kodumajandus

Toimekas päev

Hommikusöögi kõrvale vaatasime kaks viimast osa Gilmore Girlsi. Siis käisime hoolimata uduvihmast Plikaga pikal jalutuskäigul (Plika kõndis ka, eks, mitte polnud kärus).

Lõunaund magas ta täna tavalise kahe asemel kolm tundi – eks sai ilmselt aru, et meil on koristamiseks rohkem aega vaja 😛 Köök ja vannituba on nüüd nii korras, kui nad veel kunagi varem olnud pole. Pesin esimest korda vannitoamatti, pesumasinas… Tuli täitsa elusalt välja. nüüd ootan, et lõplikult kuivaks. On muidu juba ammu jala all suht pehmeks kulunud.

Abikaasa pani köögis põrandaliistud ära, mida oleks muidugi teoreetiliselt pidanud juba sügisel sisse kolides tegema. Eelmisel nädalavahetusel sortisin ära kolm suurt köögisahtlit, mis olid igasugust mõttetut (remondi)träna täis – Abikaasa vaatas need asjad, mille kohta mina midagi arvata ei osanud, nüüd üle ja pani ülearused pööningule jalust ära. Rippuvad juhtmed kleepis kinni ja vineerplaadi kinnitas augu ette (jällegi, seda kõike oleks võinud juba sügisel teha). Mina pesin põrandaid (mida, ausõna, ei juhtu siin majas üldse tihti, tavaliselt piirdume pühkimisega ja kasutame lappi ainult siis, kui midagi maha tilgub vms) ja koristasin köögis viimased riiulid ära, mis veel sassis olid, kõik muu olin juba varem jooksvalt korda teinud.

Tubades ei jõudnud küll miskit teha, põrandate tolmuimejaga puhastamine jäi ka homseks. Ega magamistoas suurt midagi peale selle teha polegi – hea küll, kummuti pealt tolmu pühkida ja voodipesu vahetada saab ka, muu on küll alati korras.

Elutoas tuleks diivanil kate maha võtta, kõik plekid sapiseebiga sisse määrida ja siis pesumasinas ära pesta. No ja siis veel hunnik asju ja pabereid uuesti ära sortida – ma küll aeg-ajalt üritan neis korda luua ja iga kord saab natuke paremaks, aga ikka ei ole täitsa korras.

Pöördudes tagasi tänase juurde, siis jõudsime poes käimise ajal veel masinatäie pesu pesta… Poest £60 võrra vaesemana lahkuda… Plikale vanni teha… Ja kaneelirulle tegime ka, see on küll suuremas osas Abikaasa töö, mina ainult natuke aitasin ja koristasin hiljem, muidu tegelesin samal ajal rohkem Plikaga. Liha- ja kapsapirukate tegemise lükkasime homse peale.

CIMG9721

Nüüd on kodu imehead küpsetamislõhna täis ja teine plaaditäis rulle tuleb kohe ahjust. Ise olen väsinud, aga hirmus rahul. Loodetavasti jõuame homme kõik ülejäänu ka ilusti ära tehtud, siis võib sünnipäev tulla.

Aga täna õhtul on jäänud ainult mõnulemine. Plika magab, kaneelirullid ja House ootavad.

Alustasin suurpuhastust…

…õuest 😛

Läksime Plikaga täna tavapärasele jalutuskäigule, aga väljas tibutas piisavalt tugevalt, nii et ma ei tahtnud mänguväljakule minna. Kuna aga värsket õhku on ju lapsele ikka vaja, siis otsustasin natuke meie väravatagust puhastada – meil on maja ees ribake maad, mis viib ukseni ja külje peal on prügikastid… Ma olen juba nädalaid vaadanud, et peaks seal koristama, nurkades olid lehed ja praht maas, prügikastide kõrval ja vahel samamoodi. Aed (õigemini müür) on maja ees täpselt nii madal, et seal peal saab mõnusalt istuda – soojemate ilmadega on seal vahest ikka teismelised hänginud (väga tüütu iseenesest), nemad ja suvalised möödujad on kõik selle prahi ilmselt aja jooksul sinna visanud.

