plika

Katkematu rõõm

Ma ei ole ikka veel harjunud sellega, kui lihtsasti Plika oma voodis magama jääb. Kas tõesti aitavad need väljaskäigud nii palju kaasa või on ta lõpuks ometi ära harjunud? Ehk aitab ka see, et Eestis olles õppis ta kaisuloomi päriselt kaissu võtma?

Igatahes täna sõime ilusti lõunal suppi (Plika sõi täitsa ise – hea küll, ma hoidsin tal taldrikut vastu rinda, et asi väga lögaseks ei läheks), siis vahetasin tal mähkme ära, läksime magamistuppa, tõmbasin kardina akna ette, panin ta oma voodisse, andsin mõmmiku kaissu, niheles paar minutit ja juba magaski. Ei ühtki nutupiuksu!

Nii ma siis rõõmustangi iga päev. Eks kunagi vast harjun ära ka 🙂

Õhtusöök

CIMG9678

Saime pärast kolmekuust pausi jälle juurikakasti käima, täna toodi ukse taha igasugu mõnusat kraami – kartulit, porgandit, sibulat, kapsast, tomateid, brokolit, lehtsalatit, seeni, apelsine, ploome, kiivisid, banaane… Hing ihkab värsket, lihahimu on mõnusalt tagaplaanile jäänud. Hakkliha saab ikka aeg-ajalt ostetud – näiteks kapsahautis on imehea… Ja kotletid…

Lugesin hiljuti taas üle teada-tuntud tarkusi, et lapsel peaks olema kindel rutiin ja söögiajad ning kogu pere peaks sel ajal koos sööma. Eks ma teadsin seda kõike ennegi, päevakava oli niivõrd-kuivõrd paigas, aga lõunasöök ja snäkk läksid ikka aeg-ajalt vahetusse ning õhtust sõime mõnikord arvuti ees.

Nüüd ma siis panin lähtuvalt senisest kogemusest kindlalt paika: kaheksa paiku ärkab, üheksast puder, 10-11 paiku õue, 12-12.30 paiku lõunasöök, 13 kahe-kolmetunnine lõunauni, pärast seda snäkk, 19 õhtusöök, 20 vann (kui on vannipäev), 21 tuttu.

Hommikupudru kõrval ma küll ise süüa ei ürita – toidan kõigepealt Plika ära ja teen siis endale arvutis istumise juurde paar võileiba. Aga lõunat sööme koos, snäkime koos, õhtust sööme terve perega. Ja kõik korrad ilusti köögilaua taga oma toolis. Hea küll, snäkime vahel toas ka 😛

Lõunaunne jääb Plika viimasel ajal üllatavalt kergesti, eks need pikemad väljaskäigud aitavad. Õhtused magamajäämised toimuvad meil viimasel ajal arvuti ees – pool üheksa peseme Plika hambad ära, keerame toatule maha ja arvuti heli vaikseks… Nii ta kustub üsna ruttu diivanil meie süles või kõrval. Vahel oleme tublid ja paneme teda teises toas magama, mis on kahtlemata pedagoogilisem, aga siis jääb paraku magamapanija ise ka magama, mis ei jäta meile üldse kahekesi olemise aega. Nii et olen praeguse korraga rahul – kui energiat on rohkem, küllap siis hakkame jälle püsivalt “korralikku” magama panemist harrastama, lõunaunesid vaadates ei tohiks probleeme tekkida.

Koos söömise tagajärg on see, et igasuguseid ebatervislikumaid toite, mida Plikale anda ei taha, saame tarbida ainult siis, kui ta magab. Nii et pizzad, küüslaugusaiad, jäätis ja šokolaad püsivad majapidamises tunduvalt kauem 😉 Ise küpsetatud kooki anname muidugi Plikale ka, aga muust magusast saab ta ainult puuvilju ja jogurtit. Õnneks ei oska muud nõuda ka – ja nii kaua, kuni lasteaeda ei lähe, ei tohiks oskama hakatagi.

Ühesõnaga laps majapidamises mõjub meile väga tervislikult. Suurepärane!

CIMG9668

Vau!

Plika ei tahtnud täna suures voodis lõunaunne jääda, hakkas sealt kohe maha ronima. Sellisel puhul tõstan ta otsemat teed võrekasse. Tavaliselt kaasneb sellega protestikisa, seekord oli jumala vait! Käisin veel teises toas karumõmmi toomas, ei teinud piuksugi. Heitsin siis ise suurde voodisse ja teesklesin magajat, nagu ikka… Plika lärmas paar minutit (see polnud nutt, talle lihtsalt meeldib viimasel ajal kõvemat häält teha, väike lärmimasin sihuke) ja jäi siis kenasti tuttu.

Kui nii edasi läheb, võin ehk varsti katsetada toast ära minemist… Sest pikemas plaanis on auahne eesmärk õpetada teda üksi magama jääma – nii nagu normaalsed lapsed seda tegema peaks 😛

Üks uus trikk kah. Kõige ülemisest köögisahtlist on vaja pimesi söögiriistu välja kiskuda (sest nii kõrgele veel ju ei näe, aga käsi ulatub!) – kui korra selja pöörasin, siis järgmine hetk nägin suurt NUGA, mis oli ennist sahtlis, kraanikausi kõrval, kuhu usin laps selle viinud oli. Ja boilerikapi ukse kiskus ka lahti, seda pole ta kunagi varem teinud – seal kapis pole põrandatki, on hiigelsuur balloon ja torud ja hulk räpast jama. Ei osanud muud teha, kui turvavärava kinni panna – aga selline vangistamine Plikale ei meeldi.

Ja pole mingit kasu sellest, et ütlen sada korda EI – ikka läheb näppima. Seletustest ka veel aru ei saa. Tüütu!

Naistepäev

CIMG9648

CIMG9641

Mul poleks see tõenäoliselt meeleski olnud, aga üks tuttav saatis hommikul sõnumi, ajalehte ja foorumit lugesin kah. Sai siis kohusetundlikult Abikaasale meelde tuletatud – selleks ajaks, kui ta töölt koju jõudis, oli juba jälle ununenud. Vähemalt sai koogitegemise tuju miskise seletuse – alateadvus teadis, et täna on kohane kooki süüa 😛

Ah… Ja kook ei paista pildil üldse nii ahvatlev, kui võiks… Üks kohupiima-virsiku variantidest jälle, maitseb täitsa hea.

Scroll to Top