igapäevaelu

Tegelikult mõnes mõttes on ka

See tähendab, kui ma olin lõpuks magama jäänud, ärganud täitsa iseseisvalt lambist kell kuus, vaadanud kella ja tõdenud, et see on kuus ja et mul on tunne, nagu ma oleks magama jäänud alles viis minutit tagasi… Jäänud uuesti magama, löönud automaatselt kinni äratuskella, mis helises kell seitse, avastanud kell 7.20, et peaks vist juba üles tõusma, samal ajal heietades uneseguseid mõtteid Ruudu blogist, mille lugemine eile õhtul pooleli jäi ja imestades, miks tõusmine nii kuradi raske peab olema…

Käinud duši all…

Pärast kõike seda on kell alles kaheksa ja mul on kohe päris mõnus tunne. Ma võin tund aega hommikumantlis ringi hängida, hommikust süüa ja veel natuke Ruudu blogi lugeda – selle asemel, et tõusta äratuskella peale alles pool üheksa ja veeta järgmised pool tundi riidesse pannes/kohvi tehes/meiki tehes/iga viie minuti tagant Leppa varem kui 10 min enne ära minemist üles tõusma veenmist (tulutult)/bussi peale jooksmist/sellest võib-olla maha jäämist.

😀

Ma tahaksin elada…

Ükskord päris ammu oli mul tööl igav. Ma leidsin netist Tallinna tänavanimede registri ja kirjutasin sealt välja kõik ägedad tänavanimed, kus mulle meeldiks elada. Täna leidsin ma selle nimekirja märkmiku vahelt. Siin nad on:

Haldja (Nõmme – Hiiu)
Heinamaa (Haabersti – Mustjõe)
Jugapuu põik (Pirita – Merivälja)
Karukella tee (Pirita – Kose)
Karusmarja (Nõmme – Männiku)
Kastani (Nõmme – Pääsküla)
Kibuvitsa (Kristiine – Lilleküla)
Kirsi (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Kreegi (Nõmme – Männiku)
Kuldnoka (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Kullerkupu (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Kuremarja (Nõmme – Männiku)
Leevikese (Kristiine – Lilleküla (Linnu))
Lepatriinu (Mustamäe)
Maasika (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Maikellukese tee (Pirita – Mähe aedlinn)
Muraka (Nõmme – Pääsküla)
Mustika (Nõmme – Raudalu)
Pihlaka (Nõmme – Männiku)
Piibelehe (Haabersti, Kristiine – Mustjõe, Lilleküla (Marja))
Pilliroo (Nõmme – Pääsküla)
Puraviku (Nõmme – Liiva)
Põldmarja (Haabersti – Mustjõe)
Päevakoera (Pirita – Lepiku)
Päikese puiestee (Nõmme – Pääsküla)
Sinilille (Nõmme – Männiku)
Sireli (Nõmme – Pääsküla)
Suislepa tee (Pirita – Mähe aedlinn)
Sõnajala (Nõmme – Pääsküla)
Sõstra (Kristiine – Lilleküla (Mooni))
Sügise (Põhja-Tallinn – Kelmiküla)
Toominga (Pirita – Pirita)
Tulbi (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Uneliblika (Pirita – Lepiku)
Vaarika (Kristiine – Lilleküla (Lille))
Õuna (Nõmme – Hiiu)

Niisiis tõenäosus miskisse linnaossa elama sattuda on järgmine:

Nõmme – 40% (15)
Kristiine – 27% (10)
Pirita – 19% (7)
Haabersti – 8% (3)
Mustamäe – 3% (1)
Põhja-Tallinn – 3% (1)

Aga tegelikult on minu aadress alates 14. septembrist hoopis Peetri 18b, sest ma tellisin eile Ekspressi ja kavatsen maja võita. Vot nii!

Kuidas ma prügikollile tünga tegin

Eellugu I: Hetke rahaline seis lubas kasutada vaid krediitkaarti, aga mul oli vaja sularaha, et paar Oriflame’i kataloogi osta ja raamatukogu viivist maksta (kui iga päev 11h tööl olla, pole lihtsalt võimalust). Tekkis geniaalne idee viia ära soolaleivapeost ja sünnipäevast üle jäänud taara.

Eellugu II: Kohe esimesel vabal päeval korralikult väljapuhanuna tekkis mul hirmus tahtmine koristada, mistõttu võtsin ette rõdu, kus oli kastitäis linnus*taga kaetud pudeleid – nojah, tegelikult olid mitte ainult pudelid, vaid terve rõdu seda s*tta täis.

Kuna rõdul olevatel pudelitel polnud pandimärki, kuhjasin need prügikasti viimiseks nelja kilekotti. Kui neid ära viima läksin, otsis üks prügikoll parajasti meie konteinerist pudeleid ja küllap lõid tal silmad kilama, kui ma neli kolisevat kilekotti ära viskasin.

Läksin üles korterisse tagasi ja jälgisin akna pealt toimuvat. Koll sobras nüüd selles prügikastis, kuhu ma pudelid viskasin. Sobras päris tükk aega, otse loomulikult tulutult. Ei viitsinud enam jälgida, võtsin oma taara kaasa ja läksin alla tagasi. Just selle aja peale oli ka koll oma otsingud lõpetanud ja liikus aegamisi minuga ühes suunas ehk siis taarapunkti poole. Möödusin temast kiirel sammul. Ja tõesti, mul oli õigus – selle aja peale, kui olin jõudnud pool taarat letile laduda, sigines minu selja taha saba eesotsas tollesama kolliga. Kujutan ette, et ta ei olnud just eriti õnnelik. Muhahaa.

Mina pugistan igatahes naerda.

PS. 25 krooni sain. Tulge aga jälle minu juurde pidutsema!

Kevad

Jalutan mööda Tammsaare teed kodu poole, kissitan päikese käes silmi ja totter irve ronib kõigist pingutustest hoolimata iga natukese aja tagant näole tagasi. Kevad tuleb, indeed 🙂

Scroll to Top