öko – Page 13 – Tikri blogi

Norra toidu hindadest, vol 2

02/03/2013 / norra, puhas toit, rõõm, toitumine / 7 Comments

Tegin hiljuti kokkuvõtted sellest, kui palju me Norras toidule kulutanud oleme. Ühe kokkuvõtte oktoobrist kuni jaanuarini, teise veebruarist – sest just siis hakkasime väga teadlikult vaatama toidu hindu ja kvaliteeti.

Tulemused on rõõmustavad. Esimese nelja kuu jooksul tuli kuu keskmine 6141 NOK (€833), mahetoidu osakaal kõigest 10%. Kuna panin need ostud kirja tagantjärele ja vaid toidupoe tšekkide põhjal, pole sinna arvestatud väljas söömisi – tähendab, väljas me ei söö, aga Abikaasa ostis ikka vahel töö ajal rämpsu ka. Veebruaris kulus toidule 6042 NOK (€820) – mahetoitu ja tavatoitu oli pooleks. Veebruari summasse on rämps sisse arvestatud, kuu alguses jõudis veel 160 kr eest osta, siis leppisime kokku, et see jama jäb ära ja hakkasin Abikaasale ise süüa tööle kaasa panema.

Täna läks meil toidule 1703 NOK, aga väga paljud neist asjadest on rohkem kui nädalaks. Tavatoidu osakaal oli 44%, mahetoitu 56%. Kui veebruaris ostsime veel mitmeid asju kallimalt ning mõningaid asju, mida enam üldse ei ostaks, siis on igati põhjust arvata, et märtsis kulub meil lõppkokkuvõttes vähem raha ning mahetoit saab kindlasti olema ülekaalus.

Rukkijahu ja munade puhul otsustasime ära, et ostame neid hoolimata hinnavahest nüüdsest mahedana (rukkijahu kilo 12.80 vs 29, munade tükihind 2.21 vs 3.70). Juustu koha pealt veel mõtlen – mahejuustu kilo on poole kallim (61 vs 123), aga ehk vähendame tarbimist ja ostame edaspidi ikkagi mahedat. Täna sai veel igatahes tavaline. Ülejäänud piimatooted, enamik kuivainetest, pastast-riisist, konservidest ja muust paremini säilivast toidust on mahedalt vastuvõetavate hindadega olemas, nendega pole probleemi. Värsket kraami ostame mahedana nii palju kui võimalik, aga osa on liiga kallis ja valik pole väga suur, nii et tavalise osakaal jääb arvestatavaks ka tulevikus. Liharindel on tulemused praegu kõige problemaatilisemad – ostame odavaimat, aga eetiline pool ja kvaliteet… Mõtteainet tulevikuks. Pole jõudnud veel süveneda, millises valikus ja hinnaklassis maheliha leidub.

Meie uus konkurentsitu lemmikpood on kahtlemata Kiwi – me poleks sinna eales sattunud, kui Külli poleks öelnud, et ajalehe vahel on nende reklaam, kus on hulk mahetooteid. Pood on väike, aga maheda valik suurepärane – laiem kui mujal ja soodsama hinnaga. Osa mahekraami on siiski saadaval vaid meie teises lemmikpoes Coopis, aga Kiwis on palju asju, mis on Coopist odavamad või mida seal üldse pole.

Üleüldse on mahetoidu hinnad erinevates poodides nii seinast seina, et täiesti uskumatu. Näiteks 300-400-grammistes pakkides oad ja läätsed – neid on kahes mahesarjas, GoEco ja GoGreen, mille sortimenti müüvad suuremal või vähemal määral kõik poed. Ühes poes on kilohind 20, teises 30, kolmandas 50. Täiesti jabur! Kikerherneid ja valgeid ube proovisime, aga nii palju ei maitsenud, seega rohkem ei osta. Punased oad ja läätsed seevastu on nüüd igapäevases menüüs – esimesed on soodsaimad Kiwis, teised Coopis.

Täna tegi Abikaasa meile lõunaks segu hakklihast, ubadest, läätsedest ja sibulast – lasi veel pikalt haududa ja täiesti võrratu sai, keele viis alla.

Tänane mahetoidu saak (hinnad on kilo kohta, kui pole märgitud teisiti):

Coopist on banaan (14.90/€2.02), apelsin (14.90/€2.02), porgand (16.86/€2.29), sibul (17.75/€2.41), kartul (11.56/€1.57), punased läätsed (22.11/€3 – ostsime terve aluse :D), rosinad (66.80/€9.06), maitseained (17g pakk 10/€1.36) ja erandkorras ka hapukoor (300g 14.20/€1.93 – Kiwis on 13.50/€1.83, aga seal oli täna otsas – seega ostsime ühe Coopist ja Abikaasa läheb mõnel hommikul pärast tööd uuesti Kiwist läbi). Kiwist on munad (3.70/€0.41 tk), kohv (22.96/€3.12 250 g – mujal poodides on ligi 30), kaerahelbed (15.86/€2.15 – kuni see nad hinda ei tõsta, ostame iga kord varuks, sest mujal poodides on kilo juba 25.57/€3.47), punased oad (19.11/€2.59) ja linaseemned (37.03/€5.02). Mahepoest ostsime rukkijahu (29/€3.93) ja ICA-s, kus me tavaliselt ei käi, aga läksime täna soodushinnaga puuvilja ostma, jäi näppu palsamiäädikas (29.90/€4.06 250 ml). Lõpetuseks ostsime kodupoest Eurosparist suhkrut (39.90/€5.41).

