öko

Kaks kuud

Selline plika siis tänaseks 🙂

Kessu käis meil eile külas pannkooki söömas ja tõi Plikale sünnipäevakingiks Bambino Mio mähkmepüksid – hakkasime siis lõpuks riidemähkmendust katsetama. Alguses läks naba paranemisega tükk aega ja siis ununes lihtsalt ära… Nii kaks kuud täis veniski.

Esimese mähkmega jäi Plika tuttu ja magas peaaegu neli tundi jutti. Järgmiseid sai juba rõõmsalt iga poole tunni tagant vahetada. Geniaalne plaan päevased mähkmed (Kessu eeskujul) õhtul pärast lapse vannitamist samas vees läbi loputada, et homme jälle võtta oleks, sai tagasilöögi selle näol, et kohe pärast vanni oli vaja tissi anda, siis tuli endal jube nälg ja lõpuks oli vesi juba külm. Olgu peale, homme vaja nagunii pesu pesta, lähevad siis masinasse.

Üldiselt – iga poole tunni tagant mähkme vahetamine tähendab küll rohkem jamamist, aga samas on see hea põhjus lapsega tegemiseks. Mänguasjadest ta veel ei huvitu ja no kaua ma jõuan temaga “rääkida” – mul on süümekad, et ma lapsega nii vähe tegelen, see peaks kaasa aitama. Hea põhjus igal õhtul vanni teha kah (siiani pole iga päev viitsinud, osaliselt vee kokkuhoiu eesmärgil – nüüd on sel veel vähemalt rohkem kasutust).

Mul on hetkel kokku 15 marlikat + kaks Kessu käest laenatud originaalsisu (kuivavad kauem) – igal õhtul läbi loputades ja öösel kuivatades peaks ilusti hakkama saama. Väljas käies ja öösel kasutame ikka Moltexeid.

Ja lõpetuseks pildiseeria eilsest hommikust.

Uni on nii magus…

Miski sähvib kogu aeg, piilun õige… Äh, jälle see emme varitseb oma kaameraga.

UNI on, kas sa siis aru ei saa??

Aga kui sa mind juba üles ajasid, siis natuke tissi võtaks küll!

Elu on ju tegelikult päris ilus 🙂

Minu tulevane kodu

…saab olema täpselt selline!

Daki juurest leidsin lingi. Ja ma olen siiras vaimustuses!

Mul on kogu aeg olnud unistus ehitada oma maja, viimaste aastate rohelisemaks kasvamise käigus on idee täpsustunud passiivmajaks. Ja ma olen samas alati mõelnud, kust kogu see raha tulema peaks.

Noh – sellelt lehelt võite lugeda, kuidas umbes 60 000 krooni eest maja ehitati. Täiesti uskumatu!

Sellist asja peab siin Eestis ka teha saama. Ja meie teeme selle ühel päeval veel ära, pange tähele.

Lugege kindlasti ehituslugu ja muud, mis seal kirjutatud – huvitav ja informatiivne. Ja noh… uskumatu.

Tõepoolest. Ma olen vaimustuses.

Lahke naaber või asi

Vähe sellest, et ta on hakanud oma netti ööseks välja lülitama (aga päeval on torrent aeglane + naabri üleval oleku ajal pole üldse tark midagi sikutada – kui ta nett järsku ilma suurema põhjuseta väga aeglaseks läheb, võib ta ju miskit kahtlustama hakata – niisiis ei saa me enam Las Vegast tõmmata, pool viiendast hooajast on veel vaatamata), eilsest saati pole seda üldse olnud. No mis idioot lülitab oma wifi välja, arumaisaa? Mul ei tuleks see pähegi… Mnjah. Õige vastus on ilmselt: sama idioot, kes selle paroolita jätab.

Igatahes on ilma netita s*tt elada ja praegu oleme Swammi juures, kes meie ruuteriga ajutiselt haige naise juures resideerub. See selleks. Peab vist ikka omale neti ära tellima. Lihtsalt kui BT tõesti tahab VEEL £130 saada, nagu Mees ähvardab, ehkki meil oli ju korteris landline, seega kõik vajalikud jubinad olemas ning me ei tõsta seda kuskilt mujalt ümber, teen oma nimele täitsa uue lepingu… Siis ehk ei tohiks nii palju maksma minna. Ma loodan. Igal juhul oleme juuni alguseni mõlemad pankrotis, siis võib uuesti mõtlema hakata.

