Kevadpühad
igapäevaelu
Märtsi eesmärgid, täpsustatud
Nii, kuu esimene nädal möödas, seega kirjutasin punktid pisut täpsemalt lahti ja lisasin boldis teksti 😀 😀 😀
- käin iga päev väljas, kui töökoormus ei tapa
- käin iga päev täis vähemalt 10 000 sammu, kui ilm on nii soe, et jalutamine on mõnus
- teen iga tööpäeva hommikul tiibetlasi
- käin vähemalt kolm korda nädalas jooksmas, kui ilm on selleks sobilik
- kui ilmad lähevad soojemaks, katsetan hommikust jooksmist enne tööpäeva algust
- panen igapäevaselt kirja kõik, mida ma söön
- katsun igal tööpäevale eelneval õhtul alates kella kümnest ekraanivabalt hakkama saada – kui tõesti ei saa, siis kasutan kindlalt sinise valguse prille
- katsun igal tööpäevale eelneval õhtul hiljemalt kell 11 voodisse minna… tegelikult, kui on ikka all huvitav raamat, siis võin ju kauem ka diivanil lugeda… ühesõnaga tahaks mingil enam-vähem kindlal ajal magama minna ja mitte liiga kaua üleval olla
Ehk et… Ühel päeval sain 10 000 sammu täis, siis läks vastikult külmaks. Sellest tulenevalt pole ka jooksma jõudnud. Asendan järgmine nädal kolleegi, aga mu enda töökoormus tõusis ka ootamatult, Murphy – seega ma ei julge järgmiseks nädalaks üldse mitte midagi lubada. Tiibetlasi teen, aga nädalavahetusel ei viitsi. Kui järgmisel hommikul on vaja vara ärgata, katsun norm ajal magama saada, aga reede ja laupäeva õhtul lugesin vastavalt kaheni ja kolmeni 😀 Samas täna tõusin plaanipäraselt kell kümme, mitte ei põõnanud lõunani, nii et praegu olen kenasti väsinud. Magama muidugi enne ei saa, kui üks raamat läbi loetud 😀
Mille üle mul on väga hea meel – et nädalavahetusel sain suurema osa fotomajandusest ära blogitud. Ootel on vaid märtsi raamatud ja kassid, üks pusle, mille täna õhtul lõpetasin ja suvalised pildikesed, millest tuleb üks koondpostitus. Nädala jooksul loodan nendega ka ühele poole saada.
Mõtlesin katsetada raamatuarvustustega nii, et sellest kuust ikkagi panen lugemise väljakutse gruppi kirjutatud tekstid jooksvalt blogisse ka, mitte ei kopeeri kõiki kuu lõpus. Nii saan “kassid ja raamatud” pilte illustratsiooniks panna ja üldse on kogu infovoog hajutatum. Eks vaatame, kuidas välja tuleb. Mul on ühest märtsi alguse raamatust postitus vaja teha, nädalavahetusega loetud sarja neljale raamatule tuleb ühine postitus, siis on mul veel üks raamat pooleli ja lisaks veel üksteist raamatut lugemist ootavas virnas…
Mida ma igapäevaselt söön, olen isegi suutnud senini enam-vähem adekvaatselt kirja panna. Ma pole ainult kindel, mis vormis ja kui tihti ma neid andmeid blogis edastama peaks.
Lõpetuseks lihtsalt üks harilik hetk meie igapäevaelust 😀
Plika auks peab ütlema, et üsna kiirelt ta alla jõudis ja mulle tee serveeris 😀 Ma ise sain ennast laua taga nii palju keerata, et õnnestus mõned puud ahju juurde panna, aga nurga tõttu oli jõudu vähevõitu, nii et ka selle pidi Plika ära lõpetama 😀 KASSI ei saa ometigi segada, eksju…
Mõned hetked jõuludest
Ma sain vist kuskil detsembri lõpus oma pildimajandusega järje peale… Ja siis jäi jälle 2,5 kuuks kõik ripakile. Mis seal ikka… Katsun kogu pildihunnikust end läbi närida ja edaspidi järjepidevam olla. Siin siis aga veel mõned hetked jõulupuhkusest.
Mul oli hiiglama pikalt idee Kaaslase jõulukingituseks, aga teostus venis, kuni ühtäkki pidin paari tunniga kogu meisterdamisega ühele poole saama, sest auto oli Tallinna poole minemas. Kutsusin Plika appi lõikuma ja rulli keerama, jõudsime.
