Ma tahtsin kirjutada. Ma tahtsin fotosid üles panna. Aga ma olen täna nii palju muid asju kirjutanud ja nii väsinud, et lihtsalt ei jõua.
Homme on ka kiire päev ees… Aga õhtul ehk. Sest muljetada oleks paljust. Praegu tahaks ainult süüa ja magada.
Okei, üks foto siiski. Pole muidu midagi erilist, aga sai vanaemale lubatud sellist, kus kõik hambad on ilusti näha 😉
Laps magab umbes kaheteistkümnest saati aias kärus.
Kahe paiku kuulsin nuttu. Läksin aeda, panin luti suhu, hoidsin kätt, magas edasi. Nii, kui tuppa ära tulin, oli jälle nutujoru. Läksin jälle, panin luti suhu tagasi, keerasin toa poole… Jälle virin. Vaatasin siis teda natuke, rohkem ei nutnud. Läksin tuppa tagasi ja jätsin ukse lahti.
Kuna jalgadel hakkas külm, läksin nüüd ikkagi ust kinni panema. Nii kui lingi klõpsu ära tegin, kuulsin jälle viginat. Õnneks oli see ühekordne ja siiani on veel vaikus.
Kas see laps tunnetab läbi une seitsmenda meelega ära, kui ma talle selja keeran või meie vahel ukse kinni panen?
Ei, muidu pole häda, lihtsalt mõtisklen 😛 Laiskushoog on täna peal, passin arvutis ja loen.
Kas ma tõesti võingi istuda rahulikult arvuti taha, nii et midagi pole vaja teha ja keegi ei karju…
Ei, tegelikult läks tänane päev võrreldes eilsega tunduvalt paremini. Ei olnud just seda positiivset energialaksu, mis oleks pannud kärmelt koristama, aga Plika sai päeva jooksul endaga suuremalt jaolt ise hakkama ning minul õnnestus muude mõtete mõlgutamise kõrvalt siin ja seal tasapisi nokitsedes enamik jamast siiski ära kraamida. Köök suht-koht läigib jälle, toad on täitsa rahuldavas korras, no vannitoas oleks veel üht-teist teha, sest tahaks tagasi seda silmipimestavat puhtust, mida ennist nii püüdlikult hoidsin, samas on sealgi esimesel vaatlusel kõik jonksus.
Isegi pesu jõudsin pesta ja saiavormi teha. Nojah, nüüd tuli meelde, et tahtsin lapsega koos veel poest läbi käia, sest piim on otsas, aga…
Kui Mees seitsme paiku tööle läks, muutus Plika meeletult virilaks – lihtsalt nuttis ega jäänud enam vait. Sain läbi häda saiavormi ahju (tegemine oli juba pooleli, pidin ära lõpetama), siis tuli meelde, et pesumasin lõpetas tükk aega tagasi ja pesu tuleks kuivama panna, siis veetsin närvesööva veerandtunni ühtaegu Plikat rahustades ja pesu riputades, siis pidin poolhüsteerilisel lapsel mähet vahetama ja ööriideid selga panema, siis tissi andma ja nüüd lõpuks ometi on rahu majas. Ainult et poes jäigi käimata. Ja saiavorm ootab. Ja piima pole tilkagi.
Ahjaa, ja üheksast peame me Püssikas olema, läheme bändiga kokku saama ja läbi rääkima. KOOS Plikaga, jajah. Panen talle jaki selga ja teki peale ja loodan, et ehk ei ole seal nii meeletu lärm, ehk magab kärus edasi. Elav muusika ei hakka igal juhul enne, kui meie läinud oleme, sest nii kaua on bänd kinni 😛
Eks me näe, kuidas see kõik välja kukub…
Täna ei edenenud asjad kohe üldse mitte. Igal pool valitsev segadus tegi mind nii pahuraks, et mul polnud mitte mingit tahtmist seda koristama hakata. Liiga selgelt oli meeles see mõnus kord ja rutiin, mille vahepeal juba saavutasin. Aga siis tuli nädalavahetus, kus Mees oli kodus ja ema külas ning tegemist nii palju, et korda lihtsalt ei jõudnud hoida (teate ju küll – mida rohkem inimesi kodus on, seda kiiremini kõik sassi läheb).
Jõudsin ainult nõudehunniku ära pesta ja toast suurema läbu kokku korjata (mille laps küll kiiresti ja efektiivselt suuremalt jaolt taastas), aga kõik on ikka veel piisavalt sassis, et mind närvi ajada. Ja nii ma olengi terve päeva lihtsalt pahurdanud. Positiivset energialaksu oleks vaja, siis ma võtaks kätte ja koristaks kõik kärmelt ära.
Käisime fotograafiga rääkimas ja pulmaasju täpsustamas. Nagu te isegi arvata võite, pildistab meie pulmas ikka Andres Jalak 🙂
Sellega seoses – oskab keegi soovitada mõnd erilist ja jaburat kohta pildistamiseks? Sellist ebatraditsioonilist, nagu oleks olnud näiteks nüüdseks maha lammutatud lihakombinaat. Tahaks klassikaliste ilupiltide kõrval ka midagi põnevat ja ootamatut teha 😛
Mida teeb läbimärg Tikker, kui ta on 15 minutit ladiseva vihma käes linna poole kõndinud ja viis minutit enne kokkulepitud kohtumist helistatakse salongist ning lükatakse kokkusaamine pool tundi edasi?
Otse loomulikult suundub ta Kaubamajja ja otsemat teed pidi vihmavarjude juurde. Valib kõhkleva näoga, leiab siis ühe potentsiaalselt huvitava, teeb lahti ja leiab selle pealt suured punased lepatriinud – kes oleks osanud arvata, ümbris sellele küll ei vihjanud (vaata hoolega, see on fotol varju peal olemas). Kilkab rõõmust ja suundub otsemat teed pidi kassa poole. 265 krooni lepatriinude ja kuiv olemise eest pole ju tegelikult NII palju? 😉
Plika vereproov oli korras. Korseti tikand oli ilus, kolmapäeval tuleb üks viimaseid proove, koos seelikuga. Bändi pole ikka veel. Aga muud asjad liiguvad 😛