igapäevaelu

Pildikesi elust

Ma ei tea, mis usinushoog mul järsku täna õhtul peale tuli, aga kuidagi väga märkamatult sorteerisin ja töötlesin ära kõik ootel olevad pildid… Ja oh imede imet, jõudsin isegi blogimiseni. See postitus ongi nüüd koera saba… Noh, meie pere eelistuste puhul võib ehk öelda, et kassi saba? 😀 Ehk kõik suvalised pildid, mis ülejäänud postitustest üle jäid, tehtud vahemikus jaanuar-aprill.

Mul on täiega reede tunne. Ilmselt sellepärast, et plaanitud menüü asemel pakkus Plika ennast pannkooke tegema… Nojah, kahjuks peab homme siiski vara ärkama ja tööd tegema. Aga ilmselt see alateadlik reede tunne on põhjus, miks ma nii usinalt pilte töötlen ja blogin 😛

See oleks pidanud tegelikult jaanuari menüüpostituse illustratsiooniks minema, aga noh… 😀 Mu esimene praekala 😀

Plika koolitöö:

Kui kassid võiks magamistoas käia, oleks täpselt nii 😀

Huvitav-huvitav, mis raamat see olla võis, ma isegi ei mäleta – oot, saan ju kuupäeva järgi lugemise excelist või Goodreadsist järele vaadata… Tegelikult arvasin ikkagi kujunduse järgi ära, et üks Hendrik Groeni raamatutest – GR ütles, et esimene salapäevik 🙂

Üksvahe küpsetas Plika peaaegu igal õhtul küpsiseid:

Siis, kui ma sain Jaanikalt üllatuspaki üliägedate villaste sokkidega:

Poisi maskeering 😀

Tahaks öelda, et distantsõpe, aga veebruari alguses seda vist veel polnud 😛

Mingil täiesti suvalisel tööpäeva õhtul tabas mind koristushoog ja sorteerisin maitseaineriiuli ära. Järelikult oleks ka see pilt pidanud minema hoopis toonase postituse illustratsiooniks… Aga ilmselt tegin selle chatti ja blogisin enne ära, messengeri vestluse pilte tõmban telefonist arvutisse väga suvaliselt.

Tegin mingit nimekirja 😀

Kui Maximas tööstuskaubad -40% olid, ostsin sealt Poisile mängurikomplekti. Täielik emotsiooniost – lihtsalt jäi silma, Poiss on kuid rääkinud oma unistusest saada vikerkaarevärviline hiir 😀 Noh, kvaliteet on nagu on… Hinnale vastav 😀 Kõrvaklapid jukerdavad, hiire kvaliteet võiks parem olla, klaver on täitsa ok. No maksis ka ainult 18€, selle raha eest küll 😀 Ja tol esimesel õhtul oli Poiss NII ÕNNELIK. Sellest ostust sai alguse sündmuste jada, mille tulemiks on see, et Poisil on nüüd minu vana läägava läpaka asemel mänguriarvuti, mille ta sai laenuks Eksabikaasa sõbralt, kes ise hetkel välismaal töötab ja seega ei kasuta – ning kavatseb talt selle oma sünnipäevaks saadud raha eest välja osta.

Vastlapäeval käisin taluturul ja ostsin LIIGA PALJU KUKLEID. No ja siis panin need õhtuni külmkappi, kust välja võttes nad enam väga fotogeenilised polnud… 😀 Aga MAITSESID hästi 😀

Üks mõnus laupäevane hommikusöök:

Pidasin siin üksvahe plaani teha sellest pimedast ebapraktilisest kapist sahtlid. Alguses mõtlesin, et olemasoleva ukse taha lihtsad väljatõmmatavad sahtlid…

…siis mõtlesime, et äkki peaks praegusest kapiuksest sahtlite esipaneelid tegema…

… no ja siis on veel variant lasta teha sarnased sahtlid, nagu teisel pool praegu juba on.

Ühesõnaga mõte jäi pooleli ja siis tulid muud asjad peale, aga kapp on jubedalt asju täis tuubitud ja tagant on VÄGA ebamugav midagi leida. Seega peaks edasi mõtlema. Mida saaks võimalikult lihtsalt ja soodsalt?

