igapäevaelu – Page 146

Usin ja hea

03/09/2009 / igapäevaelu, kööginurk, rõõm / Leave a Comment

Ohhoo, aga ma saingi täna tõepoolest koos Mehega kell kaheksa üles 😛 Kusjuures ta ei tõuse tavaliselt nii vara, peab alles peale poolt kümmet kodust ära minema – lihtsalt täna oli vaja meil mõlemal duši alla jõuda ja Plika ärkas ka juba pool kaheksa.

Nii et me jõudsime ilusti koos hommikust süüa. Kella kümne paiku, kui Mees oli läinud, sai Plika oma pudru. Varsti pärast seda läksime verd andma ja keskpäevaks magas laps nagu inglike.

Koristada polnud mul enam midagi, sest kõik oli eilsest korras. Kui arvutist istumisest kõrini sai, korjasin aiast lugematuid ämbritäisi õunu-pirne ja otsustasin, et nüüd pole enam kuskile põgeneda – pean ikka õunakooki tegema. Otse loomulikult läks selle sisse vaid murdosa õuntest – ülejäänud on endiselt suure kausiga köögis oma saatust ootamas. Kook sai täitsa hea, aga suhkrut, mida ma panin retseptis oleva kahe klaasi asemel 1,5, võiks suisa üks olla. Suti liiga magus sai mu meelest.

Kuna ma otsustasin, et nüüd, kus Mees täiskohaga tööl käib, peaksin ma hakkama süüa tegema (jajaa – MINA ja SÜÜA), otsisin Toidutarest esimese ettejuhtuva retsepti, mis sisaldas hakkliha (see oli lihtsalt külmkapis olemas) ja tundus piisavalt lihtne ning tatra-hakklihahautis sai tehtud. Küll tavalisest hakklihast ja ilma tomatita, sest mulle kuum tomat ei maitse. Täitsa maitsev tuli.

Koogi ja söögi tegemise vahepeale jäi veel mitu tundi aega, mille ma suuremas osas lihtsalt arvuti taga maha molutasin. Hea küll, Plikaga mängisin ka ja muidugi mökerdasime veel tema lõunasöögiga (lillkapsas hakklihaga – see on juba täiesti klassikaks muutunud, hea kerge teha).

Kui Mees kuuest järgmisele tööle läks, kavaldasin virila Plika üle sellega, et viisin ta Kessu poole liivakasti mängima ja kiikuma. Tegevust rohkem kui tunniks ja nutust polnud juttugi. Koju tagasi jõudes oligi juba õhtusöögi aeg, siis vann ja enne poolt üheksat ta juba magas.

Nojah, koristamist mul jällegi eriti polnud, nii ma siis siin nüüd istun ja ootan Meest.

Aga iseenesest on rahulolu suur – ma tegin kooki ja ma tegin süüa ja mu kodu on rohkem korras, kui tavaliselt – ehkki alati võiks veel rohkem olla. Ja rutiin hakkab juba kujunema – pärast kaootilist suve on see ütlemata hea.

Mhm, ma tean, et ega teil ei ole eriti huvitav päevast päeva mu igavast koduperenaise elust lugeda, aga kuniks see minu jaoks veel uus ja huvitav on, panen kõik üksipulgi kirja. Ega ma kaua nagunii ei viitsi 😉

Võrratu päev

02/09/2009 / igapäevaelu, plika, rõõm / Leave a Comment

Tänane ilm oli üle mõistuse mõnus – sinine-sinine taevas ilma ühegi pilveta, sirav päike, mõnus soe tuul…

Hommik ei alanud tegelikult üldsegi mitte nii hästi. Me ei jõudnud koos hommikust süüa, sest Mees kiirustas tööle ja kogu elamine oli niiii sassis. Keskpäevaks olin ma jõudnud ära teha ainult nii palju, et Plikal oli hommikupuder söödud.

Aga siis me läksime poodi ja ilm oli niii ilus. Tagasi tulles andsin Plikale tissi, et ta tunnikeseks magama saada ning rahus “hommikust” süüa (kell oli selleks ajaks pea üks) – tegin omale hunniku võileibu ja suure tassi kohvi, kõhutasin aias ning lugesin raamatut. Magustoidu sain ka aiast:

See raamat, mida lugema hakkasin, on üle pika aja täiesti puhas naistekas (nojah, Bagshawe on ju tegelikult ka) – Iiris tõi mulle selle viimati jõuludeks, aga mul on nii palju lugemist olnud, et polnud sinnani jõudnud. Aga täna oli just naisteka tuju, nii ma siis lugesin ja mõnulesin ja nautisin täiega.

Plika, va sindrinahk, magas tunni asemel peaaegu kolm tundi ja ärkas alles siis, kui ma ta arsti juurde jõudes kärust välja võtsin. Kuna tal oli kõige õhem marlimähe all (mis oli pika une peale muidugi lirtsmärg), sai see veel kiiresti ukse taga Moltexi vastu vahetatud.

Arstilt midagi uut ei kuulnud – kaalud-mõõdud suht samad. Vereproovi saadeti tegema, eks me siis homme läheme.

