plika – Page 29 – Tikri blogi

Veel üks Frozeni Lego!

19/02/2016 / plika / 1 Comment

Elsa jäälossi sai Plika sünnipäevaks:

Anna ja Kristoffi saaniseikluse ostsime talle jaanuari lõpus, kui Maximas oli -40% ale:

Ja nüüd vedasid lapsed koju uue Lego kataloogi, kust leidsid Aarendelli lossi – VEEL suurem ja kallim komplekt. Appi 😀

Kui jäälossil oli 292 tükki ja hinnaks €45, siis sellel lossil on tükke 477 ja hinnaks €75. Ühesõnaga… Loodetavasti tuleb see Maximasse ka ja loodetavasti on enne novembrit veel mõni Legode 40% ale, sest täishinnaga osta oleks ikka väga kirves.

Muidugi võib loota, et Plika Frozeni vaimustus üle läheb – aga ausalt öeldes ei näita see küll mingeid paranemise märke.

Hea küll, kui ma nüüd kristalselt aus olen, siis tahaks isegi seda kokku panna 😛

Miks me otsustasime Plika hiljem kooli saata

17/02/2016 / lastekasvatus, õppimine/intelligentsus, plika, waldorfkool / 20 Comments

Kuna käisime täna waldorfkoolis perevestlusel, tuli meelde kellegi palve üsna ammusest ajast – kirjutada põhjustest, miks me otsustasime, et saadame Plika kooli pigem vanemana. Tollele kunagisele küsijale tuleb see vastus ehk liiga hilja, aga usun, et kellelgi on sellest mõtisklusest kindlasti kasu.

Teatavasti sai Plika seitsmeseks juba novembris ja läheb kooli ligi kaheksasena. Kui me aasta ja kolm kuud tagasi võimalikku kuuesena kooliminekut arutasime, mõtlesin tol hetkel vaid, et Plikal oleks kindlasti põnevam 16 lapse seltskonnas midagi huvitavat õppida kui 24 lapse seltskonnas mängida. Küsisin aga nõu ema käest, nagu ma seda tavaliselt noil puhkudel teen ja tema loal jagan vastust ka teiega.

Minagi eelistan waldorfkooli. Küsimus on pigem – millal. Kas 6-aastaselt või 7-aastaselt?

Mind teeb pisut ettevaatlikuks minu enda kogemus. Teistest nooremana tundsin ennast keskkooli lõpuni ebakindlalt. Näiteks ei julgenud ma 1. klassis kaua aega (vbl kuid) klassi ees lugeda. Klassi ees vastamise hirm saatis mind keskkooli lõpuni. Ma ei mõistnud ka sageli oma klassiõdede omavahelisi mõistujutte, vihjeid ja peeneid nalju näiteks rindade kasvamise, menstruatsiooni või poistega suhtlemise teemal, sest ühtesid mul veel polnud ja teiste vastu polnud veel huvi. Ma lihtsalt ei olnud nii kaugele veel arenenud. Mulle tundus mõnikord, et minu üle naerdakse mu taipamatuse pärast, olin seetõttu kimbatuses ja tundsin abitust. Ka kehalise tundides olin äpum kui teised ja tundsin end alaväärsena. Ja ma ei tea, kas oleks olnud teisiti, kui oleksin läinud kooliaasta hiljem.

Hilisema koolimineku plussid minu arvates:

A. Plika seisukohast:

1. Lapse isiksuse arengus on aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi: ta on kindlasti küpsem, julgem, enesekindlam kui aasta varem. Ükskõik, kas käib lasteaias või on kodune laps. Aastaga toimub lapsega iseenesest imetlusväärselt palju! Võrdle 5- ja 6-aastast Plikat. Või 3- ja 4-aastast Poissi. Nagu öö ja päev, eksju?
2. Ta elu on rohkem kaitstud, sest on tänaval liikudes kindlasti tasakaalukam ja tähelepanelikum kui aasta varem.
3. Talub paremini stressi, on seetõttu vastupidavam haigustele ja puudub koolist vähem.
4. Kõik oskused (lugemine, arvutamine, kirjutamine) on veelgi paremad ja eduelamust on koolis rohkem.
5. Haarab tunnis kõike lennult, saab koduülesannetega peaaegu iseseisvalt hakkama.
6. Tal on seetõttu rohkem vabadust (vaba aega, mil teha, mida tahab – mängida, lugeda)
7. Tal on rohkem aega, energiat ja iseseisvust käia huviringides
8. Oskab paremini lahendada konflikte ja kaitsta end narrimise, kiusamise eest. Endast suuremaid tavaliselt ei kiusatagi.
9. Tunneb uhkust oma iseseisva toimetuleku üle, see lisab enesekindlust.
10. On kehaliselt võimekam, osavam ja julgem kehalise tundides. Saaks sealt rohkem positiivseid emotsioone kui mina või sinagi.
11. Tuleb gümnaasiumis paremini toime tohutu suure koormusega. Meenuta oma gümnaasiumiosa! Vaata Marise tähelendu, ta oli (ja on) teist vanem.
12. Saab reeglitest paremini aru ja tõenäosus, et tuleb 1. klassis koolist koju, mitte ei lähe kellelegi külla või linna avastama, on suurem.

