Plika köögitoimkond
plika
Väike hädaline
Täna hommikul oli teist korda juhus, kus Plika mängunurgast tuli hädakisa ning asja uurima minnes avastasin ta hädalise näoga, kummik käe otsas:
Eelmine kord eeldasin, et ta ei saa lihtsalt ise kätt kätte, tõmbasin kummiku ära ja ei süvenenud asjasse. Alles täna jõudis kohale, et käe saaks ta ise kätte küll, aga mitte palli, mille ta oli eelnevalt sinna sisse susanud. Hoopis sellepärast siis kisa 😛
Lõpetuseks üks pildike tema mängunurgast. Hommikune värk, pole jõudnud veel asju üle toa laiali vedada 😉
Ajalooline hommik
Okei, Plika läks eile alles poole kümne paiku magama (või isegi kümme? pool üheksa üritasime esimest korda, ei jäänud, ehkki lõunauni oli tavaline 11.45-13.45) ja ärkas öösel nelja paiku nuttes üles (gaasid vist, vähemalt peeretas), nii et tema magama saamiseks läks 10-15 min rahustamist (tissist üksi ei piisanud). Aga kui me täna hommikul voodist lõpuks välja saime, oli kell 10:38!
Okei, tegelikult ta ärkas sutsu varem – no ütleme, kõige varem kümnest, pigem veerandist või poolest. Mina olin unine ja tukkusin, tema nihverdas voodis, patsutas mind, tiris juustest ja ajas ennast püsti.
Aga ikkagi. Et ta üldse NII kaua magas. Hämmastav. Äkki hakkab inimeseks saama 😛
(Ei, mul ei ole tegelikult mingeid illusioone, ma tean, et mind ootab veel palju kella kuueseid hommikuid ees. Aga SIIANI pole neid õnneks pea ühtki olnud, ehkki ta läheb magama ilusti 20-21 vahel)
Oh, ma ei kujuta ettegi, mis kell ta nüüd lõunaunne jääda võiks 😀
Nii me vaikselt elame
Olen terve tänase päeva ainult Marise blogi kallal nokitsenud, üle kolme kuu ümber tõstnud. Tõenäoliselt läheb mul sellele veel terve nädal. Aga no ma võtan rahulikult, muid asju ju vaja ka teha 😛
Saime üleeile õhtul Amazonist paki välise kõvaketta ja veebikaameraga (RAMiga läheb kauem) – nüüd pole aga vanaemast kippu ega kõppu olnud, kellele ometigi last näidata saaks. Igatahes on Plikal nüüd uus mänguasi – pappkast. Sinna on hirmus tore asju sisse sisse panna (mhm, alates sellest WC-intsidendist ta muudkui panebki asju igale poole sisse, lahe)… Või ka ise sisse ronida:
Aga väga kaua seal muidugi olla ei viitsi:
Ja taas üks kaader “väike punk” seeriast:
Meeldivad üllatused
Täna juhtus kaks toredat asja, mõlemad Plikaga seotud.
Esiteks. Plika magab tavaliselt lõunaund 1,5-2 tundi. Täna hommikul olevat ta poole viiest seitsmeni üleval olnud ja Abikaasat patsutanud (mina ei tea, mina magasin), siis magas üheksani (tavaliselt ärkab koos Abikaasaga kaheksa paiku). Seega jäi ka lõunauni hilisemaks. Ja ta magas 3,5 tundi! 12.45-16.15!!! Müstika, ausõna. Ma olin muidugi või sees.
Lisaks veel see, et tavaliselt ärkab ta lõunaunest pärast seda, kui on läbi une nutma hakanud ja on seega alguses viril. Täna ärkas täitsa vaikselt üles ja päterdas ise siia tuppa – voodit meil ju veel pole, nii et ta magab põrandal ja toa uks, mis on tavaliselt kinni, oli ka lahti jäänud. Nii et käputas vaikselt minu juurde, ronis mu tooli najale püsti, vaatas mulle unise näoga otsa, naeratas ja ütles: “Emme!” Niiii armas. Ma tean küll, et ta ise veel aru ei saa, mida ütleb, et mina ja Abikaasa ja võhivõõrad inimesed ja arvuti, kõik on emmed, aga ikkagi on nunnu.