Tänane tavatoit:

ICA-st kiivid (12.50/€1.70) ja pirnid (10/€1.36). Kiwist õunad (9.83/€1.33), hakkliha (48.50/€6.58 – tänane parim avastus, see tundus olevat tavahind, varem polnud kuskil alla 65 näinud, kui just soodukas polnud) ja kartulijahu (43.80/€5.94 – eelmise paki ostsime mahepoest ja kilo hind oli 3x kallim, kui 250 g pärast kaht kissellitegu otsas oli, otsustasime, et tavaline kõlbab küll 😀 Hiljem leidsime, et Coopis oli veel odavam, 41.40/€5.62). Coopist brokoli (12.90/tk – kilohind tuli tänastel 24.52/€3.33), lillkapsas (tšekil polnud, järelikult saime tasuta), kapsas (13.90/€1.89), kurk (12.90/tk – kilo tänastel 39.45/€5.32), avokaado (28.90/€3.92), küüslauk (39.80/€5.40 – mitte kuskil pole muud küüslauku, ainult hiinakas :(), või (52/€7.06), juust (61/€8.28), sealihalõigud (42/€5.70), peekon (77,56/€10.52 – selle tarbimine tuleb ka maha jätta, kuna kõigil on sees kahjulik E250, ma küll ei tea, millega ma siis edaspidi mulgi putru ja pasta carbonarat teen :(), heeringas (56.48/€7.66 – see on tänane teine suur võit, et leidsime päriselt tavapoest soolaheeringa, kõik heeringas on siin muidu põhjamaadele omaselt jälgilt magus) ja meresool (59/€8 – läksime alt, sest vaatasime vaid kilohinda, mis oli sildile märgitud 20 ja jäi tähelepanuta, et 300 g topsi HIND oli 17.70 😀 Kõrval oli teine 750 g tops, mille kilohind oli 25.80, oleks pidanud ilmselgelt selle valima… Meil on jäme meresool kodus olemas, aga peenikest oli ka vaja, sest näiteks 2tl leiva sisse oli grinderis purustada enam kui tüütu). Kodupoest Eurosparist ostsime rukolat, spinatit ja ühe lehesegu – kõik 65 g ja 10.74/€1.46. Neil oli sel nädalal -40% soodukas ja enne viimast päeva ostma ei jõudnudki 😛

Ostmata jäi porru, sest see oli kole, ning külmutatud kanatiivad, sest meil pole teatavasti sügavkülma, seega ostame need alles päeval, mil reaalseks kokkamiseks läheb. Piima ja keefirit oli ka alles – joome nüüd peamiselt vett, piim on kohvi peale ja pannkookide kõrvale, keefir mulgi pudru kõrvale ja kama jaoks. Ei hakanud varusid täiendama, sest Kiwi avatakse juba kell seitse ja jääb Abikaasale tee peale, nii et ta saab seal alati pärast tööpäevaöö lõppu läbi käia.

Mähkmeid ostame siin Liberot (Up&Go püksmähkmed nr 6), pakid on Eesti omadest poole väiksemad. 20 tk maksab kõigis poodides 49.90. Hiljuti avastas Abikaasa ühes Kiwis, et seal oli hind 46.90 – kassas makstes selgus, et hoopis 39.90. Lisaks anti kaasa kaart, mida ostmisel kasutades on iga neljas mähkmepakk tasuta. Täna käisime teises Kiwis, kus mähkmete hinnaks oli väljas 49.90, aga kassas läbi lüües tuli ikka 39.90. Kiwis on üldse tihti nii, et hinnad on väljas suuremad kui tegelikkuses 😀 Nii et kui seni maksime ühe mähkme eest 2.50/€0.34, siis kui nüüd tõesti neljas pakk tasuta on, tuleb hinnaks 1.50/€0.20. Väga jabur!

Ega mul polnud üldse plaanis teist korda Norra hindadest nii pikalt kirjutada, aga tuli tuju ja nii see läks 🙂

Eksperimendid majoneesiga

28/02/2013 / puhas toit, rõõm, toitumine / 4 Comments

Majonees on teine ilmekas näide sellest, kuidas ma olen aja jooksul oma menüü suhtes tunduvalt leplikumaks ja loovamaks muutunud.

Kui enamik meie toidulauast on juba päris mitu aastat peamiselt algainetest koosnev, siis majoneesi oleme kõik see aeg ikka poest ostnud – ilma tundus võimatu. Esimene ise tegemise katse lõppes ebasobiva õli tõttu jälgilt ning uuesti proovimiseks läks väga kaua aega, alles hiljuti jõudsin tegudeni. Nüüd aga oli probleem juba selles, et ehkki isetehtud majonees on poe omast nagunii tunduvalt tervislikum, värskendasin oma teadmisi rafineeritud õlide teemal ning nende edaspidine kasutamine tundus mulle vastuvõetamatu. Lootsin, et päästjaks saab saflooriõli ning nüüdseks on see ka ära katsetatud.

Kõik viimased majoneesid oleme teinud tunduvalt väiksema õlikogusega – 250 ml asemel umbes 125-150 ml. Täiesti okei on ja selle võrra tervislikum ka, et õli on võrreldes muude asjadega (muna, sinep, maitseained) vähem. Kogus tuleb ka sellevõrra väiksem, aga värsket majoneesi polegi hea pikaks ajaks teha, nii et sobib igati.

Saflooriõli oli esmasel majoneesi maitsmisel täielik pettumus – ikka väga tuntav maitse käis üle. Segasime juustu ja küüslauguga kokku, ikka oli vastik. Aga lasime üleöö seista ja siis oli juba täiesti okei – küüslauk ilmselt aitas sellele oluliselt kaasa. Nii et paljalt söömiseks saflooriõlist tehtud majonees kõne alla ei tule, aga küüslaugujuustu sisse sobib küll. Kui see läheb õhukese kihina leiva peale ning kõige peale tuleb veel midagi värsket, siis pole õli maitset üldse tunda. No ja vähem õli ning õhem kiht juustu tähendab ju üleüldiselt kokkuhoidu, jälle super. Kuna niisama juust mulle võileivakattena ei istu ning ühtki head lihalist siit leidnud pole, siis küüslaugujuustust loobumine ei tuleks kõne alla – probleem on tervislikult lahendatud.

