poiss

Väike plaanimatu osturetk

Jajaa, ma ju olen siin viimased paar postitust kirjutanud, kuidas kõige pealt meeletult kokku hoida üritan, selle valguses tundub praegune jutt eriti… Võlts 😛 Aga läks nii, et emal jäi klient tulemata ja mul oli vaja üks pakk saata ja läksime pärast seda poodi, kus kõrval oli Humana, kus oli uus kaup, kust ma tahtsin Plikale pluuse vaadata (sest neid on tal reaalselt VAJA).

Mis ma siis ostsin? Endale kampsuni ja Poisile kombe 😛

Kampsun on punane ja väga sarnane sellele, mis mul poes juba seljas oli. Too sai ostetud Primarkist sügisel 2008, et mahutada paisuvat kõhtu – oli odav (£6/110 kr) ja nägi algul väga hea välja, oligi mõeldud nö ajutiseks kasutamiseks. Kuna aga midagi paremat ei olnud, käib nüüdseks juba kolmandat aastat, on üpris väsinud ja topiline (100% akrüül, mis sest tahta). Lisaks oleks võinud käised pikemad olla ja kõrge kaelus oli küll ilus lai, aga vajus kogu aeg ära.

CIMG1934Uus kampsun on H&M, maksis 149 krooni – kaltsuka kohta kallis. Aga ainult 61% akrüül, 16% mohäär, 10% vill, 12% polüamiid, 1% elastaan. Mõnusalt pehme ja paras, täpselt õige pikkusega käised ning mis kõige ägedam – kah selline suur mõnus kaelus, nagu mulle meeldib, aga see on kahekordne ja toekas – esimene, mis tõesti ka hästi istub ja kuskile ei vaju. Natuke soonikut ja ilusad nööbid kah… Superluks. Pildi peal ei paista pooltki nii kena, kui tegelikult seljas on. Mul polnudki ühtki esinduslikuma välimusega sooja kampsunit 😛

Poisile kombet ostes kahtlesin, kas mul seda ikka reaalselt vaja on – teadsin, et umbes samas suuruses on üks juba kodus olemas, aga see meeldis mulle lihtsalt nii väga, et ei suutnud ostmata jätta. Otsustasin, et kuna teine on nagunii tasuta saadud, võin selle 69-kroonise väljamineku ju teha, hiljem poleks mingi probleem sama raha eest maha müüa.

Kodus avastasin aga kombesid võrreldes suure rõõmuga, et liiast pole miskit. Meil on hetkel kasutuses kaks kombet – Kratilt saadud numpsik kollane Lenne kottkombe, väidetavalt 0-6 kuud, ning mu enda Rootsist ostetud käpajälgedega fliiskombe (SEK78/125 kr), väidetavalt 62 suurus (tegelikult esimesel suurust see kirjas pole ja teisel oli maha kulunud ning kaltsuka poolt käsitsi peale kirjutatud). Esimene on soojem, seda kasutame kärus, teist autosõitudel, sest kottkombe rihmaaugust meie turvahälli rihmad läbi ei mahu ja üleüldse oleks tal nii paksu kombega autos palav.

CIMG1930

Kratilt saime veel õhema fliiskombe, millel jällegi suurust sees polnud, aga olevat umbes 74. Too Kapp Ahli kombe, mille nüüd Humanast ostsin, oli kah 74 suurus. Kodus võrreldes leidsin aga, et minu ostetu on esiteks siiski suurem ja teiseks tunduvalt soojem (ma ei ole küll kindel, kas kevad-sügis või talvekombe, ma ikka ei tee sel vahet). Lisaks avastasin hoolikamal uurimisel, et see kollane kottkombe meid vist küll päris pool aastat ei teeni – see oleks võimalik sellises vankris, kus on korv ja turvarihmu pole, aga meil on ainult käru, kus rihmad kogu aeg kinni – rihma augu järgi otsustades on see kombe pigem 62 suurus ehk kuni kolm kuud, hiljem ei saa enam hästi läbi.