Teiseks jälle hambateema. Ma hiljuti kirjutasin, et purihammas on vist tulemas ja et ma ei oodanud neid enne aastaseks saamist. Ma siis enda peaga mõtlesin, et Plika on 11-kuune, ehkki tegelikult oli juba veidi rohkem. Tänaseks on täpselt 11,5 kuud. Ja mis hammas välja puges? Hoopis alumine parempoolne silmahammas, mis peaks raamatutarkuse järgi hulka hiljem tulema (ma isegi ei mäleta enam, millal, aga silmahambad tulid vist suht-koht viimastena? Kessu plika oli muidugi veel suurem anomaalia 😀 ). Igatahes kõliseb 😛 Lisaks on minu arust sealt edasi kohe kaks purihammast ka valgete täppidena läbi igeme kumamas, aga lõikunud veel pole. Ja teisel pool all vist kumas ka üks täpike… Ülevalt ma ei näinud, ta ei lase ju üldse vaadata, hea, et nii paljugi nägin.
Aga muidu olen ma eile õhtust saadik tegelenud Marise blogi ümberkolimisega Bloggerisse. Ma käisin talle juba aasta alguses peale, et ta sealt nõmedast Xangast ära koliks ja valgeks inimeseks hakkaks (no mulle kui lugejale on see oma kirbukirja ja reklaamidega hirmjõle koht, aga ma kasutan õnneks Google Readerit, nii et olulist vahet polnud). Tegin talle toona nii Bloggeris kui WordPressis näidise valmis, aga kolimine jäi pooleli, sest piisavalt suurte piltide lisamine ei olnud mugav.
No nüüd sai tal Xangas kuu pildilimiit täis, aga oli vaja kangesti veel panna. Ja see Bloggeri kujundus talle tegelikult meeldis 😛 Ja kuna ma olin tänu pulmaalbumite tegemisele just endale Picasa tõmmanud ja avastanud, kui lihtne sellega pilte üles laadida on, siis sai lahendatud ka pildimajanduse mugavuse probleem – Picasast saab valida, et ta laeks suured failid väikselt üles, nii ei pea Maris neid eraldi väiksemaks tegema ja 1GB limiidist piisab sel kujul hirmkauaks.
Nii et siis kolimine 😛 Blogi uus nimi, muideks, on Iirise välja mõeldud – tema oli esimene, kes Marise sel viisil oma blogrolli pani. Mulle hakkas meeldima ja panin endale ka, nüüd siis ongi sihuke nimi. Igatahes olen ma kogu selle kolimise värgiga hullult rahul, Blogger ruulib. Blogi on nüüd palju ilusam. Muhahaa. Minu võit!
Ja mina olen muidugi ka see neeger, kes nüüd käsitsi ükshaaval tema postitusi Bloggerisse ümber kopeerib 😀 😀 Täiesti vabatahtlikult kusjuures, mulle meeldib selline nokitsemine. Olen eilse õhtu ja terve tänase päevaga saanud hakkama ainult sept 2007-veebr 2008. Ei tea, mitu päeva veel läheb, enne kui lõplikult kolitud on 😀 Kommentaare tal Xangas õnneks praktiliselt pole – need, mis on, on peamiselt minu omad ja suht mõttetud, nii et võivad vabalt jääda. Postitused saab ju ilusasti ära kopeerida ja kuupäeva vanemaks muuta. Pildid saab uuesti lisada. Mhm, ma tean, et ma olen veider, aga mulle päriselt väga meeldib selliseid asju teha.
Ahjaa – kui keegi peaks tahtma veel rohkem pulmapilte näha, kui siin blogis juba olnud on, siis andke teada, saadan teile lingid.
Eh, eile olin kaheni üleval, ei raatsinud kolimise õhinas kuidagi varem magama minna… Täna lähen küll nüüd kohe, ei viitsi enam nii kaua.