Tesco muna ja Sainsbury’s muna. Kusjuures me oleme Tescost varem ka neid mune ostnud, aga midagi nii helekollast pole ma küll oma elus veel näinud…
See on ainult väike osa tulemusest – osa oli pildi tegemise ajaks juba ära söödud, osa alles ahjus.
Plikale ühest pirukast otse loomulikult ei piisa:
Aga lühidalt ütlen nii palju, et mul on üle aastate kõige ägedam sünnipäev ja see pole veel õieti alanudki 🙂 Täpsemalt homme, olen praegu liiga väsinud ja ametis muude asjade nautimisega 😛
Ma juba olen kord sellist tüüpi, et otsin väikeseid asju, mille üle rõõmustada. Suuri muidugi ka.
Plika magama jäämine jätkuvalt – lõunauni oli tal täna 12-13.15, kuna ta jäi autos magama ja ärkas hiljem kärus üles. Söögiajad läksid täitsa metsa – hommikupuder oli nagu tavaliselt, poole kahe paiku näsis autos hunniku riisiküpsiseid, neljast sai kodus kartuliputru, seitsme ajal sõi viinamarju, paar banaanibeatoonikest (mingi ökovärk, ostsime prooviks, väga maitses) ja jogurtit ning oligi kõik. Hea küll, üks päev ju võib. Igatahes, magamisest pidin ju tegelikult rääkima – pool kümme panin ta oma voodisse ning magas kahe minutiga.
Söömisrindel on ka edusammud – tahab järjest rohkem ise süüa. Hommikupudru sööbki enamasti ise, muude toitudega on nii, kuidas juhtub. Aga igatahes tahab ja harjutab. Nii saab varsti asja ka.
Potitamisega pole just erilisi edusamme, aga siiski, üks kord läks jälle õnneks. Nüüdseks skoor siis kolm. Proovime usinamad olla. Note to self: lärmimasin tuleb poti alt ära kangutada, see ehmatab Plikat ja tekitab ilmselt pigem vastumeelsust.
Mina olen hakanud rohkem süüa tegema. Õigem oleks ehk öelda, et rohkem köögis viibima? Koos on mõnusam. Nii et kas teeme koos süüa või Abikaasa teeb süüa, mina samal ajal koristan ja pesen nõusid, ühesõnaga assisteerin.
Või siis tänase näitel – mina tegin kooki, tema kapsarulle. Kook peaks kohe-kohe valmis saama, kapsarullid lähevad pärast seda ahju.
Küpsetamine pakub mulle järjest enam pinget. Igal nädalal tekivad uued ideed, mida laupäevasel poeskäigul oma püsivarudesse juurde muretseda, et need võimalikult mitmekesised saaks ja kõikvõimalike küpsetiste koostisosad käepärast oleks. Tänane skoor on näiteks toorjuust (mul läks aega, uurimist ja googeldamist, et selle ingliskeelne nimetus üles leida – cream/soft cheese), järgmine kord tahaks pähkleid ja rosinaid ning erinevaid külmutatud marju varuda.
Viimastel päevadel käib meil Abikaasaga aktiivne mõttevahetus leidmaks “oma asja”, mida Eestis ajama hakata. Täna tekkis esimene idee, millest mu meelest võib tõesti asja saada. Sellest ei ela alguses kindlasti ära, aga ma usun, et perspektiivi on ja tulevikus… Kes teab. Loodan, et saame selle käima. Loodan, et tuleb veel mõni sama hea või veel parem idee.
Viimastel õhtutel olen kõhus ilmeksimatut toksimist tundnud. Eile sai Abikaasa ka esimesed müksud kätte.
