plika

Hämming

/ fotomajandus, plika / 6 Comments

Ma ei saa öelda, et seda poleks kunagi varem juhtunud, on küll – vaatasin järele, see oli 30. märts ehk Plika oli siis peaaegu viiekuune. Igatahes oli see ainus kord.

Eile tegime Abikaasaga suured plaanid – ta hakkab käima kodus lõunat söömas, siis ehk juurutab Plika päevakavasse ka sooja lõunasöögi enne lõunaund.

Ainult et… Plika otsustas täna kell pool kaks, et oleks hea elutoa põrandale magama jääda. Lihtsalt niisama. Vaatasin, et on kõhuli ja laliseb: emme, emme… Minut hiljem juba silmad kinni ja magas.

CIMG9402

Nojah, mis neist meie plaanidest ikka. Eks sööb siis, kui ärkab. Abikaasa tuleb lõunale ikkagi 😛

PS. avastasin hämminguga, et Paintis saab ka pilte lõikuda ja nende suurust muuta. Kvaliteedil polnud seekord õnneks häda. Ja Maris rääkis, et mingi müstiline Windows Photo Editor on ka olemas, ma küll panin open with, aga seal ei näidanud – ei osanud mina arvata, et sihukesed jubinad vaikimisi näha pole ja peab kõigepealt browse‘ima. Eks siis järgmine kord proovib.

Jabur öö

/ igapäevaelu, plika, väikelapse uni / 5 Comments

Plika ei jää viimasel ajal enam õhtuti tissi otsas magama. niisama muidugi ka mitte. Nii ta siis hängibki kauem, kuni meie ka magama läheme, meie vahel jääb siis tuttu. Aga no see ei juhtu kunagi kell üheksa, eks. Ma küll noil päevil väga kaua üleval ei ole, üksteist on enamasti tagumine aeg, mil ära vajun, pigem isegi varem.

Eile hommikul magas Plika poole üheteistkümneni, lõunaund neljast poole kuueni. Ebanormaalne, eks. Õhtul jäi üldse ilma tissita magama, ka mingi poole üheteistkümne paiku vist.

Mina ärkasin miskipärast öösel kell pool neli üles ja ei saanud enam magada, vahtisin poolteist tundi lakke. Viie paiku jäin lõpuks mõnusalt uniseks. Veerand kuus hakkas Plika jorisema. Saatsin Abikaasa temaga tegelema, sest tahtsin ise lõpuks ometi nats puhata. Plika nuttis nii kõvasti, et Abikaasa pidi ta üles ajama. Istusid siis kell pool kuus kahekesi arvutis 😀

Mina ei saanud ikka mitu tundi magama jääda, suigatasin ja tukkusin seal kuidagi. Abikaasal õnnestus Plika pool kaheksa uuesti magama saada, ise ta vist ongi veerand kuuest saati üleval…

Päriselt magada sain ma pärast poole neljast ärkamist… No ütleme tunnikese hommikul. Ja nägin rõvedaid unenägusid.

Ei tea, mis värk siis nüüd on 😀 Ega ma väga ei kurda, pole põhjust eeldada, et see väga korduma hakkaks.

Plika graafik tuleks muidugi korda saada… Aga no mis ma teen, kui talle ei meeldi õhtuti üksi magama jääda. Ja no TEGELIKULT pole mul ka midagi selle vastu, kui mina hommikul enne teda ärkan, nii et saan kõigepealt rahus oma asjadega tegeleda ja alles siis talle putru keeta. Oh jah.

Aga mis selle teemaga on, et aju toodab kasvuhormooni õhtul kümnest öösel kaheni? Vaevalt et aju midagi ajavahedest teab. Kas ma siis peaks eeldama, et ta toodab seda Eesti aja järgi? Sel juhul on küll halvasti 😛

EDIT viis minutit hiljem: ja see unimüts ärkas lõpuks üles 🙂

Täitsa lõpp

/ kodumajandus, plika, virin/urin / 7 Comments

Tavaliselt jääb Plika lõunaunne kärus. Koju jõudes tõstan ta tuppa ümber ja vahel tuleb selle une jooksul käia korra kätt hoidmas, suurema nutu puhul minutikese süles ringi kanda.

Täna oli ta mul kuidagi eriti viril. Panin ta prooviks samasse asendisse, nii et lõug puhkas õlal… Ja kohe hakkasid silmad kinni vajuma. Oli vaja enne veel paksem mähe alla panna, selle vahetamise ajal olid ka silmad poolkinni. Ja jäigi… Lihtsalt niisama… Kohe magama.

Õue ei jõudnudki.

Oleksime saanud siitsamast lähedalt tasuta lahtikäiva diivani, aga see oli liiga lai, ei mahu meie ukseavast sisse (63 cm, tramaivõi). Just sain meili ühelt teiselt, kes natuke kaugemal tasuta pakkus, tema oma on 2 cm liiga lai. KAKS kuradi sentimeetrit. Kes mõtles välja nii kitsad uksed?? Kas siia üldse midagi sisse mahub??

(ei, akna kaudu ka ei saa, need käivad ainult ülevalt hästi kitsalt lahti)

Prügimüsteeriumid

/ naljanurk, plika, prügi / 5 Comments

Sain Abikaasalt võtta, et tühjad konservikarbid ja munaresti tavaprügisse viskasin. Solvunud kinnitust, et minu poolt said need kindlasti recycling kasti pandud, ei võetud kuulda.

Pärast seda, kui Abikaasa prügikastist ka oma mobiili leidis, jäi ta mind vist siiski uskuma.

HAHA.

Elu võimalikkusest koos üheaastasega 😛

Scroll to Top