Teine koht, kus majoneesi millegagi asendada ei oska, on tuunikalasegu, mida teeme ahjukartulite juurde – UK “rahvustoit” jacket potatoes. Avokaadoõli on ropult kallis – mõtlesime, et prooviks hoopis päris avokaadoga. Leidsin googeldades, et avokaado”majoneesi” on edukalt tehtud, mis andis julguse ka ise katsetada. Üks muna, üks avokaado, maitseained ja tulemus:

No ei maitsenud nagu majonees, maitse pigem nagu mingi avokaadoplöga 😀 Aga tuunikalaga segatult täiesti töötas! Nii et jälle – üks mure lahendatud. Küll aga hoiatan, et avokaadomajonees tuleb kohe ära tarbida – meil jäi osa alles ning järgmiseks päevaks oli see külmkapis juba tumeroheline ja vastikult haisev. Ühesõnaga tuleb teha selline kogus, et ühe õhtusöögiga ära hävitada ja kõik ongi kombes.

Kolmas asi, kus palju majoneesi kasutasime, oli hapukoore-majoneesi-küüslaugukaste, kartulite ja kartulipudru juurde. Kuna kaste on siiski eraldiseisev ja piisavalt oma maitsega asi, siis ei safloorõli ega avokoodoga tehtud majoneesid sellesse ei sobiks. Nii otsustasime, et see kaste jääbki edaspidi vaid hapukoorekastmeks – ja maitsestada võib seda näiteks hoopis Persilladega. Selle koostises on meresool, küüslauk ja petersell – just hapukoorekastmes ma seda esimest korda maitsesin ja vaimustusin. Pole küll mahe, aga tänu meresoolale minu jaoks täiesti vastuvõetav, pikemas perspektiivis tahaks nagunii rohkem ise erinevate ürtidega katsetada. Kes teab, millal selleni jõuame, seniks sobib küll 🙂

Muna meeldis meile majoneesiga süüa, aga no kuulge, soola ja võiga on sama hea.

Nii ongi, et majoneesi ega rafineeritud õli me enam ei osta – toitudele, millest loobuda ei soovi, on rahuldavad alternatiivid leitud ja rahulolu suur.

Elagu kaerahelbed!

28/02/2013 / kööginurk, puhas toit, rõõm, toitumine / 4 Comments

Nisu vähendamine menüüs on pidevalt aktuaalne teema. Järjest enam muutun oma toidulaual oleva suhtes paindlikumaks ning loobun paljudest asjadest, mis olid varem täiesti vältimatud. Kindlasti ei kavatse ma nisu 100% ära jätta, küll aga tahaks, et võimalikult palju oleks sellest täisterajahu kujul. Ning mis puutub nisujahust kookide küpsetamisse, siis olen võtnud eesmärgiks, et mitte tihemini, kui kord nädalas, harvemini võib alati 🙂 Nagunii tuleb nisu ka pastast, mida sööme igal nädalal… Ja kui tuleb magusa küpsetamise tuju, siis selleks on ju olemas KAERAHELBED.

Eestis me viimased aastad kaerahelbeid praktiliselt ei tarbinudki. Ostsin neid vahepeal maheringilt, aga neis oli kesti, mis lastele pudru sees ei meeldinud, samuti avastasin Pärnu turult odavamad Raismikuoja odra- ja rukkihelbed, mis lastele pudrumaterjaliks sobisid, seega polnud kaerahelveste järele enam otsest vajadust. Kusjuures, kui ma õigesti mäletan, siis nondest kestadega kaerahelvestest küpsetatud pätse sõid lapsed küll, ainult pudrus olid kestad probleem 🙂

Norras leidsime pudrumaterjaliks algul vaid mingid mitte kõige odavamad mittemahedad neljaviljahelbed, need olid hommikusöögikrõbinate juures. Mingi aeg hiljem avastas Abikaasa Coopi kuivaineriiulilt soodsama hinna ja suurema kaaluga mahedate kaerahelveste paki. See maksis 13.60, nädal hiljem aga juba 17.90. Veebruar tundub üldse olevat Norras hinnatõstmise kuu, ka muud söögiasjad ja bussipiletid, aga see selleks. 17.90 oli ikka odavam, kui neljaviljahelbed, nii et ostsime kaerahelbeid edasi. Siis avastasime Kiwi, kus samad kaerahelbed on praegu veel suisa 11.10. Meil on praegu 12 pakki varuks ostetud ja ilmselt ostame veel (säilivusaeg lõppeb detsembris). Just nendest teeme igal hommikul putru ja nüüd kavatsen neist rohkem küpsetada ka.

Ainus miinus on, et need pole täisterahelbed, vaid pigem sellised kiirhelveste sorti. Kiudainetesisaldus 100 g kohta on 8,5 g – nägin ühes poes sama firma teisi kaerahelbeid, mis olid hinnalt kallimad, mittemahedad, aga vist täistera… Lähen vaatan, kui suur seal kiudainesisaldus on, huvitav kohe võrrelda… Igatahes oleme praegu leidnud, et praeguste helveste hinna-kvaliteedi suhe on meie pere jaoks parim. Soodne, maitsev ja mahe.

