kodumajandus – Page 32

Rahulolu

17/02/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, kõrvarõngad, rõõm / 6 Comments

Nädalavahetus oli toimekas ja äärmiselt rahuldustpakkuv.

Terve eilse päeva koristasin magamistuba ja sain selle edukalt korda. No hea küll, too üks üles pildistatud kapipealne jäi samaks, sinnani ei jõudnud, aga teised kapipealsed said see-eest puhtaks, võrekas toast välja ja riiul ka korda.

Ausõna, täitsa korras!

Ja kõrvarõngad on üle pika aja omal kohal, kohe hea on vaadata! Olen üsna palju ära andnud ja uusi asemele ostnud, aga praegu vaatan, et osad tuleks ikkagi veel ära anda, sest stiil on aja jooksul muutunud. No mõned vähemalt on, eks 😛

Õhtul küürisin veel tibake vannituba, mis innustas lõpuks detailsemalt vannitoa remondist kirjutama.

Nii saigi kodu imeliselt korda, ma senimaani naudin. Pole ammu nii hea olla olnud!

Täna käis külas Gea, sellest pikemalt allpool parooli all, koos pildimaterjaliga. Kui olime külalised ära saatnud, viis Abikaasa lapsed ema juurde, mina mõnulesin sel ajal duši all. Siis tegime suurel säästukuul natuke pattu ja käisime pärast oktoobrikuist põlengut taasavatud Steffanis söömas – no nii ammu polnud ju saanud ja hirmus isu oli. Pizza oli suurepärane nagu alati ja teenidus on seal ka alati hea. Kuidas nad küll jõuavad!

Magustoidu tõime Mama Toni’s kohvikust, Abikaasal oli jõuludeks saadud kinkekaart, mille lõpuks ära realiseerisime. Siis torkas mulle pähe, et Tage elab ju sealsamas ning kuna lapsed sai nagunii viidud ema juurde sellepärast, et Abikaasal oli soov lihtsalt rahulikult olla ja puhata ning mina omakorda teadsin, et ta kibeleb nagunii oma arvutimängu taha, siis läksingi Tagele külla ning lasin mehel rahus koju mängima minna.

Tage juures oli mõnus nagu alati. Proovisime riideid selga ja jutustasime niisama. Noh, harilik naistekas, eks 😀 Lahkusin kahe seeliku ja ühe kampsuni võrra rikkamana. Lisaks pani ta mulle oma suurest purgist natuke kookosõli kaasa – ma olen selle kohta palju lugenud ja tahan mitmes valdkonnas katsetada (haha, kasutage oma rikutud mõtlemist, kui teil seda on).

Tõime lapsed koju, tegime neile kiire vanni, panime magama… Olin ise nii väsinud, et kartsin ka magama kukkuda. Võtsin end siiski kokku, sest mitu asja vajas tegemist. Deklar sai tehtud, üks tööasi aetud ning ühe teise võimaliku töö asjus natuke uuritud-puuritud. No ja suurest rõõmust, et olen nii palju jõudnud, kadus väsimus kah ära, nii ma siin nüüd kirjutangi blogi. Tegelikult peaks muidugi kärmelt magama minema, mida ma ka teen… Kohe, kui kommides on elud maha mängitud 😛

Vannituba: enne ja nüüd

15/02/2014 / kodumajandus, remont, rõõm / 11 Comments

Vannituba kraamides torkas pähe, et polegi blogis remondijärgseid pilte jaganud. Tean küll, miks – vannipaneel sai ülejäänud remondist kuu hiljem paika, selleks ajaks oli aga remondiõhin ammu vaibunud ja fotode tegemine ununes lihtsalt ära.

Praegu vanu pilte vaadates tulevad judinad peale. Peaaegu neli kuud olen uut vannituba nautinud ning eelnevad õudused olid kiired ununema. Pesemise nautimisest ei saanud enne rääkidagi…

2010. novembris sisse kolides oli vannituba selline:

2011. veebruaris pärast pisukest sättimist selline:

2012. juunis sai välja vahetatud katki läinud kraanikauss ja pandud uus boiler, mis oli nii suur, et ei mahtunud praegusesse vannituppa ning läks ajutiselt teisele poole seina. Vannitoa seinale jäi vanast boilerist jube auk – kleepisin sellele ajutise lahedusena valge kleepsu peale, aga sellest mul kuskil pilti polegi.