Nii et mul on nüüd ees ootamas nii suurem autosõidu- kui kärukombe. Super! Minu meelest on lapse talvekombega turvahälli toppimine täielik kuritegu, kui pole just plaanis hiljem pikalt väljas olla – autoga sõidame meie aga ainult siis, kui on vaja kiirelt ja mugavalt kuskile kohale jõuda, sel puhul meil käru kaasas polegi ning lapsel on palju inimlikum olla, kui seljas õhem kombe, millele vähestel õues läbitud meetritel saab teki peale visata. No ja meie mitte just kõige kinnisema käru puhul tuleb nagunii isegi soojale kombele vastavalt ilmale igasugu lisakihte ja tekke ja kotte lisaks, jalakott ja vihmakile aitavad kah vajadusel sooja hoida.

CIMG1931Huvitav on muidugi see, et Poiss on praegu 64 cm pikk ja see väidetavalt 62 suuruses fliiskombe on talle hetkel isegi natuke suur, kasvuruumi jätkub. Samas kollane kott-kombe, mis on eelmisega võrreldes suht sama mõõtu, on juba viimase piiri peal, ega kaua enam ei kasuta. Et ei teagi… Eks nad vast mõlemad suuremat sorti 62 ole, hall fliiskombe vast näiteks 68 ja no see pruun on igatahes 74, selles pole kahtlust. Ja eks erinevate firmade suurused ongi erinevad, see on paratamatus.

Igal juhul on mul hirmus hea meel. Nüüd oleme küll igakülgselt kevadeni varustatud.

Kui nüüd veel Plikale mõned pikkade käistega pikemat sorti pluusid leiaks, mis iga väiksema liigutuse peale püksist välja ei tuleks… Ja talveks oleks vist ka ikka midagi juurde vaja… Või ma ka ei tea, iseenesest on tal Lenne soojad traksipüksid ja mingisugune mitte kõige õhem jope, lisaks saime Kratilt villase aluskombe, mille võiks külmemate ilmadega neile alla panna… Äkki saame niisama hakkama. Kui muidugi jälle püsiv -20 ei tule 😛 Kellelgi pole 92/98 suuruses talvekombet üle, mida mulle kinkida või müüa tahaks?

Vahelduseks natuke lastest ka

Käisime täna kolme kuu ja kahe aasta tehnokontrollis.

Poiss:

3870 (sünd) -> 5600 (1 kuu +1730) -> 6530 (2 kuud +930) -> 7250 (3 kuud +720)

53 (sünd) -> 58 (1 kuu +5) -> 60 (2 kuud +2) -> 64 (3 kuud +4)

Plika:

3320 (sünd) -> 4950 (1 kuu +1630) -> 5910 (2 kuud +960) -> 6630 (3 kuud +720) -> 7020 (4,5 kuud +390) -> 7450 (6 kuud +430) -> 7790 (7 kuud +340) -> 8350 (8 kuud +560) -> 8900 (9 kuud +550) -> 11,6 kg (2 aastat)

50 (sünd) -> 55 (1 kuu +5) -> 57 (2 kuud +2) -> 62 (3 kuud +5) -> 66 (4,5 kuud +4) -> 69 (6 kuud +3) -> 70 (7 kuud +1) -> 72 (8 kuud +2) -> 74,5 (9 kuud +2,5) -> 88,5 (2 aastat)

Nagu näha, siis numbrid suurenevad endiselt väga sarnaselt. Mis Plika tänasesse kaalumisse puutub, siis seda ma just puhta kullana ei võtaks, nende tavaliste kaalude peal ei saa kuigi täpselt, minu meelest kaalus ta 11,6 juba kunagi siis, kui ma Londonis rasedana UH-s käisin ja oodates Plika ära kaalusin… Aga noh, ega seal suurt vahet ju polegi.

Eile käisin Poisiga massaažis, tagasi kutsuti juba uue kuu alguseks. Ei hoia veel piisavalt kindlalt pead vms. No tal oli teiste omaealistega võrreldes ka kõige suurem pea, nii et ma ei imesta 😛 Samas kõhuli olles ajab pead innuga kasvõi kuklasse (see juhtub peamiselt oma voodis, sest voodikarusselli ju muidu ei näe :D).