Küpsetasin üks õhtu magusaisuga kaerahelbepätse ning vaimustusin – nii kiire ja mugav ning maitsev. Siis inspireeris mind MrsB oma postitusega eriti tervislikust kaerahelbe-seemnemaiusest – just tänu sellele ostsin datleid, chia ja kanepiseemneid (viimaseid olin küll korra ka Eestiski ostnud). Eile õhtul küpsetasime jälle, seekord kombineerisime kahest retseptist – kaerahelbed, muna, või, purustatud datlid ning mitut sorti seemneid. Datlid suhkru asemel töötab täiega! Nende kilohind on muidugi 140, suhkrul ainult 40 (enne oli suhkur 35 – veebruarist kallim). Ei kaalunud küll datleid, nii et ei oska kommenteerida, kui palju neid võrreldes suhkruga läheb – panime vist 15 tk. Kaerahelbeid panin alguses 6 dl ja kaalusin, see oli 240 g, hiljem aga lisasime veel taignasse juurde, sest tundus, et võiks, seega ei oska täpset kogust öelda.

Mõtlesime, kas datlite asemel töötaksid äkki suhkruasendajana ka näiteks purustatud rosinad (maherosinate kilohind on datlitest üle poole odavam, suhkrust kolmandiku võrra kallim – 66.60), kavatseme selle kindlasti ära proovida. Terveid rosinaid paneme ka järgmine kord sisse, seekord lihtsalt polnud aega neid leotada. Kui googeldasin blended raisins, leidsin selle retsepti ja pidin pikali kukkuma, KUI ebatervislikud kaerahelbeküpsised olla võivad. Selline suhkrukogus, õudne. No ja mida sest jahust sinna toppida? Ok, ma tean, mõned eelistavad selle lisamist konsistentsi ja maitse jaoks, aga minu jaoks pole mingit vahet ja kaerahelvestest küpsetamise point ongi minu jaoks jahu vältimine 😛

Kui soolase kokkamises ma väga loov pole, siis küpsetamine on just minu teema. Siin oskan ma loominguliselt mõelda, katsetada, koostisaineid asendada jne. Kaerahelbed on mu meelest vaimustav võimalus kiirete igapäevaste magusate snäkkide valmistamiseks – milleks mul seda kooki üldse vaja on? Kui veel suhkru ka saaks puuviljadega asendatud, oleks absoluutselt super. Minu eesmärk pole 100% millestki loobuda, aga kui ma leian oma kodus nisule ja suhkrule alternatiivid, siis muidugi kasutan võimalust. Seda kergema südamega võin tarbida suhkrut ja nisu siis, kui olen külas, sünnipäeval, kui tuuakse külakosti… Nii jõuab seda meie toidulauale nagunii. Aga oma kodus eelistan tervislikkust 🙂

Üks võrratu päev (ja ülevaade kohalikest toiduhindadest)

17/02/2013 / igapäevaelu, norra, öko, puhas toit, rõõm, toitumine / 16 Comments

Mõni päev kohe on selline… Hea.

No juba algus oli suurepärane, eks. Üllatuskiri 🙂

Suurepärane jätk oli see, et Abikaasale oli palk üle kantud. Meil on raha viimane nädal täiesti otsas olnud – ootasime lisaotsa rahasid, mis on kõik üle aja läinud (ülemus on paras udu), aga tuli hoopis põhipalk. Kui poleks tulnud, oleks nädala toidu ostmine edasi lükkunud, mis oleks olnud üpris tülikas.

Kõigepealt nautisin ma hoopis täiega võimalust arveid maksta. Meil on viimased kuud tänu autojamadele väga keerulised olnud ja igasugu arveid jäi õigeaegselt maksmata, nüüd sai päris mitmed neist ära klaarida. Väiksemad asjad peaksime kuu aja pärast täitsa korda saama, suuremate võlgadega läheb ilmselt suveni. Aga aasta lõpuks oleme plussis küll, see on kindel 🙂

Kui eile oli lastega palju tülisid, siis täna sujus kõik kuidagi hästi. Arvutikasutusega on meil Abikaasaga vahel erimeelsused, täna polnud sedagi, kõik oli väga rahumeelne. Kui lapsed magasid, tegin mina poelisti ja Abikaasa tegi mulle süüa. Mulle nii meeldib, kui ta mulle süüa teeb – ta sätib kõik nii ilusasti taldrikusse ja paneb alati igasugu värsket kraami ja… Lihtsalt võrratu tunne, kui sinu eest hoolitsetakse. Mulle on söögitegemine ilmselt nii oluline just sellepärast, et ma ise seda väga ei naudi (ehkki ma üritan ennast muuta ja enamik ajast kokkame koos) – mina naudin hoopis rohkem koristamist ja muid majapidamistöid, nii hoolitsen mina rohkem tema eest.

Ei väsi kordamast, kui võrratu on see, et Külli pere meile nüüd nii lähedal elab. Jällegi viisime lapsed pärast lõunaund nende poole ja saime ise rahus toitu osta. Lastega poleks me kohe kindlasti viies poes käinud 😀 Üle kolme tunni läks ja kui lõpuks tagasi Külli juurde jõudsime, leidsime eest kaks väga rahulolevat last – Poiss ei tahtnud kojugi tulla 😀 Nii mõnus on, et lapsed on kõik nii hästi omaks võtnud – nii meie lapsed nende pere kui nende lapsed meie pere. Kõik on omad – mingit probleemi pole, kui vaja teise pere lapsi hoida. Eriti teretulnud on see võimalus praegu, kus mõlemal perel on viiekohalised autod katki – meil on hetkel kasutada kaheistmeline rendiauto, Külli perel kaheistmeline tööauto ja kolmeistmeline buss.

