öko

Teine juurikakast!

CIMG9710

Meenutuseks esimene kast – tänaseks on sellest alles kaks sibulat ja kaks banaani, kuna esimesi ei läinud lihtsalt nii palju vaja, teised olid kappi valmima ununenud.

Seekord tellisime väiksema kasti, mis oli veerandi võrra odavam. Sisu oli ka seekord tuttavamat nägu, tagumise rea asju ei hakka ette lugemagi, kõik teavad nagunii.

Esireas kilekotis on mingi kapsaline, red russian kale. Ei oska täpsemalt tõlkida, Maiden pakkus välja variandid punane kähar lehtsalat või lehtpeet. Pildilt pole muidugi eriti aru saada, ma ei viitsinud kotist välja ka võtta. Kui keegi on targem, jagage oma teadmisi! Pidavat igatahes olema magusam kui tavaline kapsas ja lastele väga meeldima. Ootan huviga…

Porru (leek) maitseb meile väga, pudelkõrvits (butternut squash, sõnaraamatust õiget tõlget ei saanud, Maiden ütles 😛 ) on sellest kastist vast kõige uudsem osa, no ja siis veel brokoli, Plika lemmik.

Võrdlesin kasti sisu eelmisel nädala tellitud suurema variandiga, tollega oleks olemasolevale lisaks tulnud veel kurk, peet ja pirnid (ja mõned ilmselt veidi suuremas koguses).

Igatahes jälle nädalajagu põnevat katsetamist 😀 Hoian teid kursis.

Kohustuslik kirjandus kõigile ökoskeptikutele

a life stripped bareKuna mul oli vahepeal neli raamatut pooleli ja lugesin vastavalt tujule, läheb iga teose lõpetamisega paratamatult pikemalt aega. Täna sai lõpuks läbi Leo Hickmani “A Life Stripped Bare (eesti keeles Paljaks kooritud: kikivarvul mööda ökoelu takistusriba).

Kui ma enne rõõmustasin, et eelistangi kirjandust võimalusel originaalkeeles lugeda, siis tagantjärele nendin, et selle raamatu oleks võinud siiski eesti keeles ette võtta – seal on nii palju keerulisi keskkonnatermineid, mida ma täpselt tõlkida ei oska ja kuna sõnaraamatut ka kasutada ei viitsinud, jäi mitmes kohas päris täpne arusaamine kindlasti soovida. Üldisest pointist arusaamist see muidugi ei takistanud.

See, et elan Londonis (ja muide, isegi samas linnajaos kui autor – Lambethis), aitab mul muidugi kõigega veel kergemini samastuda ning mul on sellevõrra kergem oma elus samalaadseid muudatusi sisse viia. Eestis elades ei saa kõike autori tehtut nii üks-üheselt järgida, aga ega see polegi raamatu eesmärk: eesmärk on panna mõtlema ja teadvustada endale kõiki neid eetilisi probleeme, mille eest on muidu nii kerge pead liiva alla peita.

Miks ma soovitan seda raamatut just skeptikutele (huvitatud loevad nagunii, see on iseenesestmõistetav)? Sest autor oli eksperimendi alguses ise samasugune skeptik. Kohe alguses on ära öeldud, et tal on vaja juhendamist asjatundjatelt ning ta ei pea asjatundja all silmas tofuburgereid söövat hipit, kes tuleks talle elamist õpetama. Niisiis pärinevad kõik raamatu nõuanded oma ala asjatundjatelt ning nendelt kuuldud faktid sobivad ka kõige skeptilisemale inimesele, et elu üle järele mõtlema panna.

Oh, ega ma isegi ju veel kuigi roheline pole, ma liigun selles suunas hästi vaikselt, üritan iga päev natuke tublim olla. Kui tahta muuta kõike ja korraga, ei tule sellest nagunii midagi välja. Aga kui sa oled ükskord muutmise teele astunud, kulgegu see kuitahes aeglaselt, siis enam tagasiteed pole. Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa teada tahad. Seda rohkem sa mõtled ja seda rohkem sa tahad muutuda.

Nii et lugege kõik. Raamatu lugemine ei võta tükki küljest, see ei kohusta millekski. Ja kui sa pärast selle raamatu läbi lugemist ikka väidad, et kogu eetiline ja roheline eluviis on bullshit, mis ennast ei õigusta ja mida sa mingil määral vajalikuks ei pea, siis olgu nii. Aga ma miskipärast ei usu seda.

Hästi kirjutatud raamat on, muide. Piisavalt skepsist, huumorit, nõuandeid, teiste inimeste kogemusi. Eluline ja vajalik lugemisvara tänapäeva maailmas. Soovitan soojalt kõigile!