Mis veel Poisi arengu kohta öelda? Asju haarata talle meeldib, aga ainult siis, kui tuju on. Öine magamine on lihtsalt super – kaks viimast ööd on söögipausid olnud 10h ja 11h. Üleeile sai kaheksast tissi, jäi enne poolt kümmet magama, millalgi öösel vigises, mille peale ta kõhuli keerasin ning siis ärkas alles kuuest. Pärast tissi põõnas üheksani.

Eile õhtul sai tissi üheksast, magama jäi enne kümmet, öösel kolme paiku vigises, keerasin ta kõhuli… Ja magas kaheksani!

Minu rinnad pole muidugi sellise asjaga veel harjunud, hommikul oli täitsa vaevaline olla. Aga no kui Poiss samas vaimus jätkab, küllap harjuvad siis kiirelt.

Nii hea öise une taga on minu meelest peamiselt põhjus, et Poisile meeldib nüüd jälle kõhuli magada – alguses ta tegi seda, siis tükk aega üldse ei tahtnud, nüüd sobib jälle. Kui ta vanasti öösel vigisema hakkas, ei olnud muud teha, kui ta tissi otsa tõsta, aga nüüd piisab rahustamiseks kõhuli keeramisest. Ja kuna ta on juba kolmekuune, siis ma julgen teda ööuneks ka nii jätta, enne tahtsin ikka kogu aeg kontrollida…

Kusjuures magama on Poiss nood kaks viimast õhtut ise jäänud. Me küll käisime temaga enne mõnda aega ringi, aga voodisse pannes oli ta veel uniselt ärkvel. Niheles natuke ja siis juba magaski. Päevaunede ajal tuleb see ka vahel välja. Nii et ma olen väga rahul 😛

Mõlemad lapsed said täna viisikvaktsiini süsti. Poiss ei teinud teist nägugi, vahtis mähkimislaua kohal rippuvaid hobuseid. Plikaga mängis vanaema hommikul arsti – et arstitädi teeb suts (näpistas) ja siis naerame. Noo, Plika vaatas siis hoolega seal igasugu mänguasju, arstitädi tegi suts… Ja mõni sekund hiljem oli jorr lahti. Eks me rahustasime ta üpris kärmelt maha, viisime muude asjadega tähelepanu kõrvale. Aga kui talle meelde tuli, siis jorises igaks juhuks veel.

Õnneks teda enne kooliminekut nüüd torkima ei pea, selleks ajaks on vast ununenud 😀

Vaktsineerimiskabineti arsti suhtumine ei meeldinud mulle kohe mitte üks raas. Nojah, vanakooli värk… Kui luges, et Poisi B-hepatiidi aastaseks saamiseni edasi lükkasin, siis ütles: nojah, kui te tahate last niiviisi piinata. Jajah, tõepoolest, see süst võib ju kibe olla, aga ega see ei tähenda, et väike beebi, kes ei oska ennast veel nii kõvahäälselt väljendada, seda kibedust ei tunneks… Seekord ma tõesti ei tahtnud riskida liigsete vaktsiinide ühele ajale kuhjamisega, B-hepatiit pole ka asi, mida nii väike saaks esimese eluaasta jooksul nii kergelt üles korjata.

Plika puhul sain ma pragada, et vaktsineerimispass pole korralikult täidetud – mul ununes see ükskord koju, nii et arst ei saanud ise sisse kirjutada ja kleepse panna, seega kirjutasin tema soovitusel õigetesse kohtadesse ise kuupäevad, et oleks kirjas, et tehtud. Ja siis oli muidugi probleem, et on ainult kuupäevad, ilma lisainfota. Mis siis, et iga vaktsiini jaoks on eraldi jaotus, nii et oli väga hästi aru saada, mis mille kohta käib.