See on väga mõnus, et kui me juba nädala toitu ostma läheme, siis keskuses on kõik erinevad toidupoed üksteisele nii lähedal, et pole mingi probleem neis kõigis käia – ei pea tervet linna läbi sõitma ega bensiini raiskama. Täna käisime kõigepealt Kiwis (esimest korda), siis Naturkostis (mahepood), seejärel Rema 1000, kiire vahelepõige ICA-sse ning lõpetuseks meie põhipood Coop. Kodupood Eurospar on vaid selleks, et nädala sees värske kraami varusid täiendada.

Kuna mitmed lugejad on korduvalt huvitunud Norra toidu hindadest, siis katsun kõik täna ostetud kraami kirja panna. Kui tegu on mahekraamiga, siis tavaline on enamasti odavam, aga mitte alati – ja neid odavaid ma siia ei pane, sest ma ei tea neid 😀 Mittemaheda kraami puhul on tegu kõige odavamate variantidega, mis me kuskilt välja peilinud oleme. Mingit aimu ehk saate. Ja pidage meeles, et toidu hinnad on küll kallid, aga palgad on ka tunduvalt kõrgemad 😉

Kiwisse poleks me ilmselt kunagi sattunud, kui poleks olnud reklaami, millel oli terve lehekülg mahetooteid. Kusjuures ma siiani ei saa aru, olid need soodushinnad või mitte – mulle nimelt tundub, et ongi kohe päriselt nii head hinnad.

No näiteks mahe hapukoor (300 g), mis Coopis maksab 14.20 (tavaline on 14.60, irw), oli Kiwis 13.50/€1.83. Mahepiima oleme muudes poodides näinud vaid eriti lahjat, mis on põhimõtteliselt vesi… Tavapiima liiter on igal pool ligi 16/€2.16, aga Kiwis oli mahepiim (küll mitte rasvane, vaid see vahepealne, mis on siinmaal kõige levinum) kõigest 12.20/€1.66 liiter. Mahe hapupiim on meie kodupoes 16.90, Kiwis oli 15.40/€2.09. Mahekaerahelbed, mida Abikaasa ostis Coopist esimene kord 11.60 eest (700 g pakk), maksid seal nädala pärast juba 17.90/€2.43. Kiwis olid aga täna 11.10/€1.51 – mis te arvate, kas me soetasime varusid või mis 😀 Putru söövad lapsed igal hommikul, isegi sööme, kaerahelvestest meeldib mulle küpsetada ka – tunduvalt tervislikum magus, kui nisust tehtud koogid. Kui järgmisel nädalal veel sama odav hind on, siis vist varume veel – säilivad aasta lõpuni. Mul on nimelt kahtlus, et tootja tõstis ise hinda ja uus partii tuleb ka Kiwis kallim.

Ma olen viimastel päevadel mõelnud pingsalt, kuidas Abikaasa menüüd tervislikumaks muuta. Liiga vähe valku ja liiga palju süsivesikuid, millest omakorda liiga suur kaal suhkrul ja nisul 😛 Niisiis – proteiinirikkama toidu otsinguile. Kiwist leidsime täiesti normaalse hinnaga maheube – sellised väikestes pakkides, soolvee sees. Kuulge, kas kidney beans on aedoad või? No need punased… Neid igatahes (19.11/€2.59 kg) ja siis valgeid ube ka (17.18/€2.33 kg). Lisaks kikerherneid (26.28/€3.57 kg) ja punaseid läätsi (22.66/€3.07 kg). Kõik mahedad ja äärmiselt kiirelt valmistatavad. Ideaalsed Abikaasa hommikusöögiks – töölt tulles on ta ju näljane. Oad hakklihaga on üks tema lemmiktoite 😛

Mahemoos oli ka Kiwis tunduvalt soodsama hinnaga kui mujal – 52-55/€7.06-7.46 kg, ostsime kohe kaks 450 g purki varuks. Ideaal on muidugi mahepoe ilma suhkruta moos, aga selle kilo on alates 123/€16.69, nii et sobib ökosuhkruga supermarketi oma ka. See on nagunii peamiselt minule pudru ja pannkoogi peale panemiseks, lapsed söövad rohkem mett. Igatsen Eesti suurt sügavkülma, mida suvel maasika toormoosiga täita…

Mahedad seesamiseemned jäid näppu, ostsin ära – 350 g 16.43/€2.23. Lisaks mahedad päevalilleseemned – 300 g 14.70/€1.99. Viimaseid mul küll praegu kodus on, aga neid kulub ka leiva sisse ja salatisse, seega ostsin peamiselt sellepärast, et hind oleks mul ostudes olemas ja teinekord hea võrrelda, kus soodsam on. Muidu ma kirjutan lihtsalt hindasid üles ka, aga kõike ei jõua – ära ostes on kindlam, et see talletub 😀

KRUUBID leidsime lõpuks ometi üles. Otsisime eelmine nädal ühe tootja omi (foorumisse pandi pilt), aga ei leidnud. Täna leidsin juhuslikult teise tootja omad. Muidugi olime vahepeal juba suures mulgi pudru isus vene poest ostnud, seal oli ikka täielik kirvehind – 33.75/€4.58. Need, mis täna leidsime, olid 17.80/€2.42 kg 😛 Kusjuures nägime neid veel ühes teises poes ka. Ühesõnaga väga hea on ühel eestlasel Norras elada – kruubid ja rukkijahu on täitsa vabalt saadaval 🙂

Puuviljadega on meil reegel, et üle 15 kr kilost ei maksa. Kui on 10 kr kilo, siis on juba soodne ja tasub varuda. No ja okei, maheda puhul teeme tiba järeleandmisi ehk maheapelsini kilo on Coopis 15.90/€2.16 ja see on ka okei. Kiwis olid õunad 11.91/€1.62 kg – ostsime 9 kg. Eelmisel laupäeval ostsime õunu 14,5 kg – siis oli ühes poes soodushind 14.90/€2.02 kg. Õun ja porgand on meil põhilised näksid siin, seega neid ikka kulub. Maheõuna paraku osta ei jõua. Igatseme oma õunaaia järele, aga mis teha – hetkel tuleb olemasolevatest variantidest parim võtta.

500 g lõhefileed ostsime ka, oli teine 85/€11.53 kg – meie jaoks kallis, tavalisest tunduvalt odavam. Vahel harva ju võib 😛

Ökopoest lahkusime ka rohkemate ostudega, kui oleks arvanud. Esiteks kolm kilo riisi (29.50/€4 kg) – lapsed söövad hommikuti riisiputru vaheldumisi kaerahelbepudruga ja korra-kaks nädalas teeme suure hunniku riisi liha ja juurikatega õhtusöögiks, nii et seda ikka kulub. Siis kartulitärklis (250 g 38/€5.15 – jeebus, eurodesse ümber arvestades täiesti kirvehind, nokkides tundus täiesti okei 😀 kuna kasutame nagunii vähe) – Abikaasa tahtis kisselli teha. Must ja valge terapipar – mõlemad 100 g 18.50/€2.51. Saflooriõli majoneesi jaoks (500 ml 59/€8). Maapähklivõi, mida Alice just soovitas, jäi soodushinnaga silma – 435 g 35/€4.75. Ja lõpetuseks MrsB blogist inspireerituna kanepi- (250 g 45/€6.11) ja chia seemned (500 g 139/€18.86) – hirmus kallis jah, aga hirmus tervislik kah ja neid kulub vähe, nii et jagub kauaks.

Rema 1000 sai plaani võetud vaid sellepärast, et jäi nagunii tee peale ja seal oli soodushinnaga hakkliha – 49.90/€6.77 kg on siin päris hea hind, tavaliselt on miinimum 60, tavapärane üldse 80-120/€10.85-16.28 kg. Ostsime 2,3 kg – Abikaasale ubadega hommikusöögiks ja õhtusöögi sisse vahel ka. Lisaks avastasime, et täistera rukkijahu oli seal tibake odavam kui Coopis (12.80/€1.74 vs 13.20), nii et sedagi sai 5 kg ostetud. Lõpetuseks leidsime veel soodsa hinnaga tuunikalakonservi, miski veidi üle 20/€2.71 kg, nii et sai ka seda neli karpi varutud – jällegi Abikaasa lemmik ja hea proteiinisisaldusega, potentsiaalse elavhõbedasisalduse üle ma muidugi nii rõõmus pole 😛

ICA-st tahtsime osta vaid kuivatatud puuvilju – taas Abikaasa kisselli jaoks. Vaatasime neid mahepoes, kuna supermarketi omad on aga alati soodsamad ja Eesti Rimides oli nii hea ICA mahesarja kuivatatud puuviljade valik, siis olin kindel, et saame siit. POLNUD MITTE MIDAGI!!! Otsisime ise ja küsisime töötajatelt, ei miskit.

Coopist ostsime tavapärast kraami – 7,5 kg maheapelsine (15.90/€2.16 kg), 4,9 kg maheporgandit (praegu oli soodushind, 16.86/€2.29 kg), mahesidrunit (kahesed pakid 4.20 – ca 14 kr/€1.90 kg, tavaline sidrun on 19.90/€2.70 kg!!), mahesibulat (17.75/€2.41 kg) kurki (12.90/€1.75 tk – kaal 360-400g, mahekurk on sama hinnaga, aga kahjuks enamasti otsas), kartulit (kuna jõudsime nii õhtul, olid mahekartulid otsas, ostsime siis tavalisi… hind on muidu suht sama, 11.90/€1.61 kg), lisaks seekord ka greipi (17.90/€2.43 kg), kaalikat (14.90/€2.02 kg) ja maguskartulit (19.90/€2.70 kg) – või kutsutakse seda eesti keeles pigem bataadiks? Pole seda varem proovinud, Alice soovitas, vaatame siis 😛 Kirsstomateid kah ühe karbi – see on minu nõrkus, kallid on, 500 g 26.90/€3.65 – aga kuradi head ja magusad 😛

Ostmata jäi tavapärane brokoli ja lillkapsas (neid oli veel kodus), porru ja seller (õhtuseks ajaks olid ainult koledad alles, peab mujalt vaatama) ning rohelised lehed – kogemus näitab, et nädalavahetusel me seda salatit kunagi teha ei jõua ja esmaspäevaks on lehed juba ligased, nii et ostame neid edaspidi kodupoest vahetult enne tegemist – õnneks neil suurt hinnavahet pole. Samuti ostame millalgi nädala jooksul 2 kg paki külmutatud kanatiibu (49.90/€6.77) – kuna meil sügavkülma ja pole lähema paari päeva jooksul plaanis neist kokata, siis jätsime täna veel poodi.

Nii, mis veel… Mahedad täisteraspagetid (500 g 17.30/€2.35), mahemunad majoneesi jaoks (6 tk 20.90/€2.84), maherosinad (66.60/€9.04 kg). Sealihalõigud (42 kr/€5.07 kg – tavaline värske liha hind on jällegi alates 80 kr ja lõppeb tugevasti üle 100), või (500g 26.90/€3,65), juust (61.80/€8.39 kg), kuivatatud ploomid (250g 16.50/€2.24), kuivatatud aprikoosid (250 g 18.80/€2.55).

Esimesel pildil on tavaline, teisel mahekraam.

Ja oligi 1900 krooni läinud nagu niuhti. No esialgne plaan oli meil saada hakkama 4000 krooniga kuus. Pärast paari nädalat teadlikku tervislikku toitu mõtlesime, et no okei, 5000 kr. Nüüd mõtlen, et suva, olgu või 6000 kr – mulle on olulisem, et toit oleks tõesti tervislik. Eks näis, mis kuu lõpuks kokku tuleb… See nädal sai küll ostetud palju asju, mida jagub tunduvalt kauem kui nädalaks. Kaerahelbed, kruubid, seemned, moos, riis, oad, tärklis, õli, tuunikala, maapähklivõi…

Nüüd on nii palju varusid, et tuleb köögikappe muudest asjadest tühjendama hakata, muidu ei mahuta seda kraami kuskile ära. Õnneks saan oma ravimiriiuli vannituppa ümber kolida – Abikaasa juhtis mu tähelepanu sellele, et seal on seinal esmaabikapp. Seinal on tõesti päris mitu kappi, kus enamjaolt on mingi tehnika värk, elektri ja boileri jne… Aga üks kapp, tuleb välja, on mõeldud just ravimikapiks – mõnusalt kõrgel, nii et lapsed ei pääse sellele mingi nipiga ligi. Väga kena 😀

Oeh, selle postituse kirjutamine oli täitsa väsitav. Aga päev oli ikkagi super. Nii palju häid avastusi mahetoidu vallas – mul on alati suur rahulolu, kui jälle kuskilt midagi soodsamalt leian 🙂

Ikka sellest toitumisest

10/02/2013 / puhas toit, toitumine / 9 Comments

Kõigepealt õlidest. Lugesin ja harisin ennast natuke. Siin on kokkuvõtlikum tekst, siin põhjalikum (seal on esimest teksti ka ühe allikana kasutatud ja ma olen seda kunagi juba lugenud, aga siis vist nii väga ei süvenenud).

No lühidalt – mina ei taha rafineeritud õli tarbida, ÜLDSE. Paratamatult saan seda aeg-ajalt väljas süües, külas süües jne – see on okei, ma ei pirtsuta. Aga OMA koju on eesmärk rohkem rafineeritud õli mitte osta. Praadimiseks ja kuumutamiseks kasutame vajadusel võid – pole meil vaja midagi nii suurel kuumusel teha, et see ei sobiks. Kasulikum kui rafineeritud õli igal juhul.

Nüüd on siis vaja leida veel sobiv külmpressiõli majoneesi tegemiseks 🙂 Leidsin ühe asjaliku norrakeelse foorumiteema (olgu tänatud Google Translate, mu igapäevane abimees), kus soovitati lisaks avokaadoõlile (mis oli endalegi silma jäänud ja mida soovitas ka MrsB) veel saflooriõli (safflower/thistle oil). Avokaadoõli maksab mahepoes 250 ml 139 NOK/€18.86 – VÄGA kirves. Saflooriõli seevastu 500 ml 59 NOK/€8 – see on mulle vastuvõetav. Jah, kallis, aga ma pigem tarbin veidi vähem majoneesi ja maksan rohkem, mu tervis on seda väärt. Te lugege ise nonde esimeste linkide alt sellest, kuidas õlisid rafineeritakse. On vähe öelda, et mul kadus isu, tekkis suisa jälestus.

Toidu hinnad on siin muidugi Eesti omadest kallimad ka, seega mingeid põhjapanevaid võrdluseid teha ei saa. Kõige soodsam mahe extra virgin oliiviõli maksab jällegi näiteks 500 ml 29.80 NOK/€3.92 – mu meelest odavam kui Eestis… Ehkki ma sealseid hindu täpselt ei mäleta. Irooniline on see, et oliiviõli kulub salati peale üsna vähe, samas kui kallimat saflooriõli majoneesi sisse omajagu… Aga me otsustasime katsetada väiksema õlikogusega, see peaks ka kaasa aitama – nii raha kokkuhoiule kui majoneesi maitsele 😀 Ja kuna enamasti sisaldavad toidud, milles majoneesi kasutame, ka ohtralt küüslauku, mis mõnusalt maitset tapab, siis ma väga loodan, et saflooriõli on meie päästja. Seesama mahepood, millest õlisid linkisin, asub juhtumisi meil siin kohalikus kaubanduskeskuses ja sealt oleme nagunii ostnud kõik oma maheda toidukraami, mida tavapoest ei leia, nii et järgmine kord nädala toitu ostes toome õli ka ära. Eks ma siis muljetan.

Hinnavõrdluseks võin ehk ära tuua veel kõige tavalisema rafineeritud rapsiõli hinna – üks liiter 16.90 NOK/€2.29. Kuna ma Eestis ostsin õli ainult mahepoest, siis ma tõesti ei teagi, mis tavalised odavad õlid maksavad. Teistel vast tekib mingi võrdlusmoment.

Aga toitumisest üldiselt rääkides – mulle on see väga oluline. Ja mulle teatavasti väga meeldib uurida mind huvitavate teemade kohta. Ma võin täiesti vabalt istuda hommikust õhtuni arvuti taga, sest mul on siin peale meelelahutuse ka nii palju asjalikku tegevust – kõik küsimused saavad vastuse. Muidugi on internetis tohutus koguses kräppi, aga palju asjalikku ka. Üldiselt saab siit ja sealt lugedes siiski üsna adekvaatse info kokku, lihtsamate asjade kohta vähemalt, ma ei räägi siin tuumafüüsika tudeerimisest.

Toitumisega seoses ei ole mul veel muidugi 100% kindlaid arusaamu välja kujunenud. Okei, hästi palju asju on selgeks mõeldud – no näiteks see, et eelistan mahedat, puhast, kohalikku, väldin rafineeritut, teen võimalikult palju ise kodus ja algainetest. Aga on ju nii palju arvamusi, millist dieeti tuleks pidada 😛 Mõned ütlevad, et taimetoitlus on parim, teised rõhutavad toortoidu tähtsust, kolmandad kiidavad jällegi paleo dieeti jne jne jne. Vahepeal ma arvasin, et taimetoitlus ja toortoitlus tõepoolest on parimad variandid, aga enam ma pole isegi selles kindel 😀 Minust ilmselt ka kunagi taimetoitlast ei saa, liha on selleks liiga maitsev. Katsun seda lihtsalt mõistlikutes kogustes tarbida ja võimalusel puhast ja kohalikku kraami eelistada.

Siis olen ma näiteks üsna veendunud selles, et meie organism ei vaja ei gluteeni, kaseiini ega laktoosi… Et nende tarbimata jätmisel tervis pigem paraneks. Igasugu toitaineid ja vitamiine saab mujalt piisavalt 😛 AGA. Kuna teravilja- ja piimatoodete täielik väljajätmine meie menüüst oleks kas kurnav (kui neid lihtsalt enam ei tarbiks) või kallis (kui üritaks leida kõigile harjumuspärastele toiduainetele sarnased alternatiivid, tervisepoodides müüakse neid ju küllaga), siis leian, et esialgu pole ka sel mõtet.

Ma väga usun sellesse, et tuleks kuulata keha, aga ma pean tunnistama, et ma ei oska seda väga hästi teha ja mul pole hetkel siiski püsivust, et jätta näiteks menüüst mõneks ajaks välja kõik gluteeni sisaldavad tooted või kõik piimatooted ning üritada analüüsida, kas enesetunne läheb paremaks. Vahel ma (vabandage väljendust) peeretan, vahel on kõht veidi kinni, aga mingit põhjapanevat ebamugavust või tervisehäda ma ühegi toiduga seoses ei tunneta. Tegelikult mõtlen, et oleks siiski põnev ajutiselt katsetada, äkki läheks enesetunne tõesti paremaks, aga kunagi mingil muul ajal, praegu ei viitsi.

Iseasi, kui mingite uuringute põhjal pandaks paika, et konkreetselt MINULE ei sobi need ja need ained. Mu ema on praegu sellepärast gluteeni- ja kaseiinivabal dieedil, sellest ma saan täiesti aru. Aga jah, kuni meid endid uuritud pole, seni ma ei hakka midagi välja jätma. Lihtsalt lähtun sellest, et katsume süüa võimalikult tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Ehk siis katsun osta võimalikult palju täis(tera)- ja võimalikult vähe rafineeritud tooteid: riis, jahud, suhkur, pasta jne.

Kuna Norras töötlemata mahepiima kaks korda nädalas koju ei tooda ja poepiimagi hind on kirves, katsun nüüd oma piimasõltuvust otsustavalt vähendada. Samuti olen kuidagi poolkogemata kohvi joomise praktiliselt maha jätnud – no lihtsalt ei olnud enam isu ja kohv asendus sujuvalt teega 😀 Vahel ikka joon, nii paar korda kuus. Sõltuvust pole mul ju kunagi olnud, lihtsalt maitse ja emotsioon olid olulised.

Sooja toidu kõrvale joon nüüd enamasti vett ja võileibade kõrvale teed – või nojah, minu tee on teatavasti sidrun, mesi ja kuum vesi 🙂 Piim on meil nüüd külalistele kohvi peale panemiseks ja kui kooki küpsetame, siis selle juurde ikka ka. Sõltuvus pole veel kuskile kadunud ja ma tunnetan iga toidu puhul, kuidas mulle meeldiks palju rohkem selle kõrvale piima juua, aga vähemalt ma enamasti suudan üle olla 😀 Lapsed oleme ju ka vee peale ümber harjutanud, seega oleks imelik õhtusöögilauas ise piima kaanida ja neilt vee joomist nõuda… Seega annan head eeskuju. Aga jah, kui vahel šokolaadikooki või pannkooki küpsetame, siis selle kõrvale joome kõik piima. Ja siis muidugi kõik need õhtud, kui lapsed magavad ja mina midagi magusat näksin – siis joon ikka piima ka, aga katsun selle eest vähesega piirduda, vanasti jõin ikka PALJU.

Üleüldises plaanis liiguvad meie toitumisharjumused hästi tasakesi, aga kindlalt – ikka paremuse suunas. Ideaalini on veel parasjagu, ma pole muidugi ka kindel, mis see ideaal üldse on – no äkki hetkel see, et kõik toit oleks mahe (praegu on ehk pool) ja tervislik (st kõigist rafineeritud/valgetest toodetest tuleks loobuda, aga me pole siit head täisterapastat leidnud ja valge jahu läheb vahel küpsetistesse ikka… ja igasugused valmismaiustused muidugi, mis kõik valget suhkrut sisaldavad – mis siis, et me ise neid praktiliselt ei osta).

Mõõdukus on mu meelest kõige olulisem. Hulluks ei tasu minna ja endale kõige keelamine ei lõppe kunagi hästi. Mida rohkem ma loen ja uurin, seda enam ja seda sügavamalt tekivad/muutuvad igasugused tõekspidamised minu mõtlemises, nii toimuvadki tasapisi tervislikud muudatused ka meie menüüs – ja kuni need on hästi läbi mõeldud ning vaimsel tasandil on valmisolek olemas, tunduvad need mõne aja pärast juba iseenesest-mõistetavad.

Puuvilju sööme siin igatahes rohkem kui Eestis. Igasugu juurvilju ja rohelist kraami ka järjest rohkem. Nüüd veel isetehtud majonees ja otsus loobuda rafineeritud õlist. Ühesõnaga ma olen üsna rahul. Edasi tervislikuma söögilaua suunas! 😀

Oleks põnev, kui saaks ennast ka tarkadel masinatel uurida lasta – siis teaks paremini, mis toiduaineid oleks mõtet vältida. Selle võiks täitsa plaani võtta.