kodumajandus

Head asjad #35 – ära andmise rõõm

Ma taaskasutust selle projekti käigus olen juba maininud, läheb poolenisti samasse auku. Aga lihtsalt pean veel kord kirjutama, KUI VÄGA mind rõõmustab asjade ära andmine 🙂

Nii palju tekib neid asju, mille puhul avastan, et pole enam vaja. Ära viskamine on ka rahuldustpakkuv, aga vaid sel juhul, kui asi on tõesti kasutuskõlbmatu. Kui eluvaimu veel sees, tundub ära viskamine patt 🙂 Ja vot siis tulebki mängu see ära andmise rõõm.

Mingite asjadega on uue omaniku leidmine väga lihtne, mingite teiste asjadega aga… Mitte nii väga. Samas on ikkagi tunne, et KELLELGI läheks seda vaja 😀

No ja nii ongi, et ma muudkui koristan ja leian jälle uusi asju, mida ära visata ei taha, panen neid järjest gruppi üles. Osadele tekib imekiirelt mitu tahtjat, teised jäävad esialgu tähelepanuta. Kui uued asjad tekivad, kustutan vanema postituse ära, panen ühes uutega ka kõik vanemad endiselt omanikku ootavad uuesti üles – sest ega FB-s keegi pikalt alla kerida ei viitsi, see on teada.

Ja nii ma siis kogu aeg rõõmustangi. Kui saan perele või sõpradele-tuttavatele midagi vajalikku ära anda. Kui midagi uut gruppi üles panen ja sellele kiirelt soovija leian. Eriti aga siis, kui mingid asjad, mis on pikalt uut omanikku oodanud, selle ka lõpuks leiavad.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi selliste gruppide ja lehtede eest, mis ebavajalikele asjadele nii lihtsasti “uut kodu” leida aitavad.

Koristusmaraton jätkub

Ma ausõna ei jõua ära oodata, millal kodust kõik ebavajalik läinud on ja elamine maast laeni puhtaks küüritud 🙂 No ma ju tean, et see kõik juhtub, enne jõule 😀 Aga võiks kiiremini valmis saada, kui päris aus olla, sest ma tahaks nii palju muid asju ka teha. Ja kuni koristamisega pole ühel pool, seni ei suuda millegi muuga tegeleda.

Täna õhtul tabas mind köögi kraamimise hoog. Ühe kapi olin ma millalgi varem ära tühjendanud ja puhastanud, nüüd tegin seda ülejäänud nelja kapi ning kahe sahtliga. Küürisin külmkapi ning kõigi köögikappide uksed ja küljed ka puhtaks. Tööpinnalt tõstsin kõik asjad ära, puhastasin põhjalikult, sh eemaldasin veekeetjast katlakivi, panin tagasi.

Leidsin VEEL asju, mida ära anda!

Nüüd on köögis vaja veel külmkapi sisemus ja kraanikausialune “prügikastikapp” ära puhastada ning pliitidele ja seintele üks põhjalik küürimine teha. Ahjaa, ülemiste köögikappide pealt jäi tolm ka võtmata. Aga ma ütleks, tubli pool on tehtud. Homme ma ilmselt lõpetada ei jõua, sest mulle tuleb külaline… Samas ta tuleb alles kell üheksa, seega ma võin õhtusöögiks pelmeene teha ja ülejäänud aega koristamiseks kasutada. Kui viitsin 😀 Hiljem veiniklaasi taha magama jääda ka ei tahaks – ma pole sel nädalal mitte ühelgi õhtul enne ühte öösel magama saanud… Päris normaalne vist ei ole.

