Mul on tunne, et enam kui poole sellest puslest pani kokku õeke… Aga olgu peale 😀 Üks kord oli täitsa tore panna, midagi nii erilist polnud, et uuesti tahaks, seega läheb vahetuseks.
Kassid muidugi aitasid kah. Teet varastas juustu. Anonüümseks jääda soovinud kass disainis korktahvlit 😀
Meil on aeg-ajalt võimalus tööl verd anda, eelmisel aastal mind saadeti mitu korda tagasi, sest hemoglobiin, mis on mul reeglina üsna hea, oli järsku 114 kandis. Oktoobris üle pika aja õnnestus anda, hemoglobiin oli üsna piiripealne, vist oligi nõutud 125 – ja siis tuli välja, et mul väike juubel ka, 10 vereloovutust.
No nüüd siis neljapäeval oli jälle doonoripäev – läksin kõhklevalt kohale, et kas seekord õnnestub… Hemoglobiin 151 😀 Imestasin, et ei mina aru saa, miks see nii kõigub, toitumist ma muutnud pole, rauda lisaks võtnud pole… No hiljem selgus, et ikka olin võtnud… Kaaslane nimelt paneb mulle hommikusi toidulisandeid valmis, seal on D-vitamiin ja mingid asjad veel, ega ma ei küsi, vaid taltsalt söön 😀 Tuli välja, et rauda ma vist olin talt ise palunud ja noh, nagu näha, oli sellest ka tolku. Samas minevikus ma ei võtnud rauda lisaks ja hemoglobiin oli sellegpoolest täitsa ok, nii et mine võta siis kinni… No vahet pole. Peaasi, et sain anda. Ma tõesti tahan seda teha ja olen iga kord piiritult tänulik, mõeldes sellele, kui palju verd (ja lõpetuseks luuüdi, irw) Kaaslane oma poole aasta jooksul haiglas sai…
Reedel olin kodukontoris. Kasutasin ära lühendatud tööpäeva ja alustasin uue puslega. Sorteerimine võttis oma aja, kell 16.20 olid ainult ääred koos:
Ma ilmselt tegin reede õhtul vahepeal natuke muid asju ka, aga enamiku õhtust veetsin ikkagi pusle seltsis, lõpetasin veerand üks öösel, nii palju sai tehtud:
Laupäeval mul väga palju aega puslet panna polnud, aga 1h40min ja nii palju sai kokku:
Täna tuli õeke külla ja lõpetasime ära:
Ülimõnus ja värviline, seda ei raatsi kohe ringlusse saatagi, jätan hetkel endale.
Pusledega seoses veel üks vahva seik. Rahvusvahelises puslegrupis jäi silma allolev postitus – tuli välja, et sügaval nõukaajal, kui meie siin Eestis võisime pusledest vaid und näha (või ma eksin? olid pusled olemas? minu esimesed mälestused on ikkagi EV ajast, 1990-ndatest), tehti kuskil maailmas Eesti kunstniku maalist pusle… Postituse autor on pärit Filipiinidelt ja ütles, et isa ostis selle pusle Hong-Kongist, Taiwanist või ehk Jaapanist. Ulme!
Pesupäevast ka üks pildike, harilik kuivatikass 😀 Hea soe koht ju…
Alustasin eksperimenti puidugraanulitele üle minemiseks. Alustuseks küürisin puhtaks meie vanema liivakasti, kasutades foorumist loetud nippi see enne äädikaga likku panna. Miski pool tunnikest ehk oli väljas terrassil, siis tõin vannituppa, tõmbasin kummikindad kätte ja nühkisin metallnuustikuga… No selle pehmega, spiri-sponge või kuidas seda nimetatakse. Igatahes üsna kenasti tuli kõik see jama lahti. Pisut muidugi nühkima pidi, aga ei anna võrreldagi sellega, kui ma ükskord varem üritasin mingi puhastuspastaga – aega läks kordades kauem ja lõpptulemus polnud nii hea. Eks ma katsun seda puhtust nüüd hoida 😛 Kast oli enne kaetud ühtlase kollakaspruuni kihiga, mida natuke käpajälgedest veel näha. Ma nii anaalset puhtust taga ei ajanud, et oleks nendest lohkudest viitsinud ka kõik 100% puhtaks nühkida.
Aga vaatab siis, kuidas kassid omaks võtavad. Seni pole keegi vist nurka pissinud (sülitab kolm korda üle vasaku õla).
Muide, saepuru põleb täitsa kenasti, ei haise ega midagi. Nii et see mure siis ka lahendatud. Suvel, kui pole kütteperiood, paneme ilmselt komposti.