Meie perearsti õde oli tulnud sinna kabinetti Poisi kaarti ära tooma ja ma kuulsin, kuidas ta arstilt küsis, mis ta selle keeldumise avaldusega teeb (mulle jäi mulje, et ta lihtsalt tahtis teada, kuhu kausta see käib vms, ühesõnaga paberimajanduslik küsimus). Arst vastas: hoiate enda juures ja ise annate aru (pigem sellise suhtumisega, et ise olete nii lollid, kui lasete oma patsientidel lapsi mitte vaktsineerida).

Et jah, khm-khm… Ma ei ole mõtetelugeja, ma ainult kirjeldasin situatsioone ja muljet, mis minul sellisest suhtumisest jäi. Selle arsti meelest on riiklik vaktsineerimiskava ilmselt püha lehm ja kõik emad, kes oma lapse heaolule mõeldes mõnda sutsu edasi lükata (või, jumal hoidku, sellest üldse keelduda) tahavad, on riigivaenlased.

My ass… Ma saaks aru, et ta üritaks mind siis ümber veenda (ja sedagi peaks sel juhul tegema viisakalt ja argumenteeritult), kui ma täielik vaktsiinivastane oleks… Aga peale mumpsi-leetrite-punetiste saavad nagunii kõik tehtud, võib-olla see ka kunagi hiljem, eks ole näha, kuidas vahepeal põdemisega lood on.

Keeruline teema see vaktsiiniteema. Ega minagi kindel pole, mis on kõige õigem, olen lihtsalt palju mõelnud ja oma sisetunde järgi nii otsustanud. Lihtsalt meeletult närvidele käib, kui kellegi meelest on ainult üks tee ainuõige ja need, kes teisiti talitavad, teevad automaatselt valesti. Perearst on meil õnneks selle koha pealt väga mõistlik, austab ema otsuseid, ei tee halvustavat nägu ega ürita ümber veenda.

Aga mis seal ikka… Igasuguste inimestega tuleb suhelda, ega muudmoodi ei saagi 🙂 Mul on toredad terved lapsed, see on peamine.

Ja elu on natukene lihtsam

CIMG1820Paar päeva tagasi sõi Poiss kell seitse, jäi magama kaheksast, kiire eine öösel kell kaks ning ärkas alles peale seitset. söögipausid 7h ja 5,5h. Muljetavaldav!

CIMG1821Eile õhtul sõi pool kaheksa, jäi magama üheksast, sõi ühest ja kolmest ning põõnas taas kord poole kaheksani. Mitte nii hea, aga siiski päris hea 😛

On rõõmsalt nõus köögis lamamistoolis hängima ja vaatama, kuidas ma söön või süüa teen… Ning toas hängib hea meelega tegelustekil ja vahib oma jubinaid. Seda teeb praegugi 😉

Pisikesed asjad, mis minu elu kergemaks teevad…

Kahe kuu tehnokontroll

Ma tean, et teid see numbrijada ei huvita, aga tegin enda jaoks võrdluse, mulle ju nii kangesti meeldib statistika. Ei mäletagi, kas Plika pärast 9-kuuseks saamist veel arsti juurde jõudis… Kui, siis ühe korra. Ja järgmine kord oli juba 1a8k. No seitse kuud saab veel igatahes võrrelda 😛

Poiss:
3870 (sünd) -> 5600 (1 kuu +1730) -> 6520 (2 kuud +920)

53 (sünd) -> 58 (1 kuu +5) -> 60 (2 kuud +2)

Plika:

3320 (sünd) -> 4950 (1 kuu +1630) -> 5910 (2 kuud +960) -> 6630 (3 kuud +720) -> 7020 (4,5 kuud +390) -> 7450 (6 kuud +430) -> 7790 (7 kuud +340) -> 8350 (8 kuud +560) -> 8900 (9 kuud +550)

50 (sünd) -> 55 (1 kuu +5) -> 57 (2 kuud +2) -> 62 (3 kuud +5) -> 66 (4,5 kuud +4) -> 69 (6 kuud +3) -> 70 (7 kuud +1) -> 72 (8 kuud +2) -> 74,5 (9 kuud +2,5)
Scroll to Top