Aga jah. Elus suudab keskenduda korraga ainult piiratud arvule asjadele. Kodu, pere, töö ja puhkamise kõrvalt (sest KOGU aeg ma ei viitsi, vahel lihtsalt lebotan ka) suudangi põhimõtteliselt keskenduda ühele suuremale projektile, milleks on hetkel suurpuhastus. Kui sellega ühel pool, siis saab mõelda jõulukaartidele ja kodu kaunistamisele… Piparkoogitaigna peaks katsuma küll koristamisega paralleelselt ära teha. Ja raamatud ootavad lugemist – need pole niisama raamatud, vaid on vaja ka reaalselt teha asju, millest seal räägitakse. Ja sarjad, need kõik ootavad – sellest ajast saati, kui Austraalia modellid läbi said, ei ole ma vaadanud midagi peale Gilmore Girlsi. Greyst on viimased neli-viis osa vaatamata, Kodutunnet terve viimane aasta. Ja Abikaasa tahtis mulle OITNB esimest osa näidata – tahaks vaadata küll, aga praegu üldse ei mõtlegi sellele, nii palju tähtsamaid asju on teha.

Ükshaaval 😛 Koristamine on kõige olulisem. Siis vaatab edasi.

Kassipilta kah. Leidis teine omale uue sooja koha. Need jubedad radikad, mida ma kunagi vabatahtlikult pildile ei jäta 😛 Pesurest ja triikimislaud elutoas. Imestate, et ma seal praktiliselt mingit aega ei veeda? Aga suva selle kõigega – olgu Kredex või mitte Kredex, unistuste remont saab järgmiseks sügiseks tehtud ja see on täiesti lõplik otsus!

Ühesõnaga jah… Jälle läks jutt vasakule ära. KASS siis!

img_5348

img_5349

img_5351

img_5352

Pühapäev on tore päev

Eile rõõmustasin, et kuna täna hommikul külla ei lähe, saab koristamisega varakult pihta hakata. Reaalsus oli muidugi selline, et magasime 11-ni, siis kulgesime niisama, 12-13 olid Plikal külalised, Abikaasa käis Poisiga poes, seejärel sõime “hommikust” ja kulgesime veel natuke niisama, pool kolm jõudsime lõpuks koristama 😀

Aga täitsa edukas päev oli jälle. Mina toimetasin seekord teisel pool vähem – peamiselt võtsin tolmu, minu asjad olid eile juba sorteeritud. Võtsin siis lisaks õhtusöögi valmistamise enda hooleks, sest Abikaasal läks asjade sorteerimisega õhtuni välja. Prügimäele viimist ootavaid asju on nüüd tunduvalt rohkem kui enne ja hunnik remondikraami (värvi- ja tapeedilõpud ning muud nipet-näpet) ootab üles pildistamist ja gruppi üles panemist. Eks ma katsun uuel nädalal tegeleda. See nõuab veidi rohkem aega kui “tavalise” kraami üles panek 🙂 Paar asja leidsin ja panin juba täna õhtul ka üles.

Päeval käis mul tunni aja jooksul eile õhtul üles pandud asjade järel viis inimest. Skoorisin omajagu šokolaadi 😀 See on suisa hämmastav, KUI palju šokolaadi ma olen suurpuhastuse jooksul selle grupi kaudu saanud 😀 Ja ausõna, ma ei oota kelleltki mitte midagi, ma olen lihtsalt rõõmus, et asjadest lahti saan. Aga noh, magusavarud on ju alati teretulnud.

Õige, kuues inimene käis ka veel veidi hiljem, kellele ma blogi kaudu kolm raamatut anda sain. Ja nüüd mul on tänu temale lastele sussi sisse panemiseks ka esimesed šokolaadid olemas 🙂 Lastel ei tulnud küll täna pähe susse aknale panna, sest me ei tähistanud adventi mitte kuidagi ega isegi rääkinud sellest (no ei tulnud lihtsalt pähe, olime koristamise lainel, mitte jõulumeeleolus :D), aga olen kindel, et kui teised homme lasteaias ja koolis räägivad, mis päkapikud tõid, siis homme õhtul nad ei unusta 😛

Jõudsin õhtul veel ühe kotitäie kraami läbi sorteerida, mida ma mälestuseks hoian. Ja torkas pähe, et teine sarnane kaust on mul ühes teises kohas… Nii et võtsin ilusa karbi ja panin kõik sinna kokku – mõned asjad viskasin ära ka, sest ei tundnud enam nende järele vajadust.

