igapäevaelu

Rändrott jõudis koju

Kui me mai lõpus Londonis olime ja muuseas MrsB-l külas käisime, ununes meie mängurott maha. Londonis ei jõudnud teist korda kokku saada ja kuigi MrsB tahtis roti juba siis posti panna, ütlesin, et vast pole mõtet, siis on põhjust suvel Eestis jälle kokku saada.

Nojaa, aga läks nii, et kuidagi ei jõudnud 😀 Ei olnud minul asja Haapsallu ega temal Tartusse. Laulupeo paiku olime küll mõlemad Tallinnas, aga siis oli mõlemil oma tegemist küllaga, nii et ikka ei jõudnud kokku saada ja rott ununes kõigele lisaks Haapsallu. Nii et lõpuks sai ta ikkagi posti pandud.

Pakiteatis tuli juba mõnda aega tagasi (meil on naabriga ühine pisike lahtine postkast, kuhu midagi suuremat/väärtuslikumat kunagi ei jäeta), aga läksime sel päeval just Tartust ära, nii et see jäi meie tagasitulekut ootama. Siis polnud kesklinna asja, siis tuli juba teine pakk ja täna sai lõpuks postkontoris ära käidud. Rott on õnnelikult kodus.

Aga pikemalt ma teile täna ei kirjuta. Miks? Vastus on ka pildil 😉 534 lk puhast õndsust ja mul on ainult viiendik läbi. Ei saa ju magama minna muidu, liiga põnev on, vaja läbi lugeda!

Tagasi tsivilisatsioonis

Olin nädal aega metsas. Okei, tegelikult kõigest neli päeva – jõudsime tagasi ööl vastu reedet. Terve eilse päeva olin nagu kudenud räim, täna asjatasime linna peal ja tulime õhtul ära Jõgevale. Põhimõtteliselt on lootust, et kunagi homme õhtul või järgmise nädala alguses on aega pildid arvutisse tõmmata ja pikemalt kirjutada 😛

Aga jah, muidu olen ikka elus.

Üks täiesti tavaline suvepäev

Lisaks aias möllamisele sai veel toas mööblit ümber tõstetud. Sestap oligi lillepott põrandale ununenud ja väike pätt kasutas muidugi kohe juhust.

Ei ole ma noil päevil eriti jutukas, nagu isegi näete. Pea on pulki täis, erinevad suured asjad nõuavad keskendumist… Saaks see pulmavärk juba ühele poole!

Osalesin turu-uuringus

…soolise võrdõiguslikkuse kohta 😛 Väga äge, ma olen alati mõelnud, miks nood küsitlejad ei võiks kunagi ka minu ukse taha sattuda. Ükskord vist isegi sattusid, aga siis sobisid vastajateks ainult pensionärid.

Meie pereelu arvestades olid enamik isiklikku elu puudutavad vastused ilmselt keskmisest üsna erinevad. Söögitegemise ja lastekasvatuses osalemise ja sissetulekute ja koristamise kohta… Ma ütleks, et paremad 🙂

Äge on muidugi see, et nad kirjutasid üles täpsed sünniajad ja aadressi, lõpuks võtsid veel meili kah, lubasid sinna vahest küsimustikke saata vms. Andsin neile sellesama, mis mul siin blogiski kontaktiks, ametlik meil ju sügisel jälle muutub… Igal juhul, ma EELDAN, et sotsministeerium neid andmeid kuidagi kurjasti ära ei kasuta 😀

Oi, mulle meeldivad küsitlused. Neist tehakse ju statistikat ja mina olen vana statistikahull.

See hirmus võlaorjus

Vaatasin just üle oma õppelaenu tagasimaksegraafikud ja tegin mõningad arvutused.

Võtsin õppelaenu maksimaalse summa kõik kolm ülikoolis õpitud aastat – kokku 49,5k, millele lisandus intress 12,3k. Jõudsin tagasi maksta 20k + intressid, siis sain lapse ja riik hüvitas 15,9k.

Kokku maksan ma õppelaenu ise tagasi 46,9k ehk peaaegu sama summa, mille ulatuses laenu sain.

Ühest küljest kaoks riigi hüvitis nagu tühja auku, teisest küljest on sügav rahulolu, et pääsesin vereimejast pangale intressi maksmisest. Maksan ainult selle eest, mida reaalselt sain ja kasutasin. Puhtalt tänu Plikale 🙂

Lisaks võin rõõmustada selle üle, et toona nii vähe laenu anti, praegu ülikoolis käies oleks mul hiljem 50k asemel 90k maksta.

Nüüd tuleb ainult välja mõelda, kuidas eluasemelaenust pääseda. Täna minust veel lotomiljonäri ei saanud, aga pole hullu – järgmine kord ongi suurem jackpot 😉

Scroll to Top