Igatahes võtsin prügikoti, harja ja kühvli ning asusin tegudele. Plika hängis niisama ringi, käis väravast sisse-välja ja tüütas mind. Miski hetk läks ta koridori ja lükkas välisukse kinni. Mina olin muidugi võtmed tuppa jätnud ja ei saanud sneprit lahti 😀 Õnneks oli mobiil taskus – sain Abikaasale helistada ja öelda, et ta korra koju sõidaks ja ukse lahti teeks. Kui mobiili poleks ka olnud, oleks pidanud mõnelt möödakäijalt laenuks paluma… Ma ei tea, mis ma oleks näiteks siis teinud, kui Abikaasa oleks kuskil meeletult kaugel töötanud – ise võiks ju veel väljas passida, aga kui laps on teisel pool ust… Nii ma siis rahustasin Plikat, kes üksi koridoris lõksus oli – õnneks on uksel klaas, mis läbi ei paista, aga kontuure näeb küll, nii et Plika sai mind näha, see kindlasti aitas.

Kui Abikaasa oli ukse lahti teinud ja tööle tagasi läks, sattus Plika miskipärast hüsteeriasse, nii et koristamisest ei tulnud enam midagi välja. Nagunii oli lõunasöögi aeg peaaegu käes – läksime tuppa, rahustasin ta maha, söötsin kõhu täis ja panin magama. Siis ei suutnud aga vastu panna ja läksin välja tagasi, et alustatu lõpule viia. Tirisin prügikastid ka eest ära ja sain kõik kuni maja nurgani puhtaks tehtud.

Sealt edasi oli tee kinni, sest kõik remondi käigus siit korterist välja visatud mööbel ja muu praht oli sinna kuhjatud – omanik on lubanud mitu korda orgunnida selle äraviimise, aga seni pole miskit juhtunud. No ausalt öeldes pole me ka ise mingit initsiatiivi üles näidanud, sest see suuremat ei häirinud meid. Aga nüüd tahaks küll, et kogu selle jama minema saaks – siis pääseks me ka aeda. Teoreetiliselt on see küll alumise korteri aed, aga naabrid ilmselt ei pahandaks, kui me Plikaga ka seal hängiks 😀 Ja sinna saaks veel pesunööre panna, nii et ma saaks väljas pesu kuivatada… Ühesõnaga motivatsioon tuli ühes soojade ilmadega. Õnneks mainis omanik prügi ka oma viimastes kirjades ja lubas ikka lasta ära viia – nüüd käime talle ise ka peale, siis saab ehk asja lõpuks tehtud.

Hirmus lõbus oli vahelduseks midagi natuke teistsugust teha – kes oleks võinud arvata, et prahi kokku korjamine ja pühkimine võiks sellist rõõmu valmistada. Aga no ma olengi ju paras korramaniakk, mis seal imestada…

Seiklused jätkuvad

Autosaagal ei paista veel lõppu tulevat. Töökojast väideti seekord, et mingi relee või jupp on läbi, selle vahetus läks £50, mis tundus pärast pumpa suisa odav. No ja kui te arvate, et see auto nüüd korralikult sõidab, siis paraku eksite sügavalt. Pidime täna veidike pikemale osturetkele minema – vähe sellest, et GPS jooksis kokku ja keeldus töötamast (naabritelt laenatud pealegi – eks palvetame, et see oli ajutine tühja aku viga, halvemal juhul peame remondi või uue eest maksma), auto ka mitte 😀