Plaanisin augusti algusesse oma viimaste puhkusepäevade kulutamiseks Rootsi reisi, et nii õeke kui Luca-Anna ära näha, aga minu geniaalne plaan sai tagasilöögi selle näol, et Lucal ja Annal on plaan Itaaliast alles kaks päeva hiljem tagasi jõuda, kui mina nende juurest tagasi Londonisse lennata tahan. Ja ma ei saa kuidagi muul ajal minna, sest õel pole töölt vabu päevi ja mina ei saaks teiste juba olemasolevate avalduste tõttu puhkust ka, praegu leidsin veel sobiva augu. Oeh.

Aga mingi lootus on, nad VIST pole veel Itaalia pileteid ära ostnud, ÄKKI leiavad mingisugused odavad veidi varasema tagasilennuga. Ma nii loodan. Sest muidu ma vist ei saa üldse minna. Nüüd ma siis ootan, millal Luca minuga ükskord ühendust võtab, seekord loodetavasti SMSi teel, sest neil pole ka kodus netti ja e-maili teel suhtlemine on suhteliselt ebapraktiline – mul ei tulnud lihtsalt varem pähe tema mobiilinumbrit küsida.

Headest uudistest nii palju, et home office saatis mu passi tagasi ja kiitis avalduse heaks. Lõpuks olen igapidi seaduslik töötaja (my ass, vastikud raharöövlid) – nüüd, kus Maasikas tulekul, ei saa enam millegagi riskida. Lõpetasin just kohaliku rasedusraamatu (sellise praktilise, kõiksugu vajalikku infot sisaldava) lugemise ja tõdesin, et madala sissetulekuga peaks me suht kindlalt saama üüri ja council taxi toetust, igasugused muud kõigile laienevad toetused sinna lisaks. Saame hakkama.

Ja siis sain ma täna veel viimase sünnipäevakaardi – Vaska oma. Esimene läks postis kaduma ja teine viibis sellepärast nii kaua, et ma saaks ka tema koori vastväljaantud CD – Alo Mattiiseni lauludega. Ja šokolaadi ka muidugi 😛 Njämm.

Aga CD oli väga hea – mulle hullult meeldib Mattiiseni looming, pole lihtsalt olnud juhust endale tõmmata või osta.

Seoses pakkide saamisega pean mainima, et meil on ikka väga s*tt postipilu – Eestist saadetud A4 mulliümbrik ei mahtunud sealt sisse, pidin ise spetsiaalsesse pakipunkti järele minema. Irooniline on see, et me olime postiljoni käimise ajal kodus – meie uksekell lihtsalt ei tööta ja postiljonil ei tulnud pähe naabrite oma proovida (seal korteris ei ela kedagi, aga uksekell on meile hästi kuulda) – seega avastasime eile kohale jõudnud ja tagasi saadetud passile (kiri nõudis allkirjastamist) järele minnes ukse juurest järgmise sorry, you were out teate. Õnneks oli postiljon oma ringilt meie kohale jõudmise ajaks just tagasi jõudnud ning saime mõlemad ühe hoobiga kätte – ehkki teatis ütles, et peaks 24h ootama, enne kui järele minna saab. Me ootasime nii poolteist tundi 😉

Aga see postipilu asi on ikka tõesti jama – koju tellides lähevad kõik vähegi suuremad asjad tagasi ja järele minna pole võimalik muul ajal, kui laupäeval poole üheni (nädala sees oleme ju mõlemad tööl). Või noh, okei, mitte allkirja nõudvad asjad saab lasta Mehe töö juurde saata… Ikkagi tüütu. Aga postipilu suuremaks teha pole vist ka võimalik 😀

Ja lõpetuseks üks praktiline küsimus recyclingu kohta – kui kilekotte ei tohi sinna kasti panna ja paberit tohib, siis mida teha ümbrikutega, millel on aadressi kohal kile? Kas loota, et ehk see ei sega või kile ära rebida?

Ja kas mulliümbriku veidrat paberit saab ka sinna visata (mullikile ma muidugi eemaldasin)? See on seest selline… Mmm… Läikiv ja imelik? No ilmselt ikka saab, kui mahlapakke võib, need on ju samasugused. Ja kriitpaber ning muu taoline, seda ju ka saab.

