igapäevaelu

Oeh

Teinekord, kui ma tahan jälle neljase bussiga Pärnust Tallinna sõita, võiks keegi mulle meelde tuletada, et kella kolmveerand kuue paiku ükskõik millise transpordivahendiga Ülemiste ristmiku lähedusse sattuda pole just päeva säravaim idee.

Asja kompenseeris osaliselt fakt, et selleks ajaks, kui ma ükskord kolmveerand seitsme paiku Maximasse jõudsin, olid sealsed tipptunniaegsed väljakannatamatud kassasabad juba meeldivalt lühenenud ja ma sain taaskord naeru pugistada nende teenindajate uue vormi üle, mille seljal on kiri: “Küsige… Ma saan teid aidata!”

Ma arvan, et selle teksti lõpus on * ja kuskil vormipluusi allääres imepisike seletav kiri, mis ütleb, et kui sa küsid midagi VENE keeles, siis on lootust, et mõni su küsimustest saab ähmase vastuse…

Olemise talumatu kergus

On hea, kui ei pea öösel üksi magama.

On hea, kui hommikusöögiks on saiatädikese käest ostetud pizzasaiad ja suur külm coca-cola.

On hea, et pärast (võrdlemisi suurt… või pigem siis pikaajalist) tüli tunduvad kõik tavalised väikesed iseenesestmõistetavad igapäevased pisiasjad nii erilised. Tülid iseenesest muidugi pole üldse head. Aga vajalikud… Vist?

Ja hoolimata sellest, et mul oli täiesti aus kavatsus jääda aasta lõpuni vabaks ja vallaliseks (natuke aega ju õnnestus ja oli päris hää) ning minna siis välismaale tööle (no sellega läks jälle nihu), pean tunnistama, et on kuradi hea olla armunud. Kõrvuni.

On hea olla õnnelik.

PS. Ma olen julmalt kergesti äraostetav. Ühe Geisha kommikarbiga näiteks saab päris hästi hakkama.

Mina nii ei mängi

Kuradi kurat, ma ütlen. Ma ei saa aru, kes mõtles välja, et lääts peab silmas keset tööpäeva ilma igasuguse ilmse põhjuseta nii järjekindlalt torkima hakkama, et ma olen sunnitud ta välja võtma ja ülejäänud päeva kliente vahtima, üks silm kinni pigistatud. Täiesti kurnav on. Silmalihased on väsinud. Rääkimata sellest, et ma ei hakka parem ette kujutama, mida kliendid minust arvata võivad.

Alati kaasas olevas läätsetopsis sisalduvas vedelikus loputamise tulemus oli null, ilmselt vajab asi põhjalikumat lähenemist.

Veerand tundi veel. Kohe-kohe-kohe saab koju… Täielik tüdimus tänasest nõmedast päevast. Tahan koju, prille, makarone ja viinamarju.

Tegelikult mõnes mõttes on ka

See tähendab, kui ma olin lõpuks magama jäänud, ärganud täitsa iseseisvalt lambist kell kuus, vaadanud kella ja tõdenud, et see on kuus ja et mul on tunne, nagu ma oleks magama jäänud alles viis minutit tagasi… Jäänud uuesti magama, löönud automaatselt kinni äratuskella, mis helises kell seitse, avastanud kell 7.20, et peaks vist juba üles tõusma, samal ajal heietades uneseguseid mõtteid Ruudu blogist, mille lugemine eile õhtul pooleli jäi ja imestades, miks tõusmine nii kuradi raske peab olema…

Käinud duši all…

Pärast kõike seda on kell alles kaheksa ja mul on kohe päris mõnus tunne. Ma võin tund aega hommikumantlis ringi hängida, hommikust süüa ja veel natuke Ruudu blogi lugeda – selle asemel, et tõusta äratuskella peale alles pool üheksa ja veeta järgmised pool tundi riidesse pannes/kohvi tehes/meiki tehes/iga viie minuti tagant Leppa varem kui 10 min enne ära minemist üles tõusma veenmist (tulutult)/bussi peale jooksmist/sellest võib-olla maha jäämist.

😀

Ma tahaksin elada…

Ükskord päris ammu oli mul tööl igav. Ma leidsin netist Tallinna tänavanimede registri ja kirjutasin sealt välja kõik ägedad tänavanimed, kus mulle meeldiks elada. Täna leidsin ma selle nimekirja märkmiku vahelt. Siin nad on:

Haldja (Nõmme – Hiiu)
Heinamaa (Haabersti – Mustjõe)
Jugapuu põik (Pirita – Merivälja)
Karukella tee (Pirita – Kose)
Karusmarja (Nõmme – Männiku)
Kastani (Nõmme – Pääsküla)
Kibuvitsa (Kristiine – Lilleküla)
Kirsi (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Kreegi (Nõmme – Männiku)
Kuldnoka (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Kullerkupu (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Kuremarja (Nõmme – Männiku)
Leevikese (Kristiine – Lilleküla (Linnu))
Lepatriinu (Mustamäe)
Maasika (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Maikellukese tee (Pirita – Mähe aedlinn)
Muraka (Nõmme – Pääsküla)
Mustika (Nõmme – Raudalu)
Pihlaka (Nõmme – Männiku)
Piibelehe (Haabersti, Kristiine – Mustjõe, Lilleküla (Marja))
Pilliroo (Nõmme – Pääsküla)
Puraviku (Nõmme – Liiva)
Põldmarja (Haabersti – Mustjõe)
Päevakoera (Pirita – Lepiku)
Päikese puiestee (Nõmme – Pääsküla)
Sinilille (Nõmme – Männiku)
Sireli (Nõmme – Pääsküla)
Suislepa tee (Pirita – Mähe aedlinn)
Sõnajala (Nõmme – Pääsküla)
Sõstra (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Sügise (Põhja-Tallinn – Kelmiküla)
Toominga (Pirita – Pirita)
Tulbi (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Uneliblika (Pirita – Lepiku)
Vaarika (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Õuna (Nõmme – Hiiu)

Niisiis tõenäosus miskisse linnaossa elama sattuda on järgmine:

Nõmme – 40% (15)
Kristiine – 27% (10)
Pirita – 19% (7)
Haabersti – 8% (3)
Mustamäe – 3% (1)
Põhja-Tallinn – 3% (1)

Aga tegelikult on minu aadress alates 14. septembrist hoopis Peetri 18b, sest ma tellisin eile Ekspressi ja kavatsen maja võita. Vot nii!

Scroll to Top