kodumajandus

Teate ju küll neid päevi, mõned lihtsalt on sihukesed… Et kõik, mis p*rse minna saab, see ka läheb. Novot, mul oli täna selline.

Alguses oli kõik hullult hästi ära plaanitud – Abikaasa võtab ennast töölt varem vabaks, nii et kui ema kell kaks oma töö lõpetab, korjab ta Abikaasa auto peale ja toob koju, jätame Plika emaga lõunaund magama, võtame Poisi kaasa ja läheme kõiki neid sadat vajalikku asja ajama.

Siis tuli välja, et emal läheb hoopis kolmeni, aga siis poleks jälle meil enam aega jäänud, sest pool neli pidi Elioni tehnik tulema. Mõtlesime siis välja uue ja kavala plaani – ema sõitis Abikaasa töö juurde, Abikaasa viis ta autoga tööle ära ja sai auto endale, hiljem pidi siis lihtsalt emale järele minema. Plika pidime esialgu kaasa võtma ja enne Elioni tehniku tulekut koju ema juurde tooma.

Nojah, ja siis muidugi hakkas kõik venima – Abikaasal läks tööl kauem, minul lastega kauem, lõpuks jõudsime ikka välja alles siis, kui Abikaasa oli ema koju toonud. Ja kuna ma olin Plikale tükk aega lubanud, et papa kohe tuleb ja siis läheme kõik koos õue, ei saanud ju seda lubadust ka murda, ehkki lahkusime kodust nii hilja, et Plika lõunaune aeg oli ammu käes.

Läksime alustuseks panka, sest pärast kolme korda proovimist polnud mul ikka õnnestunud digiallkirja õigesti anda (kogu selle krüpteerimise ja dekrüpteerimise käigus läks kuskil alati midagi valesti ja jäi salvestamata) ning ehkki ma oleks tahtnud juba hasardist veel proovida, ei olnud lihtsalt aega sellega tegeleda, seega lubasin kontorist läbi käia ja infoletti jäetud kindlustuslepingu tavalisel moel allkirjastada.

Ma ei saa küll päris täpselt aru, miks nad seda infolauda seal üldse peavad, seal ei ole MITTE KUNAGI inimest, täiesti närvi ajab. Tähendab, enne ei ajanud, ehkki kõik need neli-viis korda, mil seal laenu asjus käisime, pidime mõnd tellerit paluma, et ta konsultandile meist teataks. No täna oli mul konkreetselt infolaua töötajat vaja, aga seal oli ainult tema mobiil (ma ei saa aru, kuidas see oli julgetud sinna niiviisi jätta, kellelgi oleks olnud nii kerge see möödudes taskusse pista). Kontor oli ka rahvast täis, seega ei tahtnud tellereid tüütama minna, neil oli niigi palju tegemist. Paar minutit ootasin, siis andsin alla ja läksin lihtsalt ära, sest nii kiire oli.

Autosse jõudes olin nii närvis, et palusin Abikaasal lihtsalt otse uude koju sõita, mis siis, et meil veel ligi veerand tundi vaba aega oli – kümme minutit sellest oleks kulunud sõidule, ülejäänud viiega poleks miskit teha jõudnud. Oleks ma selle peale varem tulnud, oleks võinud kauem pangas passida, järsku oleks ikka lõpuks allkirja antud saanud…

Elioni mees vähemalt tegi kiiret tööd, saime veerand tunniga hakkama. Tahtsin veel külmkapi tööle panna, aga pärast selle teiselt poolt kööki tirimist avastasin, et seda tuleks kõigepealt seestpoolt küürida, seega jätsin sinnapaika.

Läksime siis tagasi linna, tegin vee ja elektri lepingud enda nimele ümber, Abikaasa üritas samal ajal lapsi taltsutada… Siis ökopoodi, et pesugeeli ja söögivarusid osta, siis koju, et Plika sinna jätta, siis ehituspoodidesse segistite kohta uurima.

Õnneks sai segisti ostmisest positiivne kogemus – erinevalt Bauhofist, K-rautast ja Espakist leidsime Ehituse ABC-st päriselt müüja, kes polnud asjatundmatu ja/või ükskõikne – jagas teemat, seletas küsimata ja oskas vastata kõigile küsimustele. Hind, kusjuures oli ka kõige odavam – kahes teises poes, kus seda veel oli, maksis 1480 ja 1390, seal 1299. Ja kui kassas maksmiseks pangakaarti rahakotist välja võtsin, nägi müüja Aitäh kaarti ning teatas, et sellega saab 5% alla.

