poiss

16 ja kõva röök

/ plika, poiss, väikelapse uni / Leave a Comment

Ma panen truult kõik unekooli arengud kirja – siis on neil, kes sama murega siia blogisse jõuavad, hea erinevatest kogemustest lugeda.

Kui eile olin ma üksi ning voodisse tagasi viimise ajal oli Poisil hiiglama lõbus, siis täna oli olukord teistsugune. Abikaasa jõudis hommikupoolikul üle mitme päeva koju, tegeles natuke lastega, aga oli nii väsinud, et vajus siis magama. Lapsed on aga hirmsad issikad ja üleüldse on tavaline see, et nende magama panemiste ajal, mil me mõlemad kodus oleme, on tunduvalt keerulisem, kui emb-kumb meist seda üksi teeb.

Nii et täna ei olnud Poisil üldse nii lõbus minu eest ära joosta, täna oli see tema meelest isikuõiguste rikkumine – miks emme mind magama paneb, kui ma tahaks selle asemel hoopis issiga mängida. Aga minu tuju oli rahulik ja kõigutamatu nagu eilegi – mähkme saime alla ja pluusi selga läbi suure kisa, pidin üheaegselt Poissi jõuga kinni hoidma ja mõmmi laulu laulma. Vaat selleks mul tõesti kannatust pole, et oodata, kuni Poiss maha rahuneb – tean ju, et kui ma olen rahulik ja konkreetne, pole asi minu vales käitumises, vanus on lihtsalt täpselt see kõige “mõnusam” jonni ajastu, iga asi, mis ei meeldi, vallandab protestikisa. Sai talle rahulikult öeldud, et kui sa nüüd potil ära ei käi, siis hiljem enam ei saa, läheme paneme mähkme alla ja magama. Nii saigi. Ja maru rahulikult viisin 15 korda jonniva lapse voodisse tagasi. Siis jäi mõneks ajaks, tuli veel korra välja, viisin uuesti ja jäi väikese virinaga magama.

Plikaga sai see-eest janditud. Läks küll kenasti voodisse, aga hakkas mind sealt mänguhimuliselt togima ja naerma, selle asemel, et rahulikult laulu kuulata. Ütlesin, et kuni ta pole rahulikult ja vaikselt, pole unelaulul mitte mingit mõtet ja ma lähen lihtsalt minema. Mõjus 🙂 Jäi minust rahulikult voodisse, tuli aga mõne aja pärast uksele issi järele pärima. Rääkisin, et issi puhkab samamoodi väsimust välja nagu nemadki ning kui kõigil lõunauni magatud, saab jälle koos mängida. Plika virises, et ei taha magada. Ütlesin, et tal on kaks varianti – kas jääda rahulikult magama või kui jaurama hakkab, siis mõneks ajaks vannituppa järele mõtlema minna. Seejärel jätsin ta sinnapaika ja tulin ära. Jorises natuke ja hakkas mind hüüdma – kui tagasi läksin, siis kurtis, et ei saa tekki peale. Panin teki peale ja tulin jälle ära, kogu selle jama peale hakkas aga Poiss nutma… Õnneks vist päriselt ei ärganud, vigises ennast läbi une uuesti magama, Plikat pidin käima veel korrale kutsumas, et ta vait oleks ja venda jälle üles ei ajaks.

Nüüd siis Poiss magab ja Plika on rahulikult voodis. Saan selle postituse üles riputada ja loodetavasti siia midagi lisama ei pea 😀

Lõpetuseks veel üks kord tõdemus, et sellises vanuses lastega on unekool tegelikult hirmus lihtne. Lihtsalt endal peab olema õige suhtumine ja piisavalt kannatlikkust, muidu on ettevõtmine kindlalt läbi kukkunud 🙂

Õhtul poole kiiremini

/ plika, poiss, rõõm, väikelapse uni / Leave a Comment

Kui lõunaunne panemiseks pidin Poissi sada korda voodisse tagasi viima, siis nüüd õhtul ainult 55 😀 Plikaga oli ka hea pärast seda rahulikult toimetada, temaga lugeda ja talle laulda – see üks ühele tähelepanu on talle mõnusalt rahustav, nii et kui ma ta lõpuks voodisse panen, jääb kohe kenasti vaikselt tuttu.

Peaaegu kahesega on unekool tegelikult nii naeruväärselt lihtne, lihtsalt endal peab hea tuju ja kuhjaga kannatust olema. See on muidugi eriti totter, et Poiss jäi ju varem probleemideta magama, aga mis teha – kui see voodist välja ronimise komme järsku tekkis, tuleb see nüüd ka kiiremas korras küljest ära harjutada 😛

Minu võit!