Üleüldse see puiduvärk ei haise pissi järele – vastupidiselt kristallidele, mis sel ajal, kui ma kastis liiva vahetan, ikka üsna vängelt haisevad. Saepurul on aga lihtsalt… Meeldiv puidu lõhn 😀 Seega olen mitmekordselt motiveeritud 100% sellele üle minema. Pöidlad pihku, et kõik kassid selle ideega nõus oleks 😀
Nagu ma hiljuti mainisin, pole suurlinnavaadetega pusled üldiselt minu teema, sest need majad on jube kribu, aga olen nii mõnedki kokku pannud, mis minuni jõudnud on – ja viimase suisa ostsin. Vähemalt valisin hästi, taevast ja vett oli väga mõnus kokku panna, majad olid ka täiesti talutavad.
Teadsin, et endale ma seda siiski jätta ei soovi, nii et pilt läks vahetust ootavate puslede kausta. No ja siis nägin eile õhtul, et üks pärnakas pakkus nelja oma puslet vahetuseks või müügiks… Millest kolm olid suurlinnavaated, aga no ilusad värvilised 😀 Ega siin pole pikalt mõelda midagi – kirjutasin ja pakkusin omalt poolt välja 20 puslet. Kaks läksid kaubaks – neist üks seesama, mille just lõpetasin. Nii et täna pärast tööd sõitsin läbi ja tegime vahetuskaupa… Nüüd ootab kokku panemist veel kaks suurlinnavaadet 😀
Ostnud ma nii sarnaseid kindlasti rohkem poleks, aga kui vahetada saab, siis absoluutselt – panen korra kokku, seejärel lähevad tõenäoliselt samamoodi uuele ringile. Mõnus pusleringlus!
Ja nii ongi, et endiselt ootab kokku panemist 16 puslet. Aga vähemalt sain vahetuspuslede kappi pisutki tühjemaks!
2023 pusled on blogis täitsa kajastamata. Kuna ma siin praegu puslelainel olen, siis mõtlesin, et teen nüüd selle postituse ära.
2022 oli mul mäletatavasti suur pusleväljakutse panna igal nädalal kokku vähemalt üks pusle ja saada kodustele pusledele ring peale. Väljakutse läks edukalt, aga need 3000tk pusled, mida ma 2022 pinna puudumise tõttu panna ei saanud, on siiamaani kokku panemata – mis siis, et suur korktahvel 2023 jaanuarist saadik täiesti olemas on. Olen seda korra kasutanud, aga 2000tk pusle kokku panemiseks. Sel aastal panen vähemalt ühe 3000tk pusle kokku, luban pühalikult.
Igal juhul, pärast 2022 väljakutset oli pusledest arusaadavalt kerge küllastumus, seega võtsin eelmisel aastal vabalt ja panin kokku kõigest 17 puslet: 14x 1000tk, 2x 500tk, 1x 2000tk. Ühe veebruaris, ühe märtsis, ühe aprillis, ühe juunis, kaks juulis, neli augustis, neli septembris, ühe oktoobris, ühe detsembris.
Postitusse saab pilte aga ligi 90, sest noh, kassid… 😀 Sellepärast ma nüüd igapäevaselt blogingi, et selliseid mammutpostitusi tulevikus vähem oleks.
2023/1 – Galison, 1000tk, Susan andis (26.02)
2023/2 – Clementoni, 1000tk, Pärnu riidepood, 2€ (25.03) – Riia maanteel on üks outleti tüüpi pood, kus müüakse igasugu riide- ja kodukraami, ükskord vihjati mulle, et seal on ka pusled. Karbil oli kerge kahjustus, seetõttu siis olematu hind.
…
Ritsik kutsus mind oma ringilastele rääkima, kuidas on elu viie kassiga. Kaasa tulid Teet (sest kuidas muidu!) ja Plika – assistendiks, et vajadusel Teeduga majandada, kui mina ei saa. Rääkisin (ilmselt liiga palju ja liiga kiiresti :D) ja näitasin nunnusid kassipilte (oleks võinud veel rohkem näidata). Teet oli muidugi hitt. Ja kui ära läksime, oli üks ringilastest Teedust pildi joonistanud, mille ta meile kinkis. Nii armas!
Pärast õhtusööki istusin “korraks” pusle taha… Nüüd on peaaegu öö ja mitte midagi muud ei jõudnudki teha 😛 Sain kokku alt vasakust nurgast paadid (või jahid või mis iganes need seal on) ja kogu taeva. Kuna 1500tk pusle kaks ülemist rida ei mahu korktahvli peale ära, siis eraldasin need lihtsalt. Lõpuks libistan pusle pildi tegemiseks lauale, siis saab korralikult kokku. Seni läheb igatahes päris lobedalt, ainult aeg kaob kuidagi kiirelt käest 😀
Siimu käis muidugi kah “abiks”. Hiljem magasid Teeduga diivanil mu selja taga, nii et ma lõpuks ise ära ei mahtunudki…
Järgmisena siis vesi ja lõpuks majad… Aga raamatul ootab ka veel 50lk lugemist, neljapäeval on tähtaeg, pikendada ei saa – seega peab prioritiseerima… Pusle võib oodata.