B. Poisi seisukohast:

1. Saab veel terve aasta Plikaga koos mängida ja tänu sellele kiiremini areneda.
2. Saab veel terve aasta olla Plika parim sõber ja mängukaaslane, sest õel pole veel tekkinud sõpru-klassikaaslasi.
3. Aasta hiljem saab paremini aru, miks ei tohi kodus õppijat segada ja suudab selle aja paremini üksi mängida.

C. Vanemate seisukohast:

1. Aasta vanema lapse peale saab palju kindlam olla, muret on vähem.
2. Vähem kulub aega lapse abistamiseks ja kontrollimiseks, sest ta õpib rohkem ise ja pakib sagedamini ja paremini oma kooliasjad.
3. Lapse kooliminek nõuab suuri väljaminekuid kohe alguses ja edasi pidevalt. Asi pole ainult õppemaksus, mida lasteaiamaksuga võrdled. Ja lapsel hakkab pihta: teistel kõigil on.
4. Tahab minna huviringi(desse) – raha, logistika.
5. Saate aasta võrra edasi lükata halvad üllatused, nagu laps ütleb õhtul kell 10, et homseks tööõpetustunniks on vaja kanvaad vmt, mida kodus kindlasti pole. Või ütleb hommikul enne väljumist, et õpetaja palus täna kaasa võtta mingi raha, mida sul ka parajasti pole anda.
6. Vanemate stressitase tõuseb kordades ja sellega toimetulekuks on vaja väga head meeskonnatööd. Minu soovitus on hinnata ennekõike seda ja alles siis teha otsus.

Ükski neist raskustest pole üksikult võttes ületamatu, aga kõik kokku on paras pähkel.

Miks teha lapse ja enda elu keerulisemaks? Las alustab küpsemalt, valmimalt ja saab nautida koolirõõmu kõik 12 aastat.

Kuhu teil kiiret on? Kas teie elu on praegu igav? Mida te kaotaksite, kui ta läheks 7-aastaselt kooli? Milliseid ohte näete?

On ju võimalik ka lasta hubases väikeses lasteaias, tuttavas seltskonnas, venna läheduses veel lihtsalt mängida ja küpseda ja alles siis waldorfi panna. Kergem kõigile.

Aga otsus on teie. Mina soovin vaid, et oleksite kõik rahul(ikud) ja õnnelikud.

Meie otsustasime hilisema koolimineku kasuks ja ei ole seda otsust kahetsenud. Meile endile oli tõesti kergem jätkata veel üks aasta tavapärases tuttavlikus lasteaiarutiinis ja ma usun siiralt, et Plikale tuleb see lisaküpsus tulevikus kasuks – algklassides ilmselt ei olekski mingit vahet, aga näiteks kuskil põhikooli teises pooles ja gümnaasiumis on see olulisem.

Aga nagu mu ema ka ütles – iga vanem peab oma last tundes ise otsustama ja peamine on see, et kõik oleks rahul ja õnnelikud. See, mis oli parim meie perele, ei pruugi olla parim kellelegi teisele.

Läks vist veidi käest ära

31/01/2016 / edevuse laat, igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss, rõõm / 4 Comments

Ehh. Nagu eilsetest väljaminekutest poleks piisanud 😀

Pidasin lastega täna hommikul aru – kas on ikka mõtet osta noid kohvreid Legode jaoks, teised vanemad väidavad, et lapsed ei viitsi nagunii sorteerida. Lapsed kinnitasid, et nad ikka tahavad ja lubasid ise sorteerida ka. Eks ole näha, kuidas nad seda lubadust pidada suudavad, aga kohvrid igal juhul ostetud said. Kaks sellist, nagu eelmise postituse pildil.