Samuti pildistasin siis üles meie hoolikalt puhtaks küüritud vanni. Imeline, eksole… Kohe kutsub vannimõnusid nautima 😀

Nüüd on meie vannituba selline:

Lisan võrdluseks veel lähivaateid, mis pole küll kõik päris sama nurga alt tehtud, aga siiski samast kohast.

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Vahe on võimas, mis 🙂 Parim säästuremont, mis me siin majapidamises teinud oleme! Siiamaani ei saa aru, miks meil KOHE pähe ei tulnud, et ka vannituba saab odavate vahenditega kenamaks teha. Okei, ma tean küll, miks – sest Abikaasa sõber tuli meile remonti tegema alles nüüd, ise poleks me selle kõigega mässama hakanud. Ja näiteks vuugivahede värskendamine mulle endale üldse pähe ei tulnud, seda soovitas ka sõber teha. Praegu pilte vaadates on see üks olulisemaid asju, mis puhta lõppmulje loob. Mitu inimest küsis esimest korda remondijärgset vannituba nähes, kas need plaadid olid meil enne ka – jaa, plaadid on samad, ainult vuugid on uued 🙂

Ma ei mäleta täpselt, kui palju aega remondile kulus, ehk viis päeva? Ühesõnaga töötunde ei oska kokku arvutada ja see jääb kulutatud raha hulgast välja. Ja tegelikult saaks sellega igaüks hakkama, kel vähegi viitsimist on. Meile tundus vannitoa remont midagi sellist, mida ise ei teeks ja noh, me pole ka kõige usinamad remontijad, aga selline säästuremont on tegelikult täitsa omade jõududega tehtav.

Kulutused jagasin kaheks: esiteks need, mis olid otseselt säästuremondile ehk mis kunagi päris remonti tehes kaduma lähevad ning teiseks kogu sisutuse pool, mida saab ka uues vannitoas kasutada.

Remondimaterjalide maksumus: vanniemail €24.14, niiskuskindel valge värv €16.35, igasugu värvimiseks vajalikud jubinad ca €10, vuugisegu €9.49, elektrijubinad (kaabel, lüliti, pistik jne) €6.49, niiskustõke €5.54, vanniliist €3.25, niiskuskindel silikoon (oli vist :D) selle paigaldamiseks €3.84, seinakapi nupud ja nende kinnituskruvid €5, kaks seinapaneeli vannipaneeli meisterdamiseks €10.60 ning jupid selle paigaldamiseks €4.16 – kokku ca €100.

Sisustuse maksumus: peeglikapp €61, pesemisasjade nurgariiul €17.95, vett säästev Hansgrohe dušipea €17.27, kaks laelampi €13, dušikardina puu €7.99, dušilift €7.65, dušivoolik €5.40, WC paberi hoidja €2.95, WC hari €1.99, nagi €1.89, seebialus €1.59, WC pump €1.49 – kokku ca €140.

Võib-olla ununes midagi ära ka, sest noppisin need nimetused ja hinnad praegu oma kulutabelist välja, seal oli aga ka palju muud remondikraami, nii et ma polnud päris 100% kindel, mis oli vannitoale ja mis mitte. Aga üldiselt jah – ütleme siis, et kogumaksumus ca €250, millest €140 on “päris” asjad 🙂 No ja pealegi – kui vanni email kenasti vastu peab, siis läheb see ka “päris asjade” alla – algne plaan oli lasta vannile uus plastsisu panna, aga see polegi ehk enam vajalik.

Hinnad kõiguvad mõne asja puhul ikka jubedasti. Näiteks täpselt samasugused lambid, mis meie ostsime Riia mnt Elektri ärist €6.50/tk, maksid ehituspoodides umbes poole rohkem. No ja vannipaneelist ärme parem räägimegi – neid müüakse suuremalt jaolt ainult koos vanniga ning paar eraldiseisvat nikatsit, mis me leidsime, maksid €40 ringis. Meie remondimehel õnneks nupp nokkis – ütles kohe ära, et pole mõtet, meisterdame ise. Käisime siis ja vaatasime, millest annaks teha, lõpuks tegime seinapaneelist. Ja väga kena sai minu meelest, säästuremondile täiesti sobilik.