Enamik liimimist ootavaid asju sai ka kinni liimitud. Nüüd on mul magamistuba täis erinevad pisemaid ja suuremaid asju, mis on kas klambritega kokku surutud või mingi muu raskuse all. Mõnda asja tuleb kahes osas teha, nii et eks ma siis homme lõpetan.

Ahjaa, ja siis on muidugi veel köögitoolid, mis ka kõik logisevad, aga vot nende liimimise jätan Abikaasa hooleks, sest nii suurte asjade surve all hoidmiseks on vaja… Ma ei tea isegi mida. Las mehed teevad 😛

Segadus on hetkel ära andmist ootavate ja äsja parandatud asjade tõttu küll veidi suurem kui eelmistel päevadel, aga see kõik on hea eesmärgi nimel. Küll varsti jälle korda saab!

Üks kassipilt kah lõpetuseks 🙂

img_5172

Lõppematu ring

Ma kogu aeg muudkui sorteerin ja kraamin ja korrastan ja annan / viskan asju ära. Tulemus on silmaga näha ja kogu aeg on tunne, et kohe-kohe ongi kõik tehtud.

No ma ei tea, millal see kohe küll lõpuks kätte jõuab. Õigemini tean küll – enne jõule! Sest lubasin, et enne jõule on kõik korras!

Kodule olin enda meelest ringi peale teinud, KÕIK ära sorteerinud ja ära andmiseks üles pannud. Täna utsitasin siis Abikaasat, et läheme sorteerime teisel pool ka asju. Seal sai viimati põhjalikumalt koristatud oktoobri esimeses pooles enne korstnapühkija tulekut – siis ma ju “kodu jõuluks korda” projekti algatasingi. Mitte kunagi varem pole see projekt nii edukas olnud, ma ütlen!

Igatahes, kui teise poolega oli ka selline tunne, et ega seal ju õieti midagi teha polegi, sest kraamisime suvel väga põhjalikult ja nüüd sügisel ka… Siis fenomenaalne, KUI PALJU seal tegelikult ikka teha on.

Abikaasa sorteeris eelmisel nädalavahetusel pooleli jäänud tehnikahunnikut. Vist sai sellega enam-vähem hakkama, isegi mingid kaablid jõudsin gruppi üles panna ja soovija leida, kes need homme ära viib. Aga teatud segadus seal ikka veel jäi, lisaks vajab ka remondi- ja autokraam nüüdseks teistkordset üle vaatamist ning paremat ära paigutamist.

Mina olin mingid nädalad varem teise poole riidekapi ära koristanud ja titeriided magamistoa riidekapist teisele poole ära viinud, aga nüüd mõtlesin, et peaks seda kappi puhastama ka, jubedalt tolmune igalt poolt… Nii ma siis küürisin ja tolmutasin seal üksjagu.

Ja otse loomulikult leidsin veel asju, mida ära visata ja ära anda 😀 Näiteks neli paari Abikaasa vanu jalatseid rändas prügisse. Samuti otsustasin, et meil pole vaja mõningaid vanemaid tekke, mis on mitu aastat kasutuseta seisnud, ja et isegi potentsiaalseid külalisi arvestades on patju veidi liiga palju… Nii et kaks tekki, kaks patja ja üks voodipesu komplekt läksid ära andmiseks. Selle tulemusena jäid tühjaks lukuga läbipaistvad kotid, mille sees neid varem hoidsin ja paigutasin ümber titeriided, mis siiani tavalistes kilekottides olid. Nüüd on kõik kindlalt tolmu eest kaitstud ja samas kohe näha, mis on kus. No ja selle ümber tõstmise käigus leidsin kotitäie lasteasju, mida enam ei tahtnud, need sai ka ära andmiseks kõrvale tõstetud.

Ühesõnaga edukalt sai terve päev teisel pool ära kulutatud ja homme peab jätkama, sest seal on veelgi sättimist, isegi minul 😀

Tegin pildid kõigist uutest ära andmist vajavatest asjadest ja panin õhtul gruppi üles – viiele on soovijad juba olemas ja tulevad kõik homme järele, ainult kolm asja jäigi alles. Varasematest asjadest on ka ainult kolm alles… Ja viis raamatut.