Millalgi oli mul heureka moment, et laua logisevad jalad on võimalik lihtsalt mõne poldi või mutri või kruvi kinni keeramisega korda saada… Sain ka 😀

Koristasin köögisahtli ära. Ütleme nii, et see kord seal väga kaua ei püsinud, aga vähemalt korraks oli ilus vaadata 😀

Plika tegi vabariigi aastapäeval kaneelirulle:

Need said suht kõvad ja magedad, aga noh… Järgmine kord siis paremini… Rohkema jahuga… Ja soolaga 😀

25. veebruari FB postitus:

Täna turul:
“Tere, palun rohelist sibulat”
“Natuke, jah? Ilma kotita, jah?”
Ehk ligi pool aastat vähemalt 2x nädalas turul käimist on lõpuks ometi nii palju vilja kandnud, et mu (maskiga) nägu on püsikliendina meelde jäänud 😃 Tõe huvides – neid hulgimüüjaid, kelle käest rohelist sibulat saab, on turul vähemalt kolm ja ma ostan sealt, kus parasjagu saba pole. Tolle müüja käest, kes mu ära tundus, kõige tihemini – tema lett on kõige esimene 😃 Kodukontori võlud. Saab pausi ajal sipsti turul ära käia. Pisike pakendivaba rõõm.

Milleks legod, nõudest saab ka torni ehitada 😀

See ainus päev märtsis, mil ma oma 10 000 sammu täis sain… Käisime lastega jalutamas ja leidsime muuhulgas näiteks sellised vahvad… Põõsad? Puud? Heki? 😀

Õhtu jooksul sai 10k ka ette, pildi tegin varem 😛 See siis 1. märts. Vaatasin järele, et tegelikult 10. märtsil sain 11k sammu – pole aimu ka, mis tegin 😀 Aga viimase kuu keskmine on näiteks 4600 sammu, nii et you get the point… 😛

Plika järjekordsed küpsised 😛

See ainus kord sel aastal, kui ma korraks kontoris käisin. Aeg oleks nagu seisma jäänud – kalendris eelmise aasta oktoober, laual tarnija poolt jõuludeks saadetud seinakalender 😀

Kassid tegid pahandust 😛

Sünnipäeva hilisõhtu. Olin jõuludeks saatnud Kaaslasele pudeli ja ta saatis mulle selle sünnipäevaks tagasi. Minu instruktsioonid olid üks sedel päevas, temal seda piirangut polnud. Kui te arvasite, et midagi järgmiseks päevaks jäi, siis eksite… Aga noh, te vast ei arvanud ka 😀

Sain sünnipäevaks ülimalt fancy käsitööšokolaadi, mis nägi nii hea välja, et kahju oli ära süüa 😀

Lõpuks leidsin aiast mõned üksikud lumikellukesed, aga neid on nii vähe, et ei hakka sellele postitusele aia kategooriat üldse külge panemagi 😀

Vot SEE on distantsõpe 😛

Kaaslase “kasutusjuhend” järgnevateks kuudeks. Ma päris täpselt ei tea, kaua see jant kestab, eks sõltub paranemiskiirusest. Öeldi, et esialgu peab iga nädal Tartus kontrollis käima, samas esimene kontroll pandi 12 päeva pärast ja ma loodan vaikselt, et ehk need vahed jäävad siiski pigem kahenädalased. Iga nädal Tartu vahet uhada oleks pisut tüütu 😀

Märtsi eesmärgid, täpsustatud

Nii, kuu esimene nädal möödas, seega kirjutasin punktid pisut täpsemalt lahti ja lisasin boldis teksti 😀 😀 😀