Kuna auto sai Abikaasa siiski lõpuks tööle, otsustasime riskida – julge hundi rind on teatavasti rasvane. Kribasime juhised paberile ja asusime teele. Ühe valearvestuse ja väikse ringiga jõudsime ilusti kohale ning õnneks ma isegi sain need asjad, mille pärast spetsiaalselt nii kaugele sõitnud olin – armusin jõulude ajal rootsi H&Mis valgesse karvasesse punase lipsukesega mütsi ja salli, mille kõige suurem suurus oli 12-18 kuud ning kuna Plikale polnud selleks talveks vaja ja kõhuelaniku sugu veel ei tea, viisin need lõpuks hoopis Geily plikale katsikukingiks. Hiljem hakkasin aga mõtlema, et kuna Plika on keskmisest väiksem laps ning talle on praegu 9-12 kuud suurus paras, peaks 12-18 kuud suurus talle järgmisel talvel veel tõenäoliselt sobima. Ja kuivõrd Croydoni H&Mist ostsin Geily tirtsule viimase salli ära, pidimegi seekord mujale minema. Esialgsel vaatlusel tundus, et kõik talvekraam on juba ära pakitud, nii et huilgasin rõõmust, kui otsitava üles leidsin ja vajalik suurus ka alles oli:

CIMG9688

Lisaks sain mõnusa masseeriva pesukinda (kehakoorija asemel) ja spetsiifilisemat laadi juukseharja (ühe ökoeksperimendi jaoks, millest kunagi hiljem pikemalt) – suures toidupoes poleks neid vist olnud, õnneks oli H&M kaubanduskeskuses, kus ilupoode suisa kaks:

CIMG9691

Kui alguses sõitis auto pärast igakordset janti paigalt saamisega korralikult, siis tagasiteel hakkas ta suisa suvalistes kohtades välja surema, kokku rohkem kui viis korda. Igatahes jõudsime edukalt suurde poodi ja sealt koju, ühelgi korral ei võtnud käivitamine üle viie minuti. Esmaspäeval siis jälle töökotta…

Toidupoe arve tuli ka jälle liiga suur, samas sai sarnaselt eelmisele nädalale kõvasti pikema aja varusid soetatud, millest vähemalt kuuks ajaks jätkuma peaks. Mulle kohe hirmsasti meeldib see korra nädalas shoppamine – reedeti tuleb järgmise nädala juurikakasti sisu meili peale, sealt saab siis sobiva kasti välja valida ja selle sisuga arvestades laupäevase poelisti ära teha. Nii et kolmapäeviti tuuakse meile kaks kasti mahejuurikate ja -puuviljadega, laupäeviti ostame suurest poest kõik ülejäänud kraami. Nädala sees käib Abikaasa pärast tööd vajaduse korral ainult piima ja hapukoore varusid täiendamas – ehkki neidki võiks nädalaks ette osta, kuupäevad lubavad. Ei mingeid emotsioonioste!

Ja oi kui mõnus on supermarketi rikkalik organic kraami valik, mis pole enamasti tavalisest kuigivõrd kallim – no naeltes tunduvad kõik hinnad nagunii odavamad 😛 Ega ma ülearu segi selle ökoteemaga ei lähe, rahaliselt pole võimalik, aga kõige pealt ka viimast penni kokku ei hoia – lõppeks on ju kahele lapsele tervislikku toitu vaja, mis siis, et üks neist alles minu sees on.

Abikaasa käis just high streetil, et Icelandist odavat piima osta ning skooris ühtlasi veel kaks asja minu listist – lahtikäiva koogivormi ja suure põrandaharja. Kui nüüd veel mähkmeämbrisse odava ja sobiva suurusega pesukoti leiaks, ei oskakski enam midagi ihaldada. Koduperenaise väikesed rõõmud 😉

Järjekordne mööbeldamine

Uus diivan läks vana “diivani” kohale, vana ei raatsinud ka välja visata (õigemini poleks neid patju kuskile peale pööningu panna olnud), seega kolisime Plika mängunurga uue diivani kõrvale (ruumi on seal küll poole vähem) ja vana diivan sai selle asemele.

CIMG9438

CIMG9444

Lõpuks ometi diivan!

Abikaasa töökaaslasel oli just täna juhtumisi oma isa suur auto, nii et see £10 maksev 4 miili kaugusel asuv sofa bed on nüüd meie oma 😛 Kuna lahti käib see nii, et seljatugi läheb lihtsalt alla, mahub meie kitsast uksest suurepäraselt sisse ka. Õhtul toovad koju, siis teen pilti. Pidi ilus olema, rohelise-valgetriibuline.

Ma olen NII õnnelik!!! 😀

Scroll to Top