Siis käitusime enestele absoluutselt tavapäratult ja läksime Maximasse, kus täna olid kõik tööstuskaubad -40%. Ega me poleks sellest teadnudki, aga Abikaasa nägi eile Maximas Annikat, kes oli tulnud oma poisile tolle sünnipäevakingiks saadud raha eest Legosid ostma ning jättis ostmata, sest päev hiljem oli soodusmüük. Nii me siis läksime ka.

Kujutage ette, läksime poodi ja ütlesime lastele, et valige mõlemad endale üks Lego. Sellist asja ei juhtu MITTE KUNAGI 😀 Muidu ikka ainult sünnipäeva- ja jõulukingid. Peale raamatute ja mõne üksiku mullitaja või kaardimängu pole me suht kunagi lastele midagi niisama ostnud. Ma ei teagi, on see nüüd kurb või mitte. Mu meelest lihtsalt praktiline – mänguasju niigi küllalt ja raha kulub mujalegi.

Aga jah… Täna nad said valida. Plika avastas uue Frozeni Lego ja polnud vaja midagi mõelda. Poisi suunasin õige hinnaklassi juurde ja ta valis endale veel ühe politsei Lego – veidi suurema kui selle, mis päkapikk sussi sisse tõi. Päkapikk kaalus tõsiselt seda ka 😉

Kuna olime lubanud Abikaasa vanaemale külla minna, siis otsustasime, et käime vahepeal seal ära ja läheme hiljem uuesti poodi, soovitavalt ilma lasteta, et saaks rahulikult ringi vaadata ja mõelda, kas on veel miskit vaja.

Vanaema juures oli lill. Lapsed panid oma Legosid kokku, õnnis rahu ja vaikus. Meie mängisime ühist lemmikut täringumängu – vanaema nimetab seda Jospeliks, aga reeglid on vist suht samad mis Yatzyl. Jõudsime suisa kaks mängu mängida ja siis veel süüa, Plika jõudis oma Lego kokku panna, Poisil jäi pooleli.

Hiljem viisime lapsed ema juurde, et kahekesi poodi minna. Teel poodi avastas Abikaasa, et ega ta tegelikult ei viitsigi tulla, nii et viis minu ära ja läks ise koju 😀 Eks ta tark oligi, mul läheb noil puhkudel alati parajalt aega ja tal oleks kannatus katkenud. Kuna ta pidi mulle nagunii hiljem järele tulema, leppisime kokku, et kui talle miskit leian, saab siis proovida.

Mina läksin kergelt hulluks. Endale ei ostnud kusjuures midagi peale kinnaste, need jäid silma viimasel minutil ja olid täielik emotsiooniost, aga täiesti perfektsed. Maksid allahindlusega €3.99 – materjaliks 70% vill, 20% angoora, 10% nailon. Imeilusad, täpselt parajad ja sobivad ideaalselt mu mitu aastat tagasi Montonist ostetud mütsiga. Viimane paar tundus ka olevat, nii et täielik vedamine.

Lastele ostsin hunniku joonistamise ja meisterdamise materjali. €19 eest viis joonistusplokki, pliiatsid, vildikad, mille teises otsas olid templid, rasvakriidid, guašid, ühed tavalised käärid, kolmese komplekti kujundikääre (siksak jms) ja ühe PVA liimi. Eks meil oli kodus varemgi kõike taolist, aga joonistuspaber peamiselt õhuke, pliiatsid-vildikad-kriidid mitte enam esimeses värskuses, kääre kahe peale üks paar, mille pärast aeg-ajalt kakeldakse ja pulgaliimid, aga mõnikord on pisikesi asju parem kleepida just sellise tuubiliimiga. Ja need ägedad kujundikäärid, selliseid meil varem polnud üldse 🙂 Joonistusplokkidest oli üks A3, 2 A4 (kõik paksemad paberid, mis sobivad ka guaššidele) ja kaks tükki õhukese paberiga, mille ostsin puhtalt sellepärast, et kaanel oli ühel Frozen, teisel ämblikmees, sees lisaks tühjadele lehtedele veel kleepekad, paar pilti värvimiseks ja joonlaud.

