Alustama peaks võib-olla sellest, et ma otsustasin täna hommikul usin olla ja arvutit enne mitte töölegi panna, kui Plika lõunaunne jääb. Hommikuti on tal nagunii reeglina kõige parem tuju ning seega oli mul pärast hommikuputru (ikka ainult Plika oma, mina olen endiselt võileibade peal) aega üle kahe tunni aega koristada.
Nii ma siis panin esimese masinatäie pesu pesema (et uued mähkmed ometi läbi pestud saaks) ning koristasin samal ajal kööki. Mingi hetk, kui parajasti nõusid pesin, hakkas kraanikausi alt kapist vett välja voolama. Mõtlesin algul, et tegemist on sellesama veega, mis mul kraanist jooksis, no et äkki on toru lahti või miskit. Keerasin ruttu kraani kinni, vesi tulvas edasi. Kappi vaadates tuli välja, et hoopis pesumasina äravoolutoru (fotol ülemine vasakpoolne), mis on ühendatud üldise kraanikausi äravooluga, on sealt miskipärast välja tulnud. Niisama lihtsalt. Kurat, kuidasmoodi saab niiviisi hooletult kinnitamata jätta?
Igatahes toppisin toru kähku tagasi, nii et ülejäänud vesi läks juba õigesse kohta. Läks vaja ainult ühte suurt saunalina ja kõiki väikseid (põranda)lappe, mis mul õnneks kõrvalkapis olid, et enamik läbust ära koristada. Kurvem ja aeganõudvam oli muidugi see, et hoidsime kraanikausi all kapis oma kartuleid ja sibulaid… Sibulatel koorisin pealmise kihi ära ja kuivatasin neid rätikuga, kohalikud kartulid, mida oli nagunii umbes ühe söögikorra jagu alles, pesin korralikult puhtaks ja keedan need ilmselt õhtusöögiks. Aga Eestist toodud kartulid (no autos oli ruumi, nad tõid tegelikult endale söögiks, aga sai UK omi keedetud), sihukesed mõnused mullased, terve võrkkotitäis, need kallasin lihtsalt vanni ja seal nad nüüd on.
Ega see väike üleujutus ju kartulitele miskit häda ei tee? Ma ju võin lasta neil lihtsalt ära kuivada ja siis kappi tagasi panna? Või lähevad nad siis äkki kiiremini mädanema? Äkki ma peaks nad vähemalt ära pesema, kui nad mul juba nagunii vannis on… Või oleks siis veel suurem mädanemise oht?
Vähemalt oli plaanis nagunii kohe teine masinatäis pesu peale pesta, nii et kõik kuivatamiseks kasutatud lapid said sinna juurde. Lihtsalt voodipesu mahtus plaanitust vähem, aga sellega pole ka kiiret… Kiire oli ainult uute marlikate kaks korda läbi pesemisega, et saaks need kasutusse võtta 😛
Positiivse poole pealt veel nii palju, et posti toodi just siis, kui naabrimees hakkas välja minema, nii et mu pakk anti tema kätte, mitte ei helistatud uksekella, mille peale Plika oleks raudselt üles ärganud. Leo hHickmani “A Life Stripped Bare” jõudis kohale, ma olen seda niiiii ammu lugeda tahtnud, ajalugu peab natuke ootama 😛 Mul on hea meel, et seda Eestis lugeda ei jõudnud, eelistan ingliskeelset kergemat kirjandust alati originaalis. See on kasutatud raamat, maksis Eesti rahas ca 50 krooni, aga näeb välja nagu täiesti uus. Võrratu!
