lumehelbeks. No kurja küll, kõik need küpsetamised ja kostüümid… Keegi võiks need minu eest ära teha, ausõna, ma tahaks ainult koristada! 😀

Ja piparkoogitainast on vaja teha ja lastest foto selle aasta jõulukaardi jaoks, siis tuleb need kaardid valmis meisterdada ja ära saata 😀 Ja hunnik piparkoogisüdameid küpsetada ja kaunistada ja laiali jagada. Ja vanavanemate jaoks traditsioonilised kalendrid kujundada. Aa, ja mingid jõulukingitused tuleb ju ka leiutada.

Ühesõnaga, jõulusagin, täiega. Aga kes palju teeb, see palju jõuab! Ja seda muret mul isegi pole, et tahaks laiselda, üldse ei taha. Ainult koristada tahan 😀 Kuni nädalavahetusel välja magada lastakse, seni on kõik ilus. Kui jõuludeks kõigega kenasti valmis jõuan, saab kuu viimase nädala puhata ja lebotada. Võtan traditsioonilise aasta lõpu puhkuse, õeke on ka perega Eestis ja… Rõõm. On, mida oodata!

No ja lõpetuseks ikka mõned kassipildid kah 😛