igapäevaelu

Ma tahaksin elada…

Ükskord päris ammu oli mul tööl igav. Ma leidsin netist Tallinna tänavanimede registri ja kirjutasin sealt välja kõik ägedad tänavanimed, kus mulle meeldiks elada. Täna leidsin ma selle nimekirja märkmiku vahelt. Siin nad on:

Haldja (Nõmme – Hiiu)
Heinamaa (Haabersti – Mustjõe)
Jugapuu põik (Pirita – Merivälja)
Karukella tee (Pirita – Kose)
Karusmarja (Nõmme – Männiku)
Kastani (Nõmme – Pääsküla)
Kibuvitsa (Kristiine – Lilleküla)
Kirsi (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Kreegi (Nõmme – Männiku)
Kuldnoka (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Kullerkupu (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Kuremarja (Nõmme – Männiku)
Leevikese (Kristiine – Lilleküla (Linnu))
Lepatriinu (Mustamäe)
Maasika (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Maikellukese tee (Pirita – Mähe aedlinn)
Muraka (Nõmme – Pääsküla)
Mustika (Nõmme – Raudalu)
Pihlaka (Nõmme – Männiku)
Piibelehe (Haabersti, Kristiine – Mustjõe, Lilleküla (Marja))
Pilliroo (Nõmme – Pääsküla)
Puraviku (Nõmme – Liiva)
Põldmarja (Haabersti – Mustjõe)
Päevakoera (Pirita – Lepiku)
Päikese puiestee (Nõmme – Pääsküla)
Sinilille (Nõmme – Männiku)
Sireli (Nõmme – Pääsküla)
Suislepa tee (Pirita – Mähe aedlinn)
Sõnajala (Nõmme – Pääsküla)
Sõstra (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Sügise (Põhja-Tallinn – Kelmiküla)
Toominga (Pirita – Pirita)
Tulbi (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Uneliblika (Pirita – Lepiku)
Vaarika (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Õuna (Nõmme – Hiiu)

Niisiis tõenäosus miskisse linnaossa elama sattuda on järgmine:

Nõmme – 40% (15)
Kristiine – 27% (10)
Pirita – 19% (7)
Haabersti – 8% (3)
Mustamäe – 3% (1)
Põhja-Tallinn – 3% (1)

Aga tegelikult on minu aadress alates 14. septembrist hoopis Peetri 18b, sest ma tellisin eile Ekspressi ja kavatsen maja võita. Vot nii!

Kuidas ma prügikollile tünga tegin

Eellugu I: Hetke rahaline seis lubas kasutada vaid krediitkaarti, aga mul oli vaja sularaha, et paar Oriflame’i kataloogi osta ja raamatukogu viivist maksta (kui iga päev 11h tööl olla, pole lihtsalt võimalust). Tekkis geniaalne idee viia ära soolaleivapeost ja sünnipäevast üle jäänud taara.

Eellugu II: Kohe esimesel vabal päeval korralikult väljapuhanuna tekkis mul hirmus tahtmine koristada, mistõttu võtsin ette rõdu, kus oli kastitäis linnus*taga kaetud pudeleid – nojah, tegelikult olid mitte ainult pudelid, vaid terve rõdu seda s*tta täis.

Kuna rõdul olevatel pudelitel polnud pandimärki, kuhjasin need prügikasti viimiseks nelja kilekotti. Kui neid ära viima läksin, otsis üks prügikoll parajasti meie konteinerist pudeleid ja küllap lõid tal silmad kilama, kui ma neli kolisevat kilekotti ära viskasin.

Läksin üles korterisse tagasi ja jälgisin akna pealt toimuvat. Koll sobras nüüd selles prügikastis, kuhu ma pudelid viskasin. Sobras päris tükk aega, otse loomulikult tulutult. Ei viitsinud enam jälgida, võtsin oma taara kaasa ja läksin alla tagasi. Just selle aja peale oli ka koll oma otsingud lõpetanud ja liikus aegamisi minuga ühes suunas ehk siis taarapunkti poole. Möödusin temast kiirel sammul. Ja tõesti, mul oli õigus – selle aja peale, kui olin jõudnud pool taarat letile laduda, sigines minu selja taha saba eesotsas tollesama kolliga. Kujutan ette, et ta ei olnud just eriti õnnelik. Muhahaa.

Mina pugistan igatahes naerda.

PS. 25 krooni sain. Tulge aga jälle minu juurde pidutsema!

Kevad

Jalutan mööda Tammsaare teed kodu poole, kissitan päikese käes silmi ja totter irve ronib kõigist pingutustest hoolimata iga natukese aja tagant näole tagasi. Kevad tuleb, indeed 🙂

NIN

…aitab väga hästi masenduse vastu. Kui oled teinud midagi eriti nõmedat ja tahaks endale selle eest jalaga anda, siis pärast veidikest Nine Inch Nailsi kuulamist tahad sa juba kõigile jalaga anda.

Tervendav, indeed.

Ja kui sinna otsa juhtuvad veel kaks nii kiiret tundi tööl, et pole aega silmagi pilgutada – see toob isegi naeratuse näole. Näis, kauaks see sinna jääb…

Scroll to Top