Lapsed olid muidugi sillas. Ma ise ka. Nii väikese raha eest palju head kraami 🙂

Abikaasale leidsin kingad. Ise ka imestasin, käisin jalatseid vaatamas vaid moe pärast – olin kindel, et nagunii on mingi jubeda välimusega ja kunstmaterjalist jama müügil. Enamik olidki, aga mõned olid nahast ka – leidsin mitmed täitsa Abikaasa stiilis, number 45 küll polnud ühtki, aga 44 oli paras ja nii ära ostetud sai. Näis, kuidas vastu peavad… Maksid soodusega miskit €19. Lisaks leidis ta endale neli paari sokke.

Tuli meelde, et Abikaasa on terve igaviku soovinud uut ja suuremat ahjuvormi. Ta üsna tihti kirub, et meie praegune vorm on nii väike, sinna ei mahtuvat midagi ära. Noh, vana vorm oli 2,5l, uus täpselt poole suurem. Maksis alega kõigest €12 ja mahub TÄPSELT meie Pioneer pliidi imepisikesse ahju. Ma olin enne üsna veendunud, et me lükkame selle vormi ostu nii kaua edasi, kuni remont tehtud, siis tuleb uus pliit loodetavasti suurema ahjuga ja on kergem midagi mahukamat leida. Aga tänane leid oli ideaalne:

Suvel ostsime Maximast mingi sooduka ajal kolm imeodavat erinevas suuruses roostevabast terasest kaussi. Kuna need olid jälle (ikka veel?) soodukas ning on osutunud väga praktiliseks (kui tahta midagi kerget ja mittepurunevat, aga plastikut ei soovi, siis nagu väga valikut polegi), siis võtsime neli kaussi veel. Nüüd on meil kolme suurust kaks tükki ja siis veel üks. Nelja kausi eest maksime vist ca €3.

Raamatutele allahindlus ei laienenud, selgus kassas. Kahju, jätsin ostmata. Samuti ei olnud soodusega elektrihambaharjad, mis mind sügavalt hämmastas, sest no kust otsast see siis tööstuskaup pole, ülejäänud tehnika oli küll ales… Aga ostsime ära ikkagi, sest plaan oli juba ammu. Võtsime Oral B omad, kaks lastekat 😀 Sest need maksid €18 tk, täiskasvanute omad olid €28 ja no mina mingit vahet ei näinud – värvilisem ja veidi lühema käepidemega, aga muu ju kõik sama, pea on igaühel oma… Kahtlemata oleks ühest ka piisanud, aga ennetamaks kaklemist, võtsime kaks. Saavad koos pesta ja saame meie Abikaasaga ka koos pesta. Ja laste hari annab 2 minuti pärast märku, et aeg täis, täiskasvanute omal seda küll polnud, vähemalt mitte meie eelmisel, mis katki kukkus. Kahju küll, et pidime täishinna maksma, loodan, et kuskilt poleks odavamalt saanud – aga Maximas on üldiselt üsna head hinnad, nii et vast väga vastu pükse ei saanud.

Laste uued Legod ja kohvrid pildistasin ka üles. Jõudsime küll nii hilja koju, et juppide kohvrisse paigutamiseni täna ei jõudnudki 😀

Selline kulukas päev siis. Aga äärmiselt rahuldustpakkuv. Nüüd on küll krediitkaart jälle peaaegu tühi, aga tühja kah, kõike oli vaja 🙂 Nojah, lastele mõeldud kraami rangelt võttes küll polnud NII VÄGA vaja, aga üks kord ju võib osta neile ka lihtsalt sellepärast, et tahtsime 🙂

Lapsed ja hügieen

26/01/2016 / plika, poiss / 17 Comments

Meil on olnud lastega aastaid rutiin, et pühapäeva õhtul käiakse vannis. Viimasel ajal on nad hakanud eelistama selle asemel duši all käimist, mis on mulle igas mõttes kergenduseks, kuna vannis nad kippusid lärmama ja ülemeelikuks muutuma, nii et pärast terve vannituba ujus + vanni vett täis laskmine, hilisem tühjaks laskmine ja puhastamine on ju ka kõik lisatöö.

Dušši on nad alati pigem kartnud ja ma pole ka väga ise viitsinud neid sellega harjutada (lihtsalt tuli meelde, Henry millalgi oma blogis kirjutas, kuidas ta kahene enam dušši ei karda, ma ei tulnud selle pealegi, et nii harjutada võiks titest peale). Poiss käib duši all ujumisprillidega ja hetkel see mulle sobib 😀 Ehkki eile vist isegi käis ilma. Plika käis igal juhul ilma. Areng.