Siis käisime veel korraks Kessu juurest läbi, et talle trimmer tagasi viia ning juba oligi õhtupoolik käes. Sel ajal, kui mina Plikale süüa tegin ja kööki koristasin, pätutses tema köögi ja aiaukse vahelises koridoris, kuhu teda tavaliselt ei lubata:

Mees käis viiest kodus söömas ja läks siis teisele tööle. Mina veetsin Plikaga vaevalised kaks tundi (sel ajal, kui Mees kodus oli, säras ta rõõmust ja tegeles oma asjadega, aga nii kui issi jälle läks, oli nutt kohal), tegin talle kaheksast vanni ja panin magama.

Oh, ja siis algas alles õige lõbu – ma sain rahus koristada. Kõik jõudsin ära koristada, enne kui Mees ükskord peale üheksat tuli. Isegi mähkmed loputasin ära. Ja köögipõrandat pühkisin. Ja need on asjad, mida ma reeglina üldse teha ei viitsi 😛 Aga sügis ja teistsugune elukorraldus tekitavad minus tahtmist usinam olla. Loodetavasti see kestab.

Vot sihuke päev. Igav, aga mõnus. Nii me siin vaikselt tuksume 🙂

Pühapäevad libisevad käest

30/08/2009 / igapäevaelu, pulmad / 1 Comment

Hommikul küpsetasin mustikamuffineid. Siis käisime kirikus. Siis oli plaanis Kessult-Taunolt trimmer laenata, et aed korda teha, aga tuli välja, et see töötab elektriga ja märja ilmaga ei soovitata kasutada.

Helistasin selle asemel hoopis paari hotelli ja küsisin, kas oleks võimalik nende mullivanniga toad üle vaadata. Luba anti lahkelt, niisiis asutasime ennast jälle linna poole. Otse loomulikult hakkas peagi hirmsasti sadama, nii et saime varju alla põgeneda ja lõpuks alistunult vihmaga edasi liikuda.

Tee peal jõudsime veel Taskust punast lipsu otsida (ei olnud ühtegi päris õiget – nüüd on ainsad lootused Eeden ja Lõunakeskus) ja Zeppelinist söögipoolist muretseda. Lõpuks käisime isegi Rimist läbi.

Aga pulmaööks on meil nüüd koht olemas 🙂

Koduteel põikasime sisse Karoliina poole (üks minu arvukatest onutütardest, mul neid ikka jätkub), et talle pulmakutse anda. Jäime sujuvalt rohkem kui tunniks juttu vestma ja vaimustusime tema korterist – ta oli seal just remonti teinud ja seinu värvinud – kollaseks, punaseks ja roheliseks, kõik TÄPSELT sellised ilusad erksad värvid nagu meile meeldivad. Tema elamine meenutas kangesti Swammi oma, mis on ka ägedalt värviline. Kui me kunagi oma kodu saame, siis teame, kust sisekujundajaid otsida.

Nojaa, nüüd me siis jõudsime koju ja ongi juba sügav õhtu käes. Nii see päev kaduski.

Aga pühapäev ongi ju puhkepäev või mis.

Ülevaade

29/08/2009 / igapäevaelu, plika, pulmad / 2 Comments

Eile jäin jälle arvuti ette magama (Mehe arvuti ette, vaatasime Eurekat, nagu õhtuti ikka), nii et blogi kirjutada ei jõudnud. Aga kõik tegemised tuleks ometigi tublisti kirja panna, et ma siin tagantjärele kahtlema ei hakkaks, kas päev äkki jälle raisatud sai.

Eilne päev möödus pulmadega seotud asjaajamiste tähe all. Panin juuksuriaja kinni, maksin riigilõivu ära ja võtsin pangast selle kohta tõendi, käisin korsetiproovis ja seelikut kinni panemas, kohtusin Katsiga ja leppisin temaga meigi asjus kokku (ja meelitasin ta sujuvalt endaga kaasa linna asju ajama ja lõpuks minu poole kooki sööma)… Lühidalt ongi vist kõik. Oh, aga aega kulus sellele kõigele kõvasti 😛

Täna koristasin kirjutuslaua ära 😀 Mitte et see oleks nüüd midagi nii suurt, aga see oli hirmus sassis juba nädalaid. Nüüd on tunduvalt parem.

Ja siis käisime turul. Turul on meil alati nii, et ükskõik kui vähe või palju raha me kaasa võtame, ikka kulub kõik ära. Täna näiteks ostsime kapsast, lillkapsast, porgandit, redist, mustikaid, paprikat, tomateid ja kurke. Kapsalised on Plikale, mustikad sügavkülma, paprika Mehele, ülejäänut sööme kahekesi. Plika ei armasta miskipärast porgandit – ainult siis sööb, kui see on vähemuses ja muu toidu sisse peidetud. Oma elu esimese redisetükikese sõi ilusti ära.

Käisin lillepoes pruudikimbu asju arutamas, salongist käisin läbi, et tikandi näidist vaadata, poes käisin, et piima osta ja SÜÜA tegin (keetsin ilma soolata kartuleid, irw), sest Mees oli tööl ja… Rohkem ei teinudki midagi. Ja päev ongi juba õhtus. Pidime Ada laste sünnipäevale minema, aga Plika oli nii viril ja tal on endiselt metsik nohu, nii et jäin parem heaga koju.

Plikale maitseb pirn: