poiss

Viimane lasteaiasissekanne pärineb eelmise nädala kolmapäevast, aeg jälle väike kokkuvõte teha.

Neljapäeva hommikul rääkis Poiss, et ei taha aeda minna, pani aga vähekese veenmise peale siiski rõõmsalt riidesse ja sõitsime kõik koos ratastega kohale. Lasteaia õues Poiss kukkus, mis oli sobiv põhjus kõigi emotsioonide valla laskmiseks. Nutt oli kõva ja algul keeldus ta üldse uksest sisse tulemast, nii jätsin Poisi õue ja viisin Plika tema rühma ära – Plika oli õnneks vana rahu ise ja läks hea meelega.

Siis läksin tagasi välja, võtsin Poisi sülle, rääkisime natuke juttu – ütlesin talle, et ma saan aru, et ta tahaks kogu aeg minuga kodus olla, aga ma pean hakkama varsti tööl käima. Et on okei, kui ta on kurb ja nutab – siis läheb kurbus ära ja saab rahulikult mängida. Lasteaia juhataja tuli ka just välja, rääkis Poisiga paar sõna juttu – nii et ta rahunes maha, läksime sisse, vahetasime riided ära… Rühma uksel hakkas jälle nutma. Võtsin sülle, kallistasin, andsin nutva lapse õpetaja sülle ja tulin ära.

Järele minnes sain kinnitust, et minu lahkumise järel oli nutt vaibunud sama kiirelt kui varasematelgi päevadel. Oli aga näha, et Poiss on pikast nädalast väsinud, seega tegime reedel mõlemale lapsele puhkepäeva.

Ema arvas, et ehk on parem, kui Abikaasa lapsi aeda viib, sest Poiss on emmekas ja ehk oleks tal isa kergem maha jätta. Proovisime eile ära. Selles mõttes sobis hästi, et vihma ladistas elu eest ja ratastega poleks saanud nagunii minna, auto seisis aga maja ees, nii et Abikaasa sai sellega viia.

Hommikul panin niisiis lapsed riidesse ja saatsin ära. Abikaasa sõnul oli kõik kena, kuni ta auto lasteaia ette parkis, misjärel PLIKA hullult nutma hakkas ja Poiss temaga kolm sekundit hiljem ühines. Kuidagi ta nad ikka autost välja meelitas ja nutvad lapsed õpetajate sülle jättis, aga ise võttis ta olukorra kokku sõnaga katastroof 😀

Jällegi olid lapsed aga kiirelt maha rahunenud ja söönud kenasti nii hommiku- kui lõunasööki. Järele minnes mängis Poiss rõõmsalt, Plika oli küll algul kurva näoga, aga mind ära tundes muutus rõõmsaks jä rääkis meelsasti, mis nad päeval tegid.

Täna hommikul viisin siis jälle ise. Poiss käitus huvitavalt. Hommikul ärgates ütles esimese asjana ülirõõmsalt: LASTEAEDA! Panime riidesse, vaatasid lambamultikaid, kuni ma Plikale patse tegin (igahommikune traditsioon)… Sõbrad, kes nüüd kõik kolmekesi siin lähedal koolis käivad, tulid meie akna eest läbi ja Poiss nägi neid, nii et said isegi tere öelda, rõõm oli suur. Ja kui me siis õueriideid selga panema läksime, hakkas Poiss järsku jaurama, et tema ei taha riidesse ja lasteaeda, tema tahab kodus süüa. Siis oligi väike erimeelsus, kus ta valjuhäälselt oma nördimust avaldas, lubasin tal lõpuks võtta ampsu eilsest pizzatükist, kui ta rahuneb ja pärast seda kaasa tuleb ning saimegi kenasti kodust välja.

Lasteaias mõtlesin kõigepealt Poisiga Plika tema rühma saata, aga Poiss nõudis pärast riiete vahetamist koheselt, et tema tahab oma rühma, nii ma siis viisingi ta sinna – läks kohe mängima ja ei teinud teist nägugi. Plika jäi ka täiesti rahulikult ja rõõmsalt.

Nii et ma ei tea, mis värk eile oli. Äkki Plikal tuli meelde eelmine lasteaiakogemus, kus ta oli veel noorem ja kartis, siis viis Abikaasa teda ka vahel autoga… Igatahes tundub, et sobib ikka see variant, kui mina viin.

Näis, kuidas ülejäänud nädal kulgeb, kas tuleb jälle reede vabaks jätta või mitte. Plika lubas homme magama jääda, aga seda on ta lubanud varemgi. Ütlesin täna õpetajale ka, et kuni ma tööl ei käi, seni lasen neil endal valida, kas magavad või mitte, aga tuletan neile iga natukese aja tagant meelde, et KUI ma peaks tööle minema, siis peavad nad kohe magama jääma ja pole enam valikut. Loodan ikka, et ehk jäävad varem ja omal soovil. Loodan muidugi ka, et ikka nüüd ja kohe tööle saan 😀

All in all, positiivne.

Eilsest alates on lapsed oma rühmades ja söövad hommikust ning lõunat. Plika on nagu vana kala – läheb rõõmsalt ja on rõõmsalt. Eile oli õues mängides veidi õnnetu olnud, aga ei nutnud, täna oli kõik täitsa korras. Poiss jäi mõlemal hommikul pärast kõva kallit kenasti kasvataja käe kõrvale, aga hakkas emme järele huilgama juba siis, kui ma koridoris olin. No ma tagasi ei läinud, mõlemal hommikul olevat huilgamine kestnud 10-15 minutit – selline tüüpiline Poisi jonnihoog, ikka trampimise ja käte vehkimisega 😀 Seejärel aga rahunes ja ülejäänud päev oli kena. Hommikust ta kummalgi päeval ei söönud, lõunat aga hea isuga. Järele minnes on rõõmus, järgmisel päeval läheb rõõmuga… Nii et jah, üsna hästi.

Plika väitis eile, et jääb täna magama, aga täna hommikul otsustas, et ei taha. Täna väitis jälle, et jääb homme – no näis, ma sundima ei hakka, kuni vajadust pole. Aga olen ka neile öelnud, et KUI ma peaks järgmisest nädalast tööle minema, siis peavad nad lasteaias magama, sest issi ei saa nendega kodus remondi kõrvalt tegeleda. Näis siis.

Käisin eile ise hambaaarsti juures ja kui mainisin, et lastega peaks ka tulema, sain kohe tänaseks mõlemale aja. Ema käis Plikaga, too olevat suu lahti ajanud juba enne, kui vaja oli 😀 Mina käisin seejärel Poisiga ja temagi tegi minu süles istudes kohe suu kenasti lahti ning lasi kõik üle vaadata. Tal oli ühe silmahamba peal igeme piiril pruunikas laik, mille pärast veidi muretsesin ning silmahambad olid mu pilgule hirmus kollased. Arst ütles, et kõigil ongi kollasemad ja see laiguke on peetunud kaaries, millega pole vaja midagi teha. Et mõlemal lapsel on hambad suurepärases korras ning jätkaku me samas vaimus. Hea oli kiitust kuulda 🙂 Ma ikka natuke muretsesin, sest hommikune hambapesu ei taha lastel kuidagi käima minna (ununeb, ei viitsi jne) ning õhtul peseb Plika enamasti ise… Aga jah, kõik on hästi. Arst ütles, et hommikul võivadki lapsed ise pesta, peaasi, et õhtul korralikult puhtaks saaks.

Seejärel käisime veel lastega juuksuris kah – mõlema juuksed on nüüd tunduvalt lühemad. Pildid jäid tegemata, nii et illustratsioone seekord pole.

Igal juhul oli viljakas päev 😀

Neljapäev möödus probleemivabalt. Reedel helistati tund enne tavapärast aega ja öeldi, et Poiss hakkas õue minemise ajal lohutamatult nutma ning pole poole tunni jooksul rahunenud. Mis seal ikka, tõime nad siis ära. Mul oli muidugi hämming – ise oleks arvanud, et kui mingit nuttu veel tuleb, siis pigem Plikaga. Poiss väitis, et ta “väga muretses mu järele”. Ehk et igatses 🙂 No pikk ja uudne nädal oli selja taga ka, ikka ju väsitab.

Täna läksid mõlemad taas rõõmuga ja esimest korda ei hakanud Plika hommikul aias rääkima, et ma ära ei läheks – seni oli ta seda alati öelnud, aga me muidugi ikka läksime ja ta jäi rahulikult sinna, nii et selles mõttes probleemi polnud. Aga et ta üldse ei öelnud – sammuke edasi. Poiss oli ka rahulik. Järel käis neil täna Abikaasa, õpetajad midagi päeva kohta ei maininud, järelikult probleeme ilmselt polnud.

Homsest lähevad rühmad lahku ning lapsed hakkavad hommikust ja lõunat sööma. Vaatab, kuidas selliselt kulgeb – kui kõik läheb hästi, eks siis mingi hetk jäävad magama ka.

Seni olen tutvunud ühe Plika ja ühe Poisi õpetajaga ning Poisi rühma õpetaja abiga – kõik on toredad. Homme näeb siis uusi nägusid 🙂