öko

Haha

Mulle just helistati Riverfordist. No et ma olen neilt tellinud ja kuidas rahul ja nii edasi. Ma alguses ei kuulnud nime ja küsisin üle, kas nad on The Organic Delivery Company ja ilmselt nad ei saanud must päris täpselt aru, sest no Riverford tegeleb ka ju põhimõtteliselt sama asjaga (ainult et sellel teisel firmal see ongi nende NIMI) ja nad ütlesid jah 😀

Ja siis ma kurtsin, et viimase saadetise ananass oli samal ajal toores ja mäda, mille peale nad lubasid järgmise tellimusega midagi ekstra tasuta kaasa panna. No ja siis muidugi tuli edasise jutu käigus välja, et nemad ikka on hoopis Riverford, seega ei mingit tasuta puuvilja 😀 Aga nad olid muidugi hirmõnnelikud, et see nende ananass polnud 😛

Ah, ja ma tean, et kui ma kirjutaks ja kurdaks The Organic Delivery Companyle, et see ananass oli toores ja mäda, ma saaks neilt ka midagi ilmselt kompensatsiooniks. Aga ma pole üldse sellist kurtja tüüpi… Kui see jama korduks, siis ilmselt läheks lõpuks ütlema, aga esimese korra peale ei viitsi, loen õnnetuks juhuseks. Optimist nagu ma olen.

Ma siis kiitsin Riverfordile, et neil on ilus koduleht, ainult et hinnad võiks olla kauba juures ja ühekordse tellimuse (vs iganädalane regulaarne kasti vm tellimuse) kohta oli raske leida. Koduleht olevat muutmisel, ehk siis varsti on teisiti.

Aga muidu on mõlemad firmad toredad. Mõlemil omad head ja vead, nagu ikka.

Prügimüsteeriumid

Sain Abikaasalt võtta, et tühjad konservikarbid ja munaresti tavaprügisse viskasin. Solvunud kinnitust, et minu poolt said need kindlasti recycling kasti pandud, ei võetud kuulda.

Pärast seda, kui Abikaasa prügikastist ka oma mobiili leidis, jäi ta mind vist siiski uskuma.

HAHA.

Elu võimalikkusest koos üheaastasega 😛

Kas asi on minus…

…või Ecoveri pesugeel ongi jäleda lõhnaga? Ma eeldaks, et igasugu ökokraam on lõhnatu – no krt, Mayer Sensitive’iga harjunud. Ja teatavasti oli mul üldse plaanis mõni UK geel osta… Aga no neid ei müüda suurtes poodides, vana geel oli peaaegu otsas, nägin Tescos soodukaga Ecoveri ja…

Aga haiseb, raisk. Mul on süda paha sellest, ausõna.

Imetore päev

Oh, tänane päev oli niiii lahe! Evely juures oli nii ilus, neil on tõeliselt kena ja kodune elamine. Jõulukaunistused ja -tuled igal pool, elav tuli kaminas, hõõgvein ja jõululaulud… Esimest korda tuli ka minule natuke jõulutunnet.

Ja Evely oli meile peene söögilaua valmis sättinud ja küpsetas veel kooki ka ja… Oeh… Hellitati mind täna, täiega!

Tore oli olla üksi väljas… Istuda sõpradega, juua veini, rääkida juttu ja heegeldada. Selliseid päevi peaks tihemini olema!

CIMG9761

CIMG9765

Esimese juurikanädala kokkuvõte

Olen küll juba jooksvalt kirjutanud nii plaanitavast menüüst kui selle tulemustest, aga panen siia veel korra kokkuvõtlikult ja põhjalikult kirja. Kasti sisu ka veelkord.

Neljapäeval tegime tavalist pastat, millele sai peale hakkliha veidikese spinatiga.

Reedel sõime sedasama.

Laupäeval aurutasin kolm juurikat pastinaaki ja sõime seda viimase hakklihajäägiga. Ei maitsenud eriti, pea pool jäi alles. Sellest osa läks hiljem küüslaugujuustuga pittade vahele, aga väike osa lendas lõpuks külmkapist prügikasti. Õnneks oli seda tõesti vähe, väga ei põe – seda enam, et ülejäänud kasti sisust sai rangelt ära söödud 🙂 Pastinaagile tuleb veel paar võimalust anda, aga üldiselt arvan, et meist ei saa sõpru 😛

Pühapäeval tegi Abikaasa kartuli-fenkolivormi ja seapraadi 🙂 Abikaasale maitses fenkol väga, mulle mitte eriti (sihuke arstirohu lõhna ja maitsega, köhasiirup vms). Vorm oli söödav, kuna Abikaasa pani sinna kogemata liiga palju küüslauku 😀

Esmaspäeval sõime sedasama.

Teisipäeval tegi Abikaasa spinatisuppi, mis oli väga maitsev. Ta unustas algul sidruni sisse pigistada – mulle maitses ilma rohkem, talle jällegi sidruniga.

Eile tegin ma pastat suvikõrvitsapüreega ning kurgi-tomatisalatit. Abikaasale maitses, minu meelest jäi midagi puudu, oleks näiteks hakkliha sisse tahtnud. Retsept on väidetavalt kahele – no ma panin 200 g pastat ja kaks suvikõrvitsat (ei oska hinnata, kas need olid väiksed või keskmised), kui salat poleks kõrval olnud, poleks kõhtu täis saanud. Nii et järgmine kord paneks makarone vast 300 g vms, muu võib samaks jääda.

Täna tegi Abikaasa sellerisuppi, mis oli lihtsalt jumalik. Panime sinna lõpuks veel natuke piima sisse (oli muidu sutsu soolane, sellepärast + jahutas ka hästi, supp oli palav). Võrratu!

Rooskapsas ja lillkapsas said mõlemad miski hetk ära aurutatud ja Plika sõi neid väikese juustuga lõunaks. Rooskapsast sõime ise ka, lillkapsast mitte – muid juurikaid oli nii palju, et ei jõudnud 😀 Aga Plikale kulus ära, see läheb alati peale. Kui mitte niisama, siis juustuga raudselt.

Puuvilju oleks võinud rohkem olla 😛 Kuna porgandeid oli meil juba varasemast kodus, siis täheldasin viimase nädala jooksul anomaaliat, et kui nälg peale tuli ja miskit näksimist otsisin, ei läinud ma enam külmkapi kallale võileivamaterjali järele, vaid kraapisin selle asemel mõned porgandid puhtaks või sõin ühe õuna.

Ahjaa, ja need selle nädala apelsinid – absoluutselt jumalikud, JUMALIKUD. Magusad, mahlased, seemneteta. Plika matsutas ka kahe suupoolega. Veel maitsvamad kui eelmise nädala mandariinid, ehkki need olid ka väga head. Ja õunad on mõnusad, magusad ja krõmpsud. Oh õndsust 🙂

Tõenäoliselt sõime viimase nädala jooksul rohkem juurikaid, kui eelmise kuu või kahe jooksul kokku. Vanasti oli meie tavaline menüü ikka kartul või pasta kana või hakklihaga – sellest rääkimata, et supi tegemiseni ei jõudnud me kunagi…

Hakkan nüüd uusi retsepte otsima 😛

Scroll to Top