Jõuluõhtu Kaaslasega:
Üks Poisi jõulukinkidest 😀
Viimased piparkoogid tegin 1. jaanuaril, siis sai lõpuks tainas otsa, nii et sai vormid ära pesta.
Veebruar, kuhu sa kadusid?
See kuu läks kuidagi imelikult kiirelt. Midagi nagu õieti teha ei jõudnud ja läbi ta saigi 😀
Raamatutest katsun homme kokkuvõtte teha – vaatame, kas jaksan täna kaheksanda ära lõpetada või jääb seitse. Väga nõrk igatahes 😀
Kuu lõpus on aga kohane seada endale eesmärke, Ritsik innustas mind terviseklubis ja mõtlesin sealt edasi. Kuna mul on kombeks liiga hoogsalt ette võtta, siis võimalik, et päris nii hästi ei lähe, kui plaanin – aga noh, vähemalt plaanid peavad olema, eks. Seega, märtsis ma:
- käin iga päev väljas
- käin iga päev täis vähemalt 10 000 sammu
- teen igal hommikul tiibetlasi
- käin vähemalt kolm korda nädalas jooksmas
- kui ilmad lähevad soojemaks, katsetan hommikust jooksmist enne tööpäeva algust
- panen igapäevaselt kirja kõik, mida ma söön
- katsun igal õhtul alates kella kümnest ekraanivabalt hakkama saada – kui tõesti ei saa, siis kasutan kindlalt sinise valguse prille
- katsun igal õhtul hiljemalt kell 11 voodisse minna… tegelikult, kui on ikka all huvitav raamat, siis võin ju kauem ka diivanil lugeda… ühesõnaga tahaks mingil enam-vähem kindlal ajal magama minna ja mitte liiga kaua üleval olla
Eks mind inspireeris paljuski ka viimaste päevade imeline ilm. Eile tundsin esimest korda sel aastal, kuidas tõesti tahan väljas olla. Loodan siiralt, et see kevad nüüd tõesti tuleb. Nädala teine pool küll läheb jälle pisut jahedamaks – seega olen mina omakorda pisut kõhklev, kuidas jooksmisega saab. Aga eks ilm näitab 🙂 Kuna luitejooks on ukse taga, siis tuleb pisut trenni teha.
Söögi kirja panemise osas – ma ei teagi, miks ma seda teen, vast selleks, et hiljem oleks huvitav vaadata, kui tervislik või ebatervislik ning kui lihata või lihaga mu toidulaud ikkagi on 😀 Selle eesmärgiga on küll nii, et ma vabalt võin lihtsalt unustada – või otsustada, et liiga tüütu, ei viitsi. Aga vaatame, proovime.
Samuti on mul kindel kavatsus oma selle aasta fotomajandusega järjele saada, seega on järgmisel nädalal oodata blogisse sadu kassipilte 😀 Ja edaspidi tahaks tegeleda fotodega regulaarselt igal nädalavahetusel, et jälle sellist kahekuist backlogi ei tekiks. Mida rohkem fotosid, seda pikemalt ma nendega tegelemist edasi lükkan 😀
Jooksmisega alustasin juba täna. Ütleme nii, et viimane kilomeeter oli ikka väga vaevaline, aga ära ma kenasti sörkisin 😀 Ja täna veel päris 10 000 sammu täis ei tulnud, praegusel hetkel 9418 (millest osa tuli pihvitaigna segamisest :D). Aga täna on veel veebruar ka 😛
Märts on (taas)sünnikuu. Minul tuleb sünnipäev ja Kaaslane saab endale uue luuüdi. Ja nagu ikka – kõik läheb muudkui ainult paremaks. Nii olen ma kindlalt otsustanud. Siiamaani pole ma päriselt maha matnud lootust, et ta mu sünnipäevaks kodus on… Ehkki kui räägiti pärast siirdamist kahest kuust haiglas, siis 18 päeva pärast tõenäoliselt koju ei lasta… Aga no kui mitte märts, siis aprill ikka, eksju? Sest kõik läheb lihtsalt imeliselt ja tema immuunsüsteem taastub mühinal. Nii on!
Hah, oli plaan voodisse lugema minna, aga tuli meelde, et leivad kerkivad. Eks siis loen veel tunnikese all diivanil. Kuna nädalavahetusel sai mõlemal päeval mõnuga kella üheteistkümneni põõnatud, siis ülearu unine ma just pole ka 😀 Loodan, et homme õhtul saan juba plaanipäraselt varem voodisse 🙂