Nii see eluke siin veereb. Vaikselt ja mõnusalt. Eks muresid on ka, aga nendest mõtleb võimalikult vähe. Head asjad on ju paremad 🙂
Autosaagal ei paista veel lõppu tulevat. Töökojast väideti seekord, et mingi relee või jupp on läbi, selle vahetus läks £50, mis tundus pärast pumpa suisa odav. No ja kui te arvate, et see auto nüüd korralikult sõidab, siis paraku eksite sügavalt. Pidime täna veidike pikemale osturetkele minema – vähe sellest, et GPS jooksis kokku ja keeldus töötamast (naabritelt laenatud pealegi – eks palvetame, et see oli ajutine tühja aku viga, halvemal juhul peame remondi või uue eest maksma), auto ka mitte 😀
Kuna auto sai Abikaasa siiski lõpuks tööle, otsustasime riskida – julge hundi rind on teatavasti rasvane. Kribasime juhised paberile ja asusime teele. Ühe valearvestuse ja väikse ringiga jõudsime ilusti kohale ning õnneks ma isegi sain need asjad, mille pärast spetsiaalselt nii kaugele sõitnud olin – armusin jõulude ajal rootsi H&Mis valgesse karvasesse punase lipsukesega mütsi ja salli, mille kõige suurem suurus oli 12-18 kuud ning kuna Plikale polnud selleks talveks vaja ja kõhuelaniku sugu veel ei tea, viisin need lõpuks hoopis Geily plikale katsikukingiks. Hiljem hakkasin aga mõtlema, et kuna Plika on keskmisest väiksem laps ning talle on praegu 9-12 kuud suurus paras, peaks 12-18 kuud suurus talle järgmisel talvel veel tõenäoliselt sobima. Ja kuivõrd Croydoni H&Mist ostsin Geily tirtsule viimase salli ära, pidimegi seekord mujale minema. Esialgsel vaatlusel tundus, et kõik talvekraam on juba ära pakitud, nii et huilgasin rõõmust, kui otsitava üles leidsin ja vajalik suurus ka alles oli:
Lisaks sain mõnusa masseeriva pesukinda (kehakoorija asemel) ja spetsiifilisemat laadi juukseharja (ühe ökoeksperimendi jaoks, millest kunagi hiljem pikemalt) – suures toidupoes poleks neid vist olnud, õnneks oli H&M kaubanduskeskuses, kus ilupoode suisa kaks:
Kui alguses sõitis auto pärast igakordset janti paigalt saamisega korralikult, siis tagasiteel hakkas ta suisa suvalistes kohtades välja surema, kokku rohkem kui viis korda. Igatahes jõudsime edukalt suurde poodi ja sealt koju, ühelgi korral ei võtnud käivitamine üle viie minuti. Esmaspäeval siis jälle töökotta…
Toidupoe arve tuli ka jälle liiga suur, samas sai sarnaselt eelmisele nädalale kõvasti pikema aja varusid soetatud, millest vähemalt kuuks ajaks jätkuma peaks. Mulle kohe hirmsasti meeldib see korra nädalas shoppamine – reedeti tuleb järgmise nädala juurikakasti sisu meili peale, sealt saab siis sobiva kasti välja valida ja selle sisuga arvestades laupäevase poelisti ära teha. Nii et kolmapäeviti tuuakse meile kaks kasti mahejuurikate ja -puuviljadega, laupäeviti ostame suurest poest kõik ülejäänud kraami. Nädala sees käib Abikaasa pärast tööd vajaduse korral ainult piima ja hapukoore varusid täiendamas – ehkki neidki võiks nädalaks ette osta, kuupäevad lubavad. Ei mingeid emotsioonioste!
Ja oi kui mõnus on supermarketi rikkalik organic kraami valik, mis pole enamasti tavalisest kuigivõrd kallim – no naeltes tunduvad kõik hinnad nagunii odavamad 😛 Ega ma ülearu segi selle ökoteemaga ei lähe, rahaliselt pole võimalik, aga kõige pealt ka viimast penni kokku ei hoia – lõppeks on ju kahele lapsele tervislikku toitu vaja, mis siis, et üks neist alles minu sees on.
Abikaasa käis just high streetil, et Icelandist odavat piima osta ning skooris ühtlasi veel kaks asja minu listist – lahtikäiva koogivormi ja suure põrandaharja. Kui nüüd veel mähkmeämbrisse odava ja sobiva suurusega pesukoti leiaks, ei oskakski enam midagi ihaldada. Koduperenaise väikesed rõõmud 😉