Peeglikapi üle olen hullult rõõmus. Sobiva leidmine oli paras tegu – minu tingimus oli, et peab olema lambiga ja laius max 50 cm – veetorud jäid ette, laiem poleks mahtunud. No ja muidugi kena välimusega. Otsisin tükk aega – kõik kenad kapid olid kas liiga laiad või ilma lambita, ainus lambiga ja sobivas laiuses oli hirmus kole ja kandiline… Lõpuks ikka leidsin ühe, mis kõigile tingimustele vastas. Ütlemata mõnus on nüüd – kapp on puhas, uks käib kergelt lahti, lamp valgustab… Enne oli väga tüütu.

No ja vann, see näeb ilmeline välja, enne oli üsna rõve – nii vann ise kui see vanni ja seina vaheline ala, mida nüüd katab liist – küll kõveralt, sest sein on kõver, aga ikkagi ilus ja valge 😀 Vuugid, mis olid enne räpased ja nüüd ilusad heledad. Põrand – enne jubedad tumepunased plaadid, nüüd kena ja hele. Põrandakatte hinda ma kirja ei pannud, sest ostsime selle kunagi ammu koridori jaoks, oli ka mingi ilge soodukas, maksime toona €22.88 – kuna koridor oli aga kitsas, jäi sealt täpselt nii palju üle, et jagus vannituppa ka. Torud – küll ärritav, et on nähtaval ja kõverad, aga enne kulunud rõverohelised, nüüd kenasti valged. Enne oli laes üks lamp, peeglikapi kohal teine, aga mõlemad valgustasid kehvasti. Nüüd on laes kaks lampi, kogu värvitav pind on säravvalge ja valgust on kohe poole rohkem. Dušš, mis säästab vett, mida saab nüüd seinale panna ja mille voolik on terve… Ja ausõna, isegi kõik sellised pisiasjad nagu normaalse välimusega WC paberi hoidja ning lahe sebramustriline WC pump… Kena valge lüliti ja pistikupesa. Ka need loevad.

Nii et jah… Ma olen väga rahul. Karta on, et PÄRIS vannitoa remondi jaoks niipea raha ei jagu. Enne piinlesin hämaras räpase välimusega urkas, nüüd on täitsa mõnus, saab seni kenasti hakkama. See on ikka väga oluline, et pesta oleks hea 🙂

Koristusmaraton

15/02/2014 / kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Nagu ma olen alati öelnud – pole paremat motivaatorit kodu koristamiseks, kui peatselt saabuvad külalised. Nii et kui Geaga sai täna kokku lepitud, et ta tuleb pühapäeval meile külla, tekkis järsku vastupandamatu kihk kraamima hakata. Oli ka aeg, sest nii eile kui täna ajasin ennast voodist välja alles kella üheteist paiku, eilse päeva molutasin täielikult maha (okei, noh, peale molutamise käisin Tagel külas ja kosmeetikus ja poes ja õhtul küpsetasin leiba ning tegelesin lastega, tavapärased nõude pesemised jms kodutööd nagunii), tänasest terve hommiku.

Ma olen sel kuul niigi tubli olnud ja teinud pea iga päev midagi natukene rohkem korda, et seda korda siis edaspidi ka hoida. Tuleb aga arvesse võtta, et siin on tegemist tagasi kolimise järgse segadusega, remondijärgse segadusega ning reiside- ja haigusterohke kuu järgse segadusega… Ühesõnaga kolmekordse segadusega 😀

Nii et kui peale vaadates polnudki nagu enamikes ruumides viga midagi, siis lähemal vaatlusel, eriti minu nõudlikule silmale, on neid vigu kohe liiga palju 🙂

Võtsin täna kätte ja küürisin puhtaks vildika- ning pliiatsijoonistused lastetoa laualt ja seinalt. Piiritusega, koos vähekese värviga 😛 No ei tulnud muud moodi, katsetasin enne leebemaid variante. Laual on küll nüüd mustade vildikajälgede asemel heledamad kollased triibud, mille seest aimab ikka veel vildikakriipse, aga vähemalt ei paista see enam nii palju välja.

Siis võtsin kätte ja koristasin ära koridori mütsiriiuli – tähendab, mütsiriiul on see rohkem nime poolest. Sinna sai lastetoa ja vannitoa remondi ajal hunnik asju tõstetud, pärast remondi lõppu aga jäigi osa neist sinna. Aja jooksul sai veel suvalist kraami juurde pistetud – no teadagi, kui on vaja kiiresti käest ära panna… Nüüd sorteerisin kõik ära – osa läks oma kohale, osa teistesse kaosekolletesse, mis endiselt likvideerimist ootavad. Aga üks riiul on korras ja rahulolu suur.