Jõudsin vahepeal ühe köögikapi ka asjadest tühjaks tõsta, seest lapiga üle käia ja asjad tagasi panna.

Ja nüüd õhtul nõelusin veel mõned asjad ära, sai kummutipealse jälle veidi tühjemaks.

Hunnik katkiseid asju ootab veel liimimist. Mõnele neist on vaja superliimi, enamikule aga hoopis puiduliimi, mille ma isegi ema käest sain. Ehk jõuab selle ka homme ära teha… Aga teise poole korda saamine on kõige olulisem. Täna käisime hommikul Abikaasa vanaemal külas, mis tähendab, et koristama saime hakata alles miski kahe paiku äkki. Homme saame kohe hommikul pihta hakata, siis jõuab rohkem tehtud ka.

Ühesõnaga jah… Tegemist veel jagub. Aga tehtud see kõik saab, ma luban!

Et see hoog mul ikka püsiks võiduka lõpuni. Senini on küll nii, et mida rohkem tehtud saan, seda enam see innustab. Kohe TUNNE on, et ma olen millegi erilisega hakkama saanud 😀

Head asjad #25 – rahulikud hommikud

Ma olen seda kindlasti kirjutanud vähemalt kümme korda, aga kordamine on tarkuse ema 🙂 Ma jumaldan tööpäeva hommikuid, kui ma olen pere tööle-kooli-lasteaeda saatnud ning võin seejärel ise enne tööle minekut rahulikult kodus kulgeda ja toimetada.

Hommikurutiin on sarnane – mõned korrad äratuse edasi lükkamist, hambapesu, laste jälgimine, et kõik saaks tehtud ning kodust lahkumine oleks rahulik ja õigeaegne, nõude restilt kappi tõstmine, vajadusel ka muu kergem koristamine ning duši all käimine või lihtsalt pea pesemine. Samuti on mul selline kiiks, et kui pere on läinud, pean vahepeal köögilaua täiesti korda tegema ja kõik nõud ära pesema, enne kui hakkan endale hommikusööki valmistama. Mis siis, et ma söön suure osa ajast sama, mis nemad, seega võiks pasteedi- ja sibulakarbid ju nii kaua laual oodata… Aga ei – panen külmkappi, pesen nõud. Kui kõik korras, teen endale süüa.

Kui hommikusöök toimub seltskonnas, olgu siis nädalavahetusel perega või külalistega, paneme kõik vajaliku lauale valmis, valmistame võileibu jooksvalt ja vastavalt isule, samal ajal jutustades. Kui ma olen üksi, teen endale täpselt ühe tassi kohvi ja neil võileiba valmis, siis naudin neid koos hommikuse meili-blogi-FB ringiga.

Praegusel perioodil kuulub mu hommikute juurde reeglina küünlavalgus ja jõulujazz:

img_5004

Kassi on nüüdseks hommikuti kerge leida – ta on oma päevaseks magamiskohaks valinud Plika voodi – nari ülemise korruse. Eks üleval on soojem, ma arvan, sellepärast 🙂

img_5012

Ja lõpetuseks üks pildike argielust. Ma küll üritan kogu aeg lapsi õpetada, et üks mäng korraga ja enne uue alustamist vanad asjad ära panna, aga… Ma ei jõua kogu aeg silma peal hoida. Ja kui on külalised, ei ole sugugi ebatavaline, et tuba on hiljem selline (käiguraja lükkasin mina lapsi magama pannes jalaga sisse, et keegi öösel legojuppide peale ei astuks):

img_5014

Olen korduvalt üritanud juurutada reeglit, et õhtujuttu loen vaid siis, kui tuba on korras. Aga tihti olen selleks ajaks liiga väsinud ja lihtsalt unustan 🙂 Või kui tulebki meelde, olen juba lubanud lugeda ja pole jaksu hakata koristamist nõudma.

Aga küll me saame selle asja ka paremaks. Kui lapsed oma toad saavad, siis jääb vähemaks ka vaidlusi, kes millise asjaga mängis ja kes kui palju koristama peaks 🙂

Scroll to Top