igapäevaelu

Eurovisioon ja muidu elu

/ igapäevaelu, TV/sarjad, virin/urin / Leave a Comment

Mh, ma pean tunnistama, et minu arust olid selle aasta Eurovisiooni laulud jamad. Valdavas enamuses tädikesed, kes tammuvad laval ja laulavad armastusest. Boring!

Ok, mõned jäid siiski silma. Isiklik lemmik on kahtlemata Cardinals – nad meenutavad mulle ERAt ja ERA ruulib. Pealegi oli neil seda liikumist-show‘d, mis Eurovisioonile nii hädavajalik. Show poolest jäid meelde veel kolm laulu – üks neist oli viimane (need neli diskopeput), teiste kahe nimesid ei mäleta, aga ühes oli veidike idamaist hõngu ja satsides laulja-taustatantsijad, teise taustaks ülkonnas kutid, kes robotit teha üritasid. Aga pean tunnistama, et viimati mainitud laul ise oli minu arust nii nüri kui veel vähegi olla andis.

Niisiis hoian mina pöialt Cardinalsile.

Tänane päev on üldse mõttekas olnud – magasin üheni ja olin terve päeva netis või lugesin. Nüriks muutub, krt. Nii ootasin seda vabadust ja nüüd… Miks on nii, et kui on kiire, unistad ainult kohustustevabast nädalast ning asjadest, mida siis teha võiks, aga kui see nädal lõpuks käes, siis ei viitsi enam midagi teha ja kõik tundub igav?

Nojah, küllap ma mõtlen siiski midagi tarka välja lugemisele-netile lisaks. Homme. Näiteks telekat võiks vaadata. IRW.

Reedeõhtune vaikelu

/ film, igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Pidin minema koos A-ga tema parima sõbra juurde jooma, aga tundsin, et ei viitsi kohe kuidagi välja minna, tund aega Õismäele loksuda ja siis veel seltskondlik kah olla. Raamat oli nimelt pooleli – seesama trioloogia teine osa, mille üle ma hiljuti nii rõõmustasin. Niisiis läks A üksi (õnneks ei olnud tal selle vastu midagi) ja mina olen nüüd siin… Kah üksi.

Vaatasin Kanal2 pealt sellist filmi nagu Mõistus ja tunded. Kusjuures vanaaegsed filmid pole üldiselt üldse minu maitse, minu arust kannavad nad tobedaid riideid, aga miskipärast tahtsin seda näha. Eks ta nati tobe ju oli, süžee oli nii aeglane ja veniv… Aga sellist inglise keelt oli päris lõbus kuulata. Mõtlesin mitu korda, et ei viitsi edasi vaadata, aga kuidagimoodi vaatasin ikka lõpuni.

Segane lõpp – üks mees teeb ühele õele abieluettepaneku ja kohe pärast seda näitab pulmi, ainult et hoopis teise õe pulmi ja mitte selle mehega, kellega ta algul sebis, vaid hoopis teisega. Mina küll aru ei saanud, et tal oleks vahepeal juba selle vastu tunded tekkinud. Kummaline.

Ja Emma Thompsonile ei sobi vanaaegne stiil kohe üldse, minu arust oli ta suisa kole. Mitte et ta üldse eriline iludus oleks, aga Love Actuallys nägi ta igatahes tunduvalt kobedam välja, mis siis, et ta seal umbes 8 aastat vanem oli. Irw.

Aga nojah, tegelikult oli see ju tore vana film – romantika ja puha. Naine, kes nikastab paduvihmas jala ja mees, kes juhtub parasjagu läheduses olema ning ta koju kannab – armastus esimesest silmapilgust. Tänapäeval sellist asja enam ei kohta 😛

Oeh. Film läbi, pöördun nüüd tagasi oma põneva raamatu rüppe. Pool on veel lugeda. Ja kolmas osa ka… Ja peale nende veel seitse lugemata raamatut. Paistab, et magama niipea ei saa 😀 Aga miks ma peaksingi – mul pole vaja vara tõusta, mul pole vaja üldse midagi kasulikku teha. Vaheaeg ruulib!

Kuidas ma pesu ostmas käisin

/ edevuse laat, igapäevaelu / Leave a Comment

Mõtlesin Pipsi linna meelitada, et veidi poode kammida, allahindlusi tšekkida ja rahapuudust kiruda. Ja ehk Seppäläst mõned lahedad püksikud osta, rohkemaks mul raha polnud.

Leppisime kokku, et saame Sikupillis kokku, läheme sealt Ülemistesse ja siis meile. Pips jõudis kokkulepitud ajast veerand tundi varem kohale, kunas minu buss jäi viis minutit hiljaks. Kokku ootas ta mind pea pool tundi.

Kõigepealt läksime Prismasse Pedigree hindu uurima, sest õeke tahtis teada, kas see on Eestis odavam kui Rootsis. Pips ostis endale meigipadjad.

Siis Seppälässe – aga seda pesu, mis mind huvitas, polnud alla hinnatud. Ja siis… Siis nägin ma sokke – lammastega sokke 😀 Üks paar maksis 65.-, kaks paari 99.-. Neli erinevat värvi, kõik sobivad ka veel. No mis ma tegema pidin? Ei suutnud vastu panna ja ostsin ära. 200 krooni eest sokke. Mnjah.

Kuna raha oli mõlemal otsas ning väljas vastikult külm ilm, siis otsustasime Ülemistesse minemata jätta ja siirdusime kohe koju.

Me oleme ikka tõsiselt kõvad shoppajad.

Aga kodus oli ka tore – tegin tikrikooki ja puha.

Scroll to Top