Vahepeal käisime emal külas, tema mehe sünnipäeva tähistamas. Kui õhtul koju jõudsime ja lapsed magama panime, sain koristamisega jätkata.

Järgmiseks võtsin ette elutoa. Seal oli vaja lihtsalt riiuliäärtele kogunenud asjad ära peita, tolmu pühkida, lauda puhastada ning põrandat pühkida ja pesta. No ja kui ma siis juba elutoa põranda olin puhtaks teinud, siis pidin ju kõik ülejäänud ka ette võtma – vastasel korral oleks kogu sodi õige kiiresti jalgadega mujalt ruumidest elutuppa tagasi kantud.

Põrandate pühkimine ja pesemine ei kuulu minu meelistegevuste hulka, ilmselt oleks ka loogilisem olnud teha seda viimases järjekorras, kui kõik ülejäänud koristustööd ühel pool. Aga jah – elutoa lõpetamiseks oli vaja põrand puhtaks teha, seega tuli ka teised põrandad ära pesta. Mis siis, et vannitoas on vaja veel nats mujalt ka kraamida ning magamistoas kohe põhjalikum sorteerimine ette võtta. Seal on remondi ajast ikka veel üks laste võrevoodi, mida ma olen kasutanud asjade ladustamise kohana, samuti on selle peale hea riideid riputada 😛 Ja seinariiul, mis peaks olema mu ehete jaoks, on täis kõiksugu muud jama.

No ja kõigi riidekappide pealsed on suvalisi asju täis. Sellest, mis enamike kappide SEES on, me parem ei räägi, eks 😀

Igal juhul pean tunnistama, et koristamise rindel läks paremini, kui ma julgesin loota. Eeldasin, et põhiline pingutus jääb homsesse, aga hakkasin õhtul natukene tegutsema, sain hoo sisse ja tundub, et üle poole on põhimõtteliselt tehtud. Köök, koridor, elutuba ja lastetuba on korras, vannitoas on vaja mõned kohad kergelt üle tõmmata, aga see läheb kiirelt, ainus aeganõudvam projekt ongi magamistuba. Eesmärgiks riiul korda, võrekas toast välja ning kõigi riidekappide pealsed tühjaks või vähemalt veidi organiseeritumaks.

Külalised ja kevad, rohkem polegi vaja. Kodu saab korda 😀

Kui ma sel nädalavahetusel tõesti kõik nähtavad kohad koristatud saan, on juba üks rasvane linnuke kirjas. Siis tuleb hakata järjest kapiuste taguseid kaoseid sorteerima. Ja TÄPSELT kõike sedasama tegin ma 2011. aasta alguses, kui olime just siia kolinud. Ütlemata närune tunne on sama jama otsast peale klaarida. Mina, korrafriik ja süsteemide kunn, lasin oma kodul vahepeal nii käest ära minna… Aga kes käskis vahepeal Norrasse kolida, tagasi kolides organiseerimise asemel lebotada ja siis veel remonti teha 😛 Omad vitsad peksavad.

Noh, sain üks kord korda, saan teist korda ka 🙂 Ikka natukesehaaval. Nüüd, kus lapsed on suuremad ja iseseisvamad, on palju kergem kraamida.

Nii mõnus on paljajalu mööda elamist ringi jalutada. Kuna ma pole eriti usin põrandapesija, ei saa seda just tihti nautida 😛

Talveunest ärgates

09/02/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / 1 Comment

Viimased kaks kuud on olnud täiesti rutiinivabad. Detsembri keskel jõudis Abikaasa Eestisse – nädal harjumist taas koos eksisteerimiseks. Seejärel jäime terve perega kollektiivsele jõulupuhkusele. Terve jaanuari jooksul jõudsid lapsed lasteaeda vaid paaril päeval – ülejäänud aja olime kas reisidel või oli neil köha või mõni muu tervisehäda. Minu jaanuar oli vaheldumisi nädal reisil – nädal tööl – nädal reisil – nädal tööl. No päris nädalat ju Londonis polnud, igal juhul tegin kõik mitte reisil oldud tööpäevad tööd, et reisidel oldud päevi tasa teha ning ka kaks nädalavahetust kulus reisimisele (mis tähendab, et puhata siis ei saanud).