Ma olen nüüd hullult sillas sellest taaskasutusest, viskan pudelikorke ära ja pudeleid recyclingusse ning üritan neid isegi loputada, nagu nõutakse.

Aga aitab tänaseks küll, tahaks nüüd koju ja süüa.

Hoidke siis pöialt, et naaber jälle lahkeks hakkaks!

Lihtsalt üks mõte

Ma mõtlesin just praegu, kuidas Epu Roheraamatu lugemine ei tulnud minu jaoks hetkegi liiga hilja – seoses raseduse ja tulevase lastekasvatamisega on nii palju asju, millele mõelda, nii palju valikuid, mida teha…

Ma ei tea, kas ma oleks näiteks enne selle raamatu lugemist olnud nii kindel, et hakkan kasutama riidemähkmeid, mitte ühekordseid keemiaõudusi. Ja ma oleksin tõenäoliselt ostnud plastmassmänguasju, millest ma nüüd kavatsen hoiduda.

Ja nii edasi.

VÄGA õigel ajal sattus see raamat mu kätte!

Tahan ka ära teha!

Olen viimased tund aega tänase suurürituse tagamaade ja tulemustega tutvunud (isegi BBC-sse jõudis!) ning täiega sillas. Nii kuradi kahju on, et olen ise ära kaugel Londonis ja ei saa sellistest asjadest osa võtta – pea kõik sõbrad-tuttavad käisid.

Aga ma loodan, et seda hakatakse igal aastal kordama ning jälle Eestis elades lähen 100% ise ka!

Huvitav on see, et siin Londonis ei tunne ma üldse nii suurt tahtmist kuskile midagi vabatahtlikult koristama minna. Tegelikult, kui mingi vastav info minuni jõuaks, siis ehk läheks ka, kes teab. Siiani pole lihtsalt jõudnud.

Ma lihtsalt… Ei pea Londonit oma koduks. Inglismaa pole minu kodumaa ja sellega seoses pole mul ka mingit palavat armastust ega tahtmist kõike ümbritsevat muuta (loe: kellegi teise s*tta koristada). Eestis oleks hoopis teine asi…

Aga see on ikkagi minu ajutine kodu ja vähemalt tahan teha kõik enesest oleneva, et minu prügi saaks õigesti sorteeritud ja ära visatud. Uurisime tänagi oma uue korteri omanikult kohalikke prügireegleid ning saime oma üllatuseks teada, et Lambethi linnaosas (ja me oleme siin elanud eelmise aasta juulist saati) on päris esinduslik süsteem – kõik korjamine on tasuta, kui on suuremat prahti, võid neile ette helistada ja ka see viiakse tasuta minema. Või nojah, mis nüüd tasuta – me ju maksame council taxi… Aga hea, kui selle maksmise eest midagi nii lihtsat ja olulist saab 🙂

Ma olengi nüüd Lambethi omavalitsuse kodulehel surfanud ja värskendanud oma teadmisi selle kohta, mis läheb recyclingusse ja mis mitte. Selle nimekirja peaks koos näidetega kohe välja printima ja kuskile nähtavasse kohta kleepima, siis on kõigi võimalike küsitavuste korral alati hea üle kontrollida.

Mul on tõesti hea meel, et saab jälle recyclingut hakata eraldi panema. Siinses vastikus korteris pole mingit süsteemi, kõik prügi läheb ühte kohta. Ja see on täiesti selle maja, selle omaniku ja meie endi süü. Pähh. Lugesin just, et siit tänavalt viiakse reede hommikul pool seitse kõik prügi minema ja ideeliselt peaksid meil olema tasuta oranžid kilekotid, kuhu siis kõik recycling praht panna, aga vat enne tänast ma seda isegi ei teadnud, kotte siin loomulikult pole ja keegi pole meile kohalikust prügisüsteemist midagi rääkinud ka. Vastastikune hoolimatus…

Oh jah. Olen ka mina kilekotitasandil ja roheliseks saamiseni on veel pikk maa. Aga pärast Epu roheraamatu lugemist ei kao need mõtted (mis olid ennegi olemas, aga said nüüd palju konkreetsema suuna) enam kuskile. Ei ole enam tagasiteed.

Edasi rohelisema elu nimel, mis ma muud oskan öelda 🙂

Ja muidugi au ja kiitus kõigile tänastele ära tegijatele Eestis. Loodetavasti olen minagi ühel päeval teie hulgas.

Scroll to Top