Vahelduseks juttu ka
(Selles mõttes, et ma pole viimasel ajal viitsinud just eriti kirjutada või mis)
Mul oli nimelt kaks vaba päeva ja ma nautisin neid täiega… Äärmiselt laisalt. Meeldivas seltskonnas 😛
Täna tööle minna oli muidugi karm, sest:
1) Pärast kahte vaba päeva järjest viitsid veel vähem tööd teha, kui tavaliselt
2) Järgmise nädala graafik on jumala k*pp – P-K iga päev sulgemine, N-R vabad ja L jälle avan (selgituseks: sulgemine on k*pp ja seda ei tohiks üle kahe päeva nädalas olla, nädalavahetusel avamine on ka k*pp, sest R-L on teatavasti põhiläbu õhtud ja mida sa läbustad, kui järgmine päev enne seitset tõusma pead) – ülemus ütles ainult: shit – ta polevat tähelegi pannud, et mulle nii sai ja lubas, et ta PROOVIB midagi ette võtta… Näis.
3) Sain teada, et Cristina (meie endine manager, kes paar nädalat tagasi 7 kuud rasedana töölt ära läks) ja Luca (üks supervisoritest, kellel hiljuti sünnipäev oli) pidasid eile õhtul pidu, kuhu kõik kutsutud olid ja mina ei teadnud sellest mitte midagi. Neljapäeval pandi kaart kohalejõudmise juhistega teadetetahvlile, aga mul olid N-R vabad ja ehkki ma käisin neljapäeval korra töölt läbi, et uut graafikut vaadata, siis teadetetahvlini ma ei jõudnud, kuna mulle öeldi, et Taras (praegune manager) pole seda veel ära toonud… Grr. Oleks hullult tahtnud minna, noh!
4) Avastasin, et mul on järgmise reedeni elamisraha 23 naela :S Üüri maksmise aeg, noh. Aga kurat, küll ma hakkama saan! (ainult selle üle mõtisklen pidevalt, millest ma Eesti võlgu tagasi maksma peaks, aga noh, nüüd hakkan hullult kokku hoidma, vast ikka kuidagi saab)
Aga nagu alati, olgu ma nii torssis kui tahes, läks tuju pärast paari tundi tööl jälle heaks. Meeldivalt kiire oli, nalja sai ka, Mees ja Iiris käisid läbi ja mul oli isegi mõlemal puhul aega nendega veidi suhelda… Ja üldse oli lill.
Aga nüüd ma olen kodus ja üldse ei tea, mis õhtul saab. Väljas müristas just ja ilm ei saa ilmselt eriti kena olema. Mõtlesime vahepeal Muraka juurde minna, aga rongipiletite jaoks polnud raha ja ta perele tulid nädalavahetuseks külalised, nii et poleks nagunii saanud. Üks variant oleks veel minna mingi Tšehhi tüübi juurde peole, aga sel pole muidugi miskit pistmist jaanipäevaga.
Eks näis.
Üldiselt on mul ikkagi äärmiselt hea tuju. Äkki sellepärast, et eile õhtul oldi minuga äärmiselt armas. Või lihtsalt 🙂
Okei. Rohkem ei ole teile vist midagi rääkida. Tahaks hirmsasti pilte ka panna, aga pole praegu midagi. Paari suve tagune Hiiumaa reis tuli tegelikult meelde täna ja võib-olla nostalgitsen millalgi sel teemal. Vaatame…
Aga kõigile eestlastele HEAD JAANIPÄEVA ja grillige Londoni eestlaste eest ka!