Tervis ei olnud kõige parem – tervel perel samamoodi. Ei midagi tõsist, aga vahelduva eduga kerged palavikud, köhad, nohud, üleüldine väsimus. Minul lisaks iiveldas – ja nagu ikka seda mainides, siis ei, kindlasti mitte rasedusest. Millest, ei tea – aga igasugusele tegutsemistahtele oli see äärmiselt pärssiv.

Jõulupuhkus ja reisid olid küll toredad, aga kogu see värk oli lõppkokkuvõttes LIIGA rutiinivaba. Pidev reisimine ja töötamine ühes tervisehädadega kurnasid täitsa ära. Oli ainult tunne, et tahaks lebotada ja mitte midagi teha. Et ei taha töötada, koduseid toimetusi teha, lastega tegeleda – ainult voodis vedeleda, magada, lugeda ja palle mängida.

Nüüd veebruaris oli mul lõpuks pärast kahte kuud esimene tavapärane töönädal – esimesed kolm päeva tööl, edasi vaba, lapsed terve nädala lasteaias. Lihtsalt imeline, ma ütlen, imeline! Iiveldus kadus ka lõpuks ära, nii et oli rahulikku omaette olemise aega ja jõudu tegutseda. Olen viimase nelja päevaga nii palju ära teinud! Just selliseid pisikesi igapäevaseid asju, mida vanasti nautisin, aga mis viimase kahe kuu jooksul said tehtud vaid kohusetundest, suure hädaga ja nii viimasel võimalusel, et kohe kuidagi enam edasi lükata ei õnnestunud.

No näiteks olen pesnud viis masinatäit pesu 🙂 Mingid voodipesud ja muud asjad ootasid konkreetselt mitu kuud, et ma viitsiks. Nüüd siis viitsisin – sain lõpuks meie kõigi voodipesud ära vahetada, üks komplekt ootab veel pesemist, laste kevad-sügis õueriided ka, siis on pesuga ühel pool.

Leiba küpsetasin üle kuu aja – tavaliselt teen seda külmal perioodil kogu aeg, aga jaanuaris lihtsalt ei jõudnud. Oh, kui maitsev on enda leib võrreldes poe omaga!

Lastetuba kraamisin natuke põhjalikumalt, täna koristasin ja küürisin külmkapi ära… Ilmselt veel sada pisiasja, millest kõik pole meeles ja ega ei jõuagi ju kõike kirja panna. Polegi vaja.

Iseennast küürisin ka 🙂 Mitte et ma poleks viimased kaks kuud ennast pesnud, aga mõnu ma sellest ei tundnud. Nüüd käisin reedel pikalt duši all, täna ka. Kuna reedel tõdesin, et keha vajaks korralikku koorimist, segasin täna soola ja oliiviõli kokku ning määrisin ennast üle keha sellega kokku. Pärast uhasin soola sooja veega maha ja tupsutasin ennast tasakesi rätikuga kuivaks. Õlikiht jäi nahka toitma ja nüüd on lihtsalt imeline olla. Mitte ükski koht kehal pole kuiv, kõik on nii mõnusalt pehme. Eriti hea on jalgadel, tallad kipuvad mul talvel ikka superkuivaks muutuma.

Omamoodi seis on ka toidu rindel. Kui tavaliselt on talvine periood alati olnud see aeg, mil viitsin tervislikumale toitumisele rohkem tähelepanu pöörata, siis sel talvel pole seda olnud. Söögi tegemine oli samamoodi tüütu kohustus, mida igal võimalusel vältisin, ei viitsinud ette mõelda, mida õhtul süüa teha jne.

Nüüd on aga jälle mõnusalt rutiinne elu, lisaks on rahadega praegu kitsas käes, nii et käib suuremat sorti kombineerimine. Kapid on kõik läbi vaadatud selle mõttega, mida annaks söögiks ära teha, poest ostame vaid kõige hädapärasemat. Rahad said kohe nii otsa, et neljapäeval kraapisime poes käimiseks viimaseid sente kokku, nädalavahetuseks organiseerisime külaskäigud Abikaasa vanaema ja minu ema poole, lisaks Abikaasa ema sünnipäev. No ja homme pean ikka laenu küsima, et süüa osta ja makse maksta 🙂 See on see kahe töö vaheline seis – mingid rahad on veel tulemas, aga istuvad hetkel kinni ning pole päris kindel, millal ja kui palju ükskord kätte saab. Samas on selline kombineerimine üllatavalt rahuldustpakkuv – pole pidanud seda tükk aega tegema ja varem kippus toitu aeg-ajalt kogemata raisku minema. Nüüd on kõik riismed arvel 😀