/ poiss, rõõm, väikelapse uni / Leave a Comment

Eile panin Plika kaheksa paiku magama, Poiss ärkas pool kaksteist 😀 Hängis minuga poolteist tunnikest, sõi rosinaid, jõi piima ja oli rõõmus. Ühest läksin voodisse, tema tuli oma voodist minu kõrvale, kuna Abikaasat polnud, siis lasin tal jääda, nii me magama jäimegi. Hommikul tuli Plika ka meie juurde ja tukkusime kolmekesi edasi – kell kaheksa oli mul äratus, mille peale nemad ei ärganud, läksin kööki putru keetma, nõudega kolistamise peale lõpuks virgusid.

Täna on mul äärmiselt hea tuju olnud, nii et lõunaune ajaks küpses loogiline plaan panna Poiss alguses üksi voodisse ja Plika alles siis, kui Poiss juba magab. Sai jälle rakendatud seda teada-tuntud kõige efektiivsemat unekooli meetodit voodist välja tulemise korral – viia laps vaikides, ilma silmsideme ja emotsioonideta voodisse tagasi. Kasvõi sada korda. Ma läksin iga korra järel toast ära ja tõmbasin ukse nii kinni, et prao vahelt oli täpselt näha, millal Poiss voodist välja tuleb, siis läksin kohe tagasi.

Ja TÄPSELT sada korda läkski! Kuni seitsmekümne viiendani oli Poisil jube naljakas, siis kiskus nutujoru üles, mis läks järjest suuremaks – no eks väsimus tuli ju ka peale. Ja kui sada täis sai, siis enam voodist välja ei tulnud. Virises veel natuke ja seejärel kustus.

Plika sai selle umbes pool tundi kestnud jandi ajal omaette mängida, pidin talle küll vahepeal meelde tuletama, et ta vaiksemalt oleks ning aeg-ajalt uusi asju kätte andma, aga ta tegi väga kenasti koostööd. Ja kui Poiss lõpuks magas, sain Plika ka kenasti voodisse, kuhu ta kohe vaikselt jäi.

Niisiis jätkamegi nüüd selliselt, kuni Poiss enam voodist välja ei tule. See ei tohiks kusjuures üldse ülearu kaua aega võtta. Ja kui Poisi voodisse jäämine on eeskujulik, eks siis katsetame jälle koos magama panemist, mis võib ilmselt algul veidi tagasilööke anda, aga küllap saame lõpuks asja jälle täitsa korda.

Igatahes on õndsus, üle mitme päeva on mul lõuna ajal paar segamatut tunnikest ning õhtul palju rõõmsamad lapsed.

Nii juhtub, kui lõunaund ei maga

/ poiss, väikelapse uni / 3 Comments

Ka kõva põrand võib olla võrdväärne kõige pehmema voodiga…

Teki panin ise peale, vastasel korral poleks pilt avalikult näitamiseks kõlvanud 😛

Kui nüüd lähtuda sellest, et 20 minuti pärast peaks uni sügavaks muutuma, siis ma katsun talle nii veerand tunni pärast mähkme alla saada ja ta voodisse transportida. Ma ju võin unistada, et magab hommikuni, ehkki see on äärmiselt ebatõenäoline 😀

Aga need lõunauned on taas kord üks piin. Varem jäi Poiss hästi magama, aga nüüd on ta peaaegu kahene väänik, kes avastas, kui palju lahedam on kogu aeg irvitades voodist välja ronida. Ja Plika, kellega omaette nii palju probleeme pole (ehkki varem oli probleem tihti ka sellest, et Plika jauras ja segas Poisi magama jäämist), läheb ju kõigi lollustega suure rõõmuga kaasa. Nii et viimased kolm päeva on lõunauni aia taha läinud. Kui see nii jääb, olen varsti hullumaja patsient valmis. Oleks, et nad saavad ilma selleta hakkama… Plika kuidagi veel, aga Poiss küll mitte. Ja ainus lahendus, mille ma suutsin targast internetist välja tuhnida, oli hästi magav laps nädalaks teise tuppa panna, kuni probleemne laps korralikult magama jääma õpib. Nojah, teoreetiliselt me võiks seda katsetada, Plika mujale magama viia… Aga esiteks ma ei kujuta ette, kuidas ma kaht last eri tubades korraga magama panen (Abikaasat varsti ju enam pole), teiseks kujutan ma elavalt ette, kuidas omaette jäävad mõlemad kenasti magama, aga kokku lastes hakkab sama lollitamine pihta.

Oh jah. Ise ma neid väikese vanusevahega lapsi tahtsin, eks 😀 No küll ma midagi välja mõtlen. Löön nad näiteks panniga uimaseks või miskit taolist 😛

Scroll to Top