Plika õpetasin ma eile iseseisvalt pead pesema. Lihtsalt olin kõrval ja juhendasin. Kuidas pead hoida, et juuksed ülevalt voolava vee all märjaks teha, kuidas šampooni ise juustesse hõõruda, kuidas see lõpuks kõik välja loputada, ilma et silma läheks… Ja kõige viimaseks – kuidas turbanit ise pähe keerata ja kinnitada. Ja ta sai selle kõigega hakkama. Väike sammuke iseseisvuse poole 🙂 Sest kui pesnud on ta juba mõnda aega ise, siis juuste pesemine oli seni ikka minu töö.

Ahjaa, ja kõrvad muidugi. Mina ei tea, kuidas inimesed oma kõrvu ilma vatitiku abita puhtaks saavad, mina ei saa. Lihtsalt duši all pesemisest pole mu meelest väga tolku. Nii et ma ikkagi olen kasutanud ettevaatlikult tikke, nii enda kui laste kõrvade puhul. Ja ka seda julgesin nüüd Plikal endal teha lasta – ma olen teda ka aastaid manitsenud, et tuleb olla väga ettevaatlik, muidu võib endale viga teha.

Hambaid peseb Plika hambaarsti õnnistusel juba ka pikka aega ise, nii et kui talle nüüd veel küünte lõikamine selgeks õpetada, siis ei pea mina enam miskit tegema. Laste küüsi olen ma kogu aeg tangidega lõiganud ja sõrmeküüsi on Plika tegelikult endal ise ka lõiganud. Aga mulle meeldib lõigata võimalikult lühikeseks, et nädala jooksul ei jõuaks väga pikaks kasvada, vastasel korral jääb sinna igasugu saasta vahele ja lapsed ju ei puhasta küünealuseid… St tegelikult ta saaks tõesti ka küünte lõikamisega ise hakkama, lihtsalt mina eelistan lühemaid. Ehk peaks õpetama teda hoopis küünealuseid puhastama või tihemini küüsi lõikama?

Juuste kammimisega on veel arenguruumi. Ta harjab küll ise suuremad pusad välja (Frozeni hari oli suurepärane investeering!), aga minu meelest on juuksed pärast seda ikkagi sassis. Seega ma enamasti kammin veel üle – külmal perioodil reeglina kraani all niisutatud kammiga, sest see jube staatiline elekter… Ja lahu teen ka mina, sest ma ei salli, kui see on sassis. Mõne soengu puhul on täitsa okei, kui see on suvaline, aga minu enda ja Plika peas mu meelest on kole, seega katsub sirgena hoida.

Poiss peseb ennast ka ise, aga kui hästi, see on muidugi iseasi. Eile just tuvastasin pärast duši alt tulemist, et ei ole just kõige korralikum töö, kupatasin ta vanni tagasi ja minu juhendusel pesi osad kohad üle. Eks näis, mitu korda ma veel juhendama pean, enne kui talle endale meelde jääb.

Juuste pesemist ta vihkab, aga kuna tal on need nii lühikesed ja ei lähegi eriti mustaks, siis teemegi seda väga harva. Et ta oma pead ise pesema hakkaks… Noh, mitte veel 😀 Aga ta on ka alles viiene.

Kõrvu puhastan tal mina, küüsi lõikan mina. Hambaid peseme õhtuti enamasti ka meie, hambaarst käskis. Plika ei ole endale kaariest saanud, Poisil on olemas, see on ka üks põhjus, miks Plika võib ise pesta, aga Poisi hammastega peab eriti hoolikas olema. Hommikul pesevad ise.

Kui Plikal oleksid pikad juuksed, siis ma ei kujuta ette, millal ta nende pesemise ja kammimisega ise hakkama saaks. Aga õnneks on tal minu soeng. Mida lühem, seda lihtsam 🙂 Pikad juuksed läheks kiiremini sassi, neid peaks kogu aeg kinni panema, aga ma pole suurem asi patsitegija… Ja nii edasi.

Huvitav, mis vanusest üldse võiks/peaks lapsest eeldama, et ta kõiki noid asju ise teeb? Kuidas teie kogemused on?

Protected: Lasteaia jõulupeod

26/01/2016 / lasteaed, plika, poiss, rõõm