Ühesõnaga naudin rahulikku rutiinset elu. Väljas on kevade lõhn, mis annab omakorda energiat ja innustust korda luua. Loodetavasti jagub seda indu nüüd õige pikaks ajaks. Hea on olla 🙂

Suurepärane ajastus

21/01/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, tervis / 7 Comments

Kui me üle-eelmise nädala reedel Rootsist tagasi jõudsime, jäid kõik haigeks. No õigemini – Abikaasa oli haige juba Rootsis. Ikka tavaline – väike külmetus, kehv enesetunne, nohu, köha. Lastel tuli nohu ja köha Eestisse jõudes. Minul oli lihtsalt väsimus ja iiveldus. Rõõmustasin, et nohust ja köhast puutumata jäin.

Nüüd said need siis minu ka kätte. Reedest alates tatistan ja köhin nagu hull. Liigun igal pool ringi paberihunniku ja sheavõi potsikuga, pärast iga teist nuuskamist määrin jälle nina sisse, et natukenegi leevendust saada.

Eile läksin tööle, sest tundus, et mis seal ikka. Hommikul oligi kõik okei, aga õhtuks oli tunne, et kohe hakkab kurk ka valutama ja üleüldse oli halb. Selg, õigemini külg, õigemini puus… Või no ühesõnaga üks kindel väike koht kehast 😀 Valutab juba mitu päeva. Selline tuim surumine on, mida ei pane tähele, kui olen tegevuses, aga rahulikult arvuti taga istudes või voodis lesides on tunda ja õudselt häirib. Nii et see kõik kokku tekitas eile õhtuks päris kehva enesetunde. Veetsin lihtsalt õhtu voodis ja oleks täna ikka tööle läinud, aga kui ma öösel kolme paiku ärkasin ja veel õudsem olla oli, ütles Abikaasa, et ära ole loll, sa oled ju täitsa haige, ära mine tööle. Eks ma siis kirjutasin hommikul vajalikele inimestele kirjakese ja jäingi koju.

Tark otsus, äärmiselt tark. Veetsin täna pool päeva voodis ja see tegi enesetunde nii palju paremaks, et teise poole päevast jõudsin isegi kodu jälle korda saada.

Selle koristamisega on üks rist ja viletsus. Tunduvalt lihtsam oli korda hoida, kui Abikaasat polnud. Mina olen korralikum ja koristan jooksvalt nii enda kui laste järelt. Abikaasaga kipub ikka nii olema, et mis käest kukub, sinna ka jääb. Eks ma üritan teda ikka “õpetada” ja talle meelde tuletada, et näe, pane mustad nõud kraanikaussi ja no mis iganes asjad kohe pärast kasutamist ära omale kohale ja eks ta ju üritab ka… Aga no tema on ka enamik ajast poolhaige olnud, nii pole seda koristamise jõudu eriti kellelgi.

Isegi enne haigeks jäämist olin ma kogu aeg väsinud. Terve eelmise nädala läksin töölt koju jõudes otse voodisse. Eks ma mingi hetk tulin sealt ikka jälle välja ka, aga üldiselt möödus enamik õhtust horisontaalses asendis. Ja terve kodu oli hirmus sassis, sest kellelgi polnud jõudu seda korda sättida. Pesu pesemine tundus ka hirmus piinarikas tegevus, mida muudkui edasi lükkasin.

Miskil õhtul eelmisel nädalal tabas mind väike energiapuhang, tänu millele sain veidi rohkem sätitud ja köögipõrandagi pestud. Kui ma aga järgmisel päeval töölt koju jõudsin ja kõik jälle sassis oli, lõin käega.

Järgmine energiahoog tabas mind laupäeva õhtul. Abikaasa läks lastega sugulaste juurde sauna, mina sain oma nohu ja köhaga rahulikult voodis lebotada. Kui lebotamisest küllalt sai, tuli koristamise tuju ja nii ma vuhtisingi koristada, kuni terve elamine oli korras. Noh, see tähendab siis, et kõik nähtavad asjad olid ära pandud, kappides ja mõnes riiulis on endiselt kaos ning põrandaid siin majas ka eriti tihti ei pesta – hea, kui pühitudki saab 🙂

Pühapäeval käis Külli perega külas, nii et eelmise õhtu koristamine oli kohe nagu asja eest. Esmaspäeval olid aga lapsed veel kodus ning kui mina töölt koju jõudsin, oli JÄLLE läbu. No ega ju polegi vaja muud, kui teha köögis süüa, koorida mõned puuviljad ja kõik ongi sassis. Lastetoas mõned mängud, paar õhtust lahti riietumist – järgmisel päeval otsitakse sahtlist uued riided ja nii need vanad kuhjuvad.