Kui vähegi viitsimist on, siis loen selle raamatu ükskord eesti keeles uuesti läbi.

Ülestähendusi juurikarindelt

Kõik puuviljad peale kapis küpsemist ootavate banaanide on otsas.

Pastinaaki ma juba varem mainisin, praeguseks olen jõudnud järeldusele, et ilmselt ei saa meist sõpru, ehkki olen nõus sellele veel vähemalt ühe võimaluse andma.

Kartuli-fenkoli ahjuvorm oli söödav tänu sellele, et Abikaasa pani sinna nii palju küüslauku. Mulle fenkol ei maitse, Abikaasale see-eest väga meeldib.

Vinge välimusega rooskapsas on toorelt kuiv ja maitsetu, aurutades muutus aga hulka mahlasemaks ja magusamaks. Teinekordki!

Spinatisupp oli viimase peal, maitses meile mõlemale. Plika koha pealt ma nii kindel pole 😛

CIMG9699

Paar porgandit ja sibulat on veel alles, aga sellest pole lugu – säilivad hästi ja kuluvad ikka ära.

Külmkapis ootavad järge veel pool lillkapsast, mille varsti Plikale lõunaks aurutan, kaks suvikõrvitsat, mis lähevad tänaõhtuse pasta sisse, ning sellerist teeb homme suppi. Või siis täna supp ja homme pasta – näis, kuidas tuju on.

Jäin Riverfordist tellimisega hilja peale, ei jõudnud tänaseks. Tellisin siis uuesti The Organic Delivery Companyst, seekord small fruit&vegetable boxi, oli veerandi võrra odavam, £14.95. See esimene kast oli meie jaoks natuke liiga suur 🙂

Tahaks siiski Riverfordi katsetada ning juurikad ja puuviljad eraldi tellida. Järgmine nädal ilmselt, ehkki peab hoolega mõtlema, kas jõuame kolmapäeval toodud kastist kõik ära tarbida, kui juba esmaspäeva õhtul ära lendame. Variant oleks ka tellida kõige väiksem, single’s box, sellest peaks meile poolikuks nädalaks ilusti jätkuma.

Lõngameister

CIMG9677

Kuna ma pole veel suutnud otsustada, mida järgmisena kõige targem heegeldada oleks (nõuandeid?), teen seni lõnga. lõikumine ja sõlmimine on õhtuse filmivaatamise kõrvale igati mõnusad tegevused.

Love happens on puruigav film, ei soovita mitte kellelegi. Tõepoolest, teil on selle ajaga targematki teha! IMDB annab ka ainult viis punkti, no ma annaks vist veel vähem. Ausalt öeldes ma üldse ei tea, miks ma selle filmi tõmbasin, treilergi polnud miskit erilist. Segadusehoos ilmselt 😛

Filmis oli muidugi ka üks helge hetk, kus me tõeliselt naerda saime. Peategelane – mees, kelle raamat leinaga toime tulemisest saab bestselleriks – läheb ühe oma koolituse käigus kõigi seal osalevate inimestega ehituspoodi, et aidata oma poja surmast üle saada isal, kes ametilt remondimees ning kuna poeg töötas temaga koos ja sai tööpostil surma, siis ei suutnud ta pärast enam remondipoodi sissegi minna.

Noo, ilus julgustav jutt, läheb lõpuks sisse… Keegi ulatab talle tööriistavöö, paneb selle peale… Pühaliku muusika saatel liigub seina juurde… Võtab sealt… HAAMRI… Kaalub käes ja paneb lõpuks vöö külge. Ja meie möirgame naerda.

Keegi peale Kessu ei saa sellest hindamatust stseenist vist küll aru. Või on mu blogi lugejaskonna hulgas teisigi sama andunud Dexteri fänne, kes praegust hooaega jälgivad ning hinge kinni pidades viimast osa ootavad?

If I had a hammer…

Igatahes au ja kiitus Dexteri loojatele – neljanda hooaja algus oli täiesti jama, aga lõpuks suutsid nad pinge mõnusasti üles kruvida. Ei suuda järgmist esmaspäeva ära oodata…

Üks seebialus kah

Mitte et mul seda päriselt vaja oli, aga Kadri tahtis näha, kuidas tehakse (ta kämbib meil reede õhtust saati, kuni homme õhtul lennujaama läheb), ma siis heegeldasin kiirelt ühe näidiseks. Kes endale tahab?

CIMG9673

EDIT: Müüdud! Pips saab varsti päkapikult paki.

Scroll to Top