Igatahes kui teil on vaja nõu san tehnika kohta, siis Küllike Ehituse ABC-s jagab asja täiega. Selline heledate juustega lühemat kasvu naine. Tõsine kergendus oli lõpuks asjatundlikku nõu saada. Ta seletas Abikaasale küsimata ära, kuidas meid huvitaval segistil too kuumusepiiraja töötab (teised müüjad ei teadnud, et see üldse olemaski on), soovitas pritsimise vältimiseks veel üht pisikest kummijullat, mis omakorda veel rohkem vee säästmisele kaasa aitab, rääkis, et temal on Gustavsbergi segisti juba kaksteist aastat probleemideta vastu pidanud, oskas seletada dušipeade vee säästmise süsteemide erinevusest… Seletas, kuidas segistit hooldada (ei tohiks sprayga puhastada, see võib sinna vahele minna ja lahustada toda ainet, mis kangi nii sujuvalt liikuma paneb)… Näitas ka kallima klassi segisteid ja seletas, miks nood paremad on (ma olin juba tegelikult enne netist natuke lugenud ka sellesama asja kohta, aga no see hinnaklass oli ikka meie jaoks ilmselge liig). Ühesõnaga teadis kõike. Nii saigi meie välja valitud ilus segisti ära ostetud ja süda on rahul.

Siis jättis Abikaasa minu Kaubamajakasse ja läks ise tagasi, et pesumasina paigaldaja vastu võtta. Meie pidime minema ema ja ema mehega Teleyhe lepinguid selleks supersoodsaks Elisa perepaketiks ümber tegema, täna oli pakkumise viimane päev. No ja muidugi tuli välja, et ei saagi teha, sest emal on arveid oma nimele vaja, aga mitte kellelgi ei tulnud KORRAKSKI meelde too tasuta telefon, mille tõttu emal järgmise maikuuni kohustuslik sama leping peab jääma… Nii et täiesti asjatu käik. Oma viga muidugi täiesti, aga kahju ikkagi – Elisa müüja ütles ise ka, et nii soodsat pakkumist enam kindlalt edaspidi ei tule 🙁

Ema oodates rallisin Poisiga Rimis ringi ja uurisin natuke Brita kanne. Ausalt öeldes ei saanud absoluutselt aru, mis neil peale värvi, tegumoe ja mahutavuse vahet on. Mingitel uuematel on peale kirjutatud cool ja pilt näitab, et võib külmkappi panna. Kas vanemaid siis ei või? Hämming.

Aga noh, muidu ma ise oskasin nii palju arvata, et see kann, mis siin emal on, on igatahes liiga väike, nii et ma rihiks pigem seda 3,5-liitrist. Või äkki 2,4, igatahes mitte väiksemat. Ja seal oli üks punane, mis nägi päris numps välja 😛 Aga peaks minema kuskile poodi, kus müüja oskaks äkki seletada, mis neid mudelitel ikkagi vahet. Nojah, kõige mõttekam oleks üritada ilmselt nende kodulehelt mingit infot leida, aga esiteks tundub see leht pooletoobine ja teiseks ei leia ma kohta, kust muusikat kinni keerata, mis kaotab igasuguse tahtmise seal pikemalt ringi surfata.

Pesumasin ja segisti on nüüd paigas – eks ma homme näen, täna oli ju Abikaasa seal üksi. Pesumasin pandi kohe käima ka ja lõi mitu korda korgid läbi – lõpuks sai tolle teise köögi 6-amprine meie elutoa 10-amprisega ära vahetatud (on ikka amprid, jah?), siis sai korda. Elutoas on ainult arvutid ja ruuter, need ei pidavat nii palju vajama. No loodame, elektrisüsteemi tuunimiseks enne paari kuud küll raha pole…

Tahaks kangesti juba sisse kolida ja jäädagi, aga nii palju asju oleks veel vaja teha ja Abikaasa ei saa enam ühtki vaba päeva võtta. No tegelikult, kui ma külmkapi puhtaks ja tööle saan, nii et on võimalik sinna sööki osta, siis peaks juba pmst hakkama saama. Eks ma nats kardan, olen ju nii kaua rohke abiga koos elanud, nüüd siis kahe lapsega sinna lahti pakkimata elamisse… Aga ma ei jõuagi kunagi midagi pakitud, kui ma kogu aeg ema vahet jooksen, tuleb ikka ära kolida. Ideaalis me homme jääkski juba ööseks, aga eks see kõik olene.

Oh, üks asi tuli veel meelde, mis kohe ära osta tuleb – pesurest. Ma olen vähemalt kolme erinevat kasutanud ja ei ole ühegagi täiesti rahul olnud. On kellelgi äkki soovitusi? Mingit sihukest tahaks, mis korralikult mahutaks, sealhulgas ka laiemaid asju… Ja ei oleks sihuke nikats, mis iga puudutuse peale kokku kukub. Praegu tundub, et peab jälle selle kõige tavalisema ostma, kus on keskel pikkupidi nöörid ja otsad saab lahti teha, seal siis kitsamad… Sest teised, mida proovinud olen, on veel hullemad olnud.

Ja kas keegi teab, kust saab osta Eestis toodetud puidust pesulõkse? Kessu ütles, et sihukesed asjad olla olemas, tahaks. Ema lubas küll lahkelt osa enda omadest kaasa võtta, aga meil oleks ilmselt rohkem vaja.