Lisaks oli Abikaasa eile lastega kelgutamas käinud, mistõttu ta õhtul omadega täiesti läbi oli ja ära magama läks. Kuna olime otsustanud, et lapsed lähevad järgmisel päeval lasteaeda, olin sunnitud hoolimata enda kehvast olemisest masinatäie pesu pesema ja lapsed ära vannitama, nad oli mustad kui põrsad 🙂 Aga kõik ülejäänud läbu jäi minust puutumata, sest ma tõesti rohkem ei jõudnud.

Aga täna sain jälle hakkama ja selle üle on mul äärmiselt hea meel. Mind lihtsalt häirib segadus nii kohutavalt, vastik on olla. Nii et kui olin pool päeva voodis olnud ja Abikaasa läks õhtupoolikul poodi, asju ajama ning lastele lasteaeda järele, siis hakkasin mina usinalt koristama ja sain kogu elamise jälle korda. Õhtul pesin pesu ka.

Kuidagi on viimasel ajal olnud nii, et igapäevaselt koristada ei jõua, vahel võtan ennast kokku, et tekkinud suurem läbu ära likvideerida. Vähemalt on nendel kordadel olnud üks suur pluss – olen alati saanud lisaks “tavalisele” koristamisele korda ka tibakese mingist pikemaajalisest segadusest. Täna näiteks sorteerisin voodipesu otsides ära paar Abikaasa riidekapi riiulit ja voodialuse, kuhu oli kuhjunud pesemist vajavaid asju, millega pole nii kiire. Samuti küürisin lõpuks puhtaks vannitoa peeglikapi ja kraanikausi. Need olid mul juba vähemalt nädala pinnuks silmas, räpane kraanikauss on mu meelest midagi õudset… Aga näed, ei suutnud ennast kuidagi kokku võtta. Täna muidugi tegin kõik kahe minutiga puhtaks ja ei saanud aru, miks ma seda juba ammu ei teinud 🙂

Ma olen seda vist varem ka maininud, et alates Norrast tagasi kolimisest on kõik asjad valedes kohtades. Mul läks pärast siia kolimist päris pikk aeg, enne kui kõik kaosekolded likvideeritud ja asjad oma kohtadele sain, Norras elamine lõi selle kõik totaalselt sassi. Mul oli terve vaba suvi, aga ometi ei viitsinud ma elamist jälle ära organiseerida. Siis tuli remondimöll, siis töö… Ja nii ongi kapiuste taga endiselt kaos. Lisaks katab nüüd teisel pool kõiki asju remondijärgne tolmukiht ja see on nii demotiveeriv kui üldse olla saab.

Tahaks ikka elamise jälle läbinisti korda saada ja nii ma selle nimel töötan, hästi pisikeste sammudega. Tunnen rõõmu iga väikese asja üle, nagu näiteks ka tänaste üle. Oleks ainult energiat, et korraga rohkem ette võtta…

Nojah, igal juhul, praegu on kodu korras ja tuju hea. Isegi nina on hetkel lahti, see küll ilmselt muutub niipea, kui pikali heidan. Ja pea tuikab. Aga ööuni kindlasti aitab ja homme võin jälle rahulikult tööle minna.

Ahjaa, postituse pealkirjast… Nohu pidi ju ikka tulema siis, kui ees seisab lennureis, eks 🙂 Ma polegi kunagi varem nohuga lennanud, sellest vaid õudusjutte kuulnud. Ostsin Kaidi soovitusel Sudafedi tabletid ja loodan, et need aitavad. Katsetasin täna ühega ja tegi nina lahti küll, aga no lendamine ja rõhk, ega ju enne ei tea, kui see on päriselt läbi elatud.

Ülehomme samal ajal oleme juba Londonis, tõenäoliselt istun siis Murakaga sihukeses baaris ja limpsin kokteili.

No ühesõnaga – on, mida oodata. Loodan, et haigus nädalalõppu kuidagi ei riku ning saan meie lühireisi täiega nautida.