  • käin iga päev väljas, kui töökoormus ei tapa
  • käin iga päev täis vähemalt 10 000 sammu, kui ilm on nii soe, et jalutamine on mõnus
  • teen iga tööpäeva hommikul tiibetlasi
  • käin vähemalt kolm korda nädalas jooksmas, kui ilm on selleks sobilik
  • kui ilmad lähevad soojemaks, katsetan hommikust jooksmist enne tööpäeva algust
  • panen igapäevaselt kirja kõik, mida ma söön
  • katsun igal tööpäevale eelneval õhtul alates kella kümnest ekraanivabalt hakkama saada – kui tõesti ei saa, siis kasutan kindlalt sinise valguse prille
  • katsun igal tööpäevale eelneval õhtul hiljemalt kell 11 voodisse minna… tegelikult, kui on ikka all huvitav raamat, siis võin ju kauem ka diivanil lugeda… ühesõnaga tahaks mingil enam-vähem kindlal ajal magama minna ja mitte liiga kaua üleval olla

Ehk et… Ühel päeval sain 10 000 sammu täis, siis läks vastikult külmaks. Sellest tulenevalt pole ka jooksma jõudnud. Asendan järgmine nädal kolleegi, aga mu enda töökoormus tõusis ka ootamatult, Murphy – seega ma ei julge järgmiseks nädalaks üldse mitte midagi lubada. Tiibetlasi teen, aga nädalavahetusel ei viitsi. Kui järgmisel hommikul on vaja vara ärgata, katsun norm ajal magama saada, aga reede ja laupäeva õhtul lugesin vastavalt kaheni ja kolmeni 😀 Samas täna tõusin plaanipäraselt kell kümme, mitte ei põõnanud lõunani, nii et praegu olen kenasti väsinud. Magama muidugi enne ei saa, kui üks raamat läbi loetud 😀

Mille üle mul on väga hea meel – et nädalavahetusel sain suurema osa fotomajandusest ära blogitud. Ootel on vaid märtsi raamatud ja kassid, üks pusle, mille täna õhtul lõpetasin ja suvalised pildikesed, millest tuleb üks koondpostitus. Nädala jooksul loodan nendega ka ühele poole saada.

Mõtlesin katsetada raamatuarvustustega nii, et sellest kuust ikkagi panen lugemise väljakutse gruppi kirjutatud tekstid jooksvalt blogisse ka, mitte ei kopeeri kõiki kuu lõpus. Nii saan “kassid ja raamatud” pilte illustratsiooniks panna ja üldse on kogu infovoog hajutatum. Eks vaatame, kuidas välja tuleb. Mul on ühest märtsi alguse raamatust postitus vaja teha, nädalavahetusega loetud sarja neljale raamatule tuleb ühine postitus, siis on mul veel üks raamat pooleli ja lisaks veel üksteist raamatut lugemist ootavas virnas…

Mida ma igapäevaselt söön, olen isegi suutnud senini enam-vähem adekvaatselt kirja panna. Ma pole ainult kindel, mis vormis ja kui tihti ma neid andmeid blogis edastama peaks.

Lõpetuseks lihtsalt üks harilik hetk meie igapäevaelust 😀

Plika auks peab ütlema, et üsna kiirelt ta alla jõudis ja mulle tee serveeris 😀 Ma ise sain ennast laua taga nii palju keerata, et õnnestus mõned puud ahju juurde panna, aga nurga tõttu oli jõudu vähevõitu, nii et ka selle pidi Plika ära lõpetama 😀 KASSI ei saa ometigi segada, eksju…

Mõned hetked jõuludest

Ma sain vist kuskil detsembri lõpus oma pildimajandusega järje peale… Ja siis jäi jälle 2,5 kuuks kõik ripakile. Mis seal ikka… Katsun kogu pildihunnikust end läbi närida ja edaspidi järjepidevam olla. Siin siis aga veel mõned hetked jõulupuhkusest.

Mul oli hiiglama pikalt idee Kaaslase jõulukingituseks, aga teostus venis, kuni ühtäkki pidin paari tunniga kogu meisterdamisega ühele poole saama, sest auto oli Tallinna poole minemas. Kutsusin Plika appi lõikuma ja rulli keerama, jõudsime.

Jõuluõhtu Kaaslasega:

Üks Poisi jõulukinkidest 😀

Viimased piparkoogid tegin 1. jaanuaril, siis sai lõpuks tainas otsa, nii et sai vormid ära pesta.

Scroll to Top