kodumajandus

Ma ausõna ei jõua ära oodata, millal kodust kõik ebavajalik läinud on ja elamine maast laeni puhtaks küüritud 🙂 No ma ju tean, et see kõik juhtub, enne jõule 😀 Aga võiks kiiremini valmis saada, kui päris aus olla, sest ma tahaks nii palju muid asju ka teha. Ja kuni koristamisega pole ühel pool, seni ei suuda millegi muuga tegeleda.

Täna õhtul tabas mind köögi kraamimise hoog. Ühe kapi olin ma millalgi varem ära tühjendanud ja puhastanud, nüüd tegin seda ülejäänud nelja kapi ning kahe sahtliga. Küürisin külmkapi ning kõigi köögikappide uksed ja küljed ka puhtaks. Tööpinnalt tõstsin kõik asjad ära, puhastasin põhjalikult, sh eemaldasin veekeetjast katlakivi, panin tagasi.

Leidsin VEEL asju, mida ära anda!

Nüüd on köögis vaja veel külmkapi sisemus ja kraanikausialune “prügikastikapp” ära puhastada ning pliitidele ja seintele üks põhjalik küürimine teha. Ahjaa, ülemiste köögikappide pealt jäi tolm ka võtmata. Aga ma ütleks, tubli pool on tehtud. Homme ma ilmselt lõpetada ei jõua, sest mulle tuleb külaline… Samas ta tuleb alles kell üheksa, seega ma võin õhtusöögiks pelmeene teha ja ülejäänud aega koristamiseks kasutada. Kui viitsin 😀 Hiljem veiniklaasi taha magama jääda ka ei tahaks – ma pole sel nädalal mitte ühelgi õhtul enne ühte öösel magama saanud… Päris normaalne vist ei ole.

Aga jah. Elus suudab keskenduda korraga ainult piiratud arvule asjadele. Kodu, pere, töö ja puhkamise kõrvalt (sest KOGU aeg ma ei viitsi, vahel lihtsalt lebotan ka) suudangi põhimõtteliselt keskenduda ühele suuremale projektile, milleks on hetkel suurpuhastus. Kui sellega ühel pool, siis saab mõelda jõulukaartidele ja kodu kaunistamisele… Piparkoogitaigna peaks katsuma küll koristamisega paralleelselt ära teha. Ja raamatud ootavad lugemist – need pole niisama raamatud, vaid on vaja ka reaalselt teha asju, millest seal räägitakse. Ja sarjad, need kõik ootavad – sellest ajast saati, kui Austraalia modellid läbi said, ei ole ma vaadanud midagi peale Gilmore Girlsi. Greyst on viimased neli-viis osa vaatamata, Kodutunnet terve viimane aasta. Ja Abikaasa tahtis mulle OITNB esimest osa näidata – tahaks vaadata küll, aga praegu üldse ei mõtlegi sellele, nii palju tähtsamaid asju on teha.

Ükshaaval 😛 Koristamine on kõige olulisem. Siis vaatab edasi.

Kassipilta kah. Leidis teine omale uue sooja koha. Need jubedad radikad, mida ma kunagi vabatahtlikult pildile ei jäta 😛 Pesurest ja triikimislaud elutoas. Imestate, et ma seal praktiliselt mingit aega ei veeda? Aga suva selle kõigega – olgu Kredex või mitte Kredex, unistuste remont saab järgmiseks sügiseks tehtud ja see on täiesti lõplik otsus!

Ühesõnaga jah… Jälle läks jutt vasakule ära. KASS siis!

Eile rõõmustasin, et kuna täna hommikul külla ei lähe, saab koristamisega varakult pihta hakata. Reaalsus oli muidugi selline, et magasime 11-ni, siis kulgesime niisama, 12-13 olid Plikal külalised, Abikaasa käis Poisiga poes, seejärel sõime “hommikust” ja kulgesime veel natuke niisama, pool kolm jõudsime lõpuks koristama 😀

Aga täitsa edukas päev oli jälle. Mina toimetasin seekord teisel pool vähem – peamiselt võtsin tolmu, minu asjad olid eile juba sorteeritud. Võtsin siis lisaks õhtusöögi valmistamise enda hooleks, sest Abikaasal läks asjade sorteerimisega õhtuni välja. Prügimäele viimist ootavaid asju on nüüd tunduvalt rohkem kui enne ja hunnik remondikraami (värvi- ja tapeedilõpud ning muud nipet-näpet) ootab üles pildistamist ja gruppi üles panemist. Eks ma katsun uuel nädalal tegeleda. See nõuab veidi rohkem aega kui “tavalise” kraami üles panek 🙂 Paar asja leidsin ja panin juba täna õhtul ka üles.

Päeval käis mul tunni aja jooksul eile õhtul üles pandud asjade järel viis inimest. Skoorisin omajagu šokolaadi 😀 See on suisa hämmastav, KUI palju šokolaadi ma olen suurpuhastuse jooksul selle grupi kaudu saanud 😀 Ja ausõna, ma ei oota kelleltki mitte midagi, ma olen lihtsalt rõõmus, et asjadest lahti saan. Aga noh, magusavarud on ju alati teretulnud.

Õige, kuues inimene käis ka veel veidi hiljem, kellele ma blogi kaudu kolm raamatut anda sain. Ja nüüd mul on tänu temale lastele sussi sisse panemiseks ka esimesed šokolaadid olemas 🙂 Lastel ei tulnud küll täna pähe susse aknale panna, sest me ei tähistanud adventi mitte kuidagi ega isegi rääkinud sellest (no ei tulnud lihtsalt pähe, olime koristamise lainel, mitte jõulumeeleolus :D), aga olen kindel, et kui teised homme lasteaias ja koolis räägivad, mis päkapikud tõid, siis homme õhtul nad ei unusta 😛

Jõudsin õhtul veel ühe kotitäie kraami läbi sorteerida, mida ma mälestuseks hoian. Ja torkas pähe, et teine sarnane kaust on mul ühes teises kohas… Nii et võtsin ilusa karbi ja panin kõik sinna kokku – mõned asjad viskasin ära ka, sest ei tundnud enam nende järele vajadust.

Enamik liimimist ootavaid asju sai ka kinni liimitud. Nüüd on mul magamistuba täis erinevad pisemaid ja suuremaid asju, mis on kas klambritega kokku surutud või mingi muu raskuse all. Mõnda asja tuleb kahes osas teha, nii et eks ma siis homme lõpetan.

Ahjaa, ja siis on muidugi veel köögitoolid, mis ka kõik logisevad, aga vot nende liimimise jätan Abikaasa hooleks, sest nii suurte asjade surve all hoidmiseks on vaja… Ma ei tea isegi mida. Las mehed teevad 😛

Segadus on hetkel ära andmist ootavate ja äsja parandatud asjade tõttu küll veidi suurem kui eelmistel päevadel, aga see kõik on hea eesmärgi nimel. Küll varsti jälle korda saab!

Üks kassipilt kah lõpetuseks 🙂