poiss
Teine aiapäev
Panen ajaloo tarbeks arengud kirja.
Suvel harjutada on ikka palju kergem – hommikune ärkamine pole pooltki nii raske, kui väljas on valge ja soe ning ei pea nii palju riideid selga toppima.
Eile oli riigipüha, täna siis uuesti lasteaeda. Seekord me enam rühma sisse ei läinud – jõudsime veidi enne üheksat, vaatasime, et vahetusjalatsid saaks jalga, tegime rühma ukse peal kalli ja läksime ära. Plika korra hüüdis mind ukse pealt, tegin talle siis veel ühe kalli… Jäi rahulikult mängima.
Pool kaksteist läksin järele, mängisid rõõmsalt õues. Täna ei olnud keegi nutnud, ainult mitu korda küsinud, millal emme-issi tulevad. Poiss oli suure hooga joostes trepil kukkunud, aga noh, ta kukub nagunii pidevalt 😀
Järgmise nädala teisipäeval lähevad rühmad eraldi, selle ajani käimegi samamoodi hommikupoolikutel kaks ja pool tundi mängimas.
Senini on ühesõnaga kõik suurepärane. Loodame, et jätkub samas vaimus.
Uued algused
Lastel oli täna esimene aiapäev. Hetkel on nende rühmad ühes ruumis ja kummastki üks kasvataja tööl – järgmisest nädalast saavad puhkused läbi, siis lähevad eraldi. Vaatasime kõik koos “valdused” üle ja siis läksime meie Abikaasaga minema. Kaks tundi hiljem tagasi jõudes jooksid meile vastu kaks ülirõõmsat last, joonistused pihus. Ära minnes kuulsin, kuidas Poiss korra minu järele huilgas, aga see oli kohe üle läinud, hiljem olevat Plika korra pisardanud, aga kiirelt rahunenud… Igatahes mõlemad jäid rahulikult, tulid ära rõõmsalt ja ootavad kolmapäeva, et saaks jälle minna, nii et so far, so good.
Minul oli täna töövestlus. Kui kõik läheb nii, nagu loodan, saab minust septembri alguses kontoriinimene. Pöidlad pihku!
Nii palju oleks kirjutada, veel rohkem pilte näidata, aga millal ma ükskord tegudeni jõuan…
