Talvemuinasjutt
Londonis on seekord lumega nagunii tunduvalt paremad lood, kui üle-eelmisel talvel siin elades, nii et ma üldse ei kurda (ha, ja MrsB kirjutas ennist, et homseks lubatakse ka lund – ma niiii loodan!). Igatahes on mul meeletult hea meel selle üle, et jõuluperiood Rootsis veedetud sai – õiged jõulud on valged jõulud 🙂
Õeke elab nüüd majas järve kaldal – udupeen või mis. No hea küll, järv oli sealt mingi 50 v 100 meetrit, nii et saunast sinna alasti ei jookse, nagu Abikaasa jõudis järele uurida 😛 Igatahes saab seal suvel paadiga sõitmas käia ja üldse…
Ja nii mõnus maja on! Tony on seal ise vist mingi 20 aastat elanud – on näha, et see on KODU. Kõik need pisiasjad ja… See hubasus. Oh, mõnus oli.
Kõige rohkem armastan ma muidugi sealset kööki, ma olen üldse köögipede. See on suuuur, kõigi kaasaegsete mugavustega, aga mitte vastikult moodne, vaid mõnusalt hubane… Ja puupliit on ka olemas, see on eriti mõnus.
Ja neil on suur mullivann! Ja isegi saunas käisin, sest sealt ei meelita miskipärast üle 70 kraadi välja, nii et mina võisin seal ka hängida. Ma olen teatavasti põline saunaignorant, see eestlaste lemmik 100+ kraadi on minu jaoks vastuvõetamatult palav.
Ühesõnaga lubasime hakata tihti külas käima 😛
Aga hea küll, mis ma ikka pikalt seletan, näitan parem pilte.
PS. kas keegi teab, miks rootslastel kõik kuuseehted punased on?
