pusled – Page 6 – Tikri blogi

Täpselt sama oivaline pühapäev

04/02/2024 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, pusled, rõõm / Leave a Comment

Pidin eile õhtul enne magama minekut kolmest nunnust veel ühe pildi klõpsima:

Läks nii, et me ei käinudki sel nädalavahetusel jõusaalis. Kaaslane tegi kuidagi seljale liiga ja pidas paremaks vahele jätta. Mul polnud “popipäeva” vastu miskit, sest ma nagunii käin pidevalt trennis ja kodus olla on mõnus.

Tänane päev möödus eranditult puslede lainel. Lõpetasin ühe…

…ja alustasin praktiliselt kohe teisega. Õeke käis ka abis. Seekord vähe keerulisem – 1500tk ja üsna kirju. Ma üldiselt väldin igasugu suurlinna vaateid, need kribud pilvelõhkujad pole üldse minu teema. Aga selle valisin ja ostsin täitsa ise, täna võtsin pakilt alles kile ümbert ära… Need värvid olid lihtsalt nii ilusad. Loodan, et kokku panna pole väga keeruline, aga eks seda näitab aeg. Täna jõudsin ainult tükid sorteeritud, ääred kokku ja alt nurgast lapikese ka… Õde pani kokku kõrgeima hoone. Eks näis, kas ma nädala sees jaksan ka miskit kokku panna või jääb järgmist nädalavahetust ootama.

Aga nii mõnus oli… Selline rahulik perekondlik olemine. Õekese nooremad poisid olid ka siin, enamik ajast küll mängisid telefonis või switchis, aga noorim vahepeal joonistas, samas kõrval õppis Plika Kaaslase abiga möödunud poole nädala matemaatikat… Sihuke idüll. Mille vahele kostus ülakorruselt arvutis mängiva poisi karjumist ja kohati üsna krõbedaid väljendeid 😀

Õhtul lugesin vanu kassiteemalisi blogipostitusi ja otsisin kassipilte, selle käigus jäid silma mitmed vahvad laste titepildid, mida neile blogist näitasin – järgmisena pidin näitama, milline nende lastetuba kunagi oli jne. Asi päädis sellega, et Plika vaatas läbi kõik mu fotoalbumid titeeast kuni 20-ndate alguseni – täpselt kuni Londonisse kolimiseni. Vanu pilte oli nii äge vaadata, albumid olid toredad ja blogi lugeda täielik nostalgia – tekkis jälle õhin ja soov fotoraamatuid teha… Äkki peaks selle projekti ette võtma, selle käigus saab ehk siis ka tagantjärele blogisse nii mõnedki asjad, millest toona jooksvalt blogida ei jõudnud? Mõtlen…

Aga pean tunnistama, et tõesti suure heldimusega vaatasin kõiki pilte. Võis mu vana kodu ju olla väsinud ja kulunud, aga siiski nii nunnu ja hubane… Hea on praegu tagantjärele nostalgitseda, istudes oma praeguses ilusas soojas korras kodus… 😛

Mul on ikka äraütlemata hea meel, et olen elu nii pikalt blogis talletanud. Ilma selleta ei mäletaks enamikke asju. Teen kindlasti endale kunagi ka blogiraamatu.

Oivaline laupäev

04/02/2024 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, pusled, rõõm / 2 Comments

Ma olen ausalt nii rahul sellega, et mind on ülilihtne rõõmustada. Andke mulle lihtsalt üks päev, kus ma ei pea mitte midagi tegema, vaid saan rahulikult kulgeda ja kodus olemist nautida… Ja juba ma olengi ogaralt rõõmus.

Otsustasime minna jõusaali homme, nii et täna oli kodune päev. Pesin päeva jooksul neli masinatäit pesu, aga see on nädalavahetusel kuidagi nii loogiline taustategevus, et ei ole minu jaoks kuidagi kohustus ega võta eriti aega ka. Ma olen ikka NII tänulik kuivati olemasolu eest. Ilma selleta oleks ma pidanud pesu riputama kuivama lõpuks ilmselt uste peale, sest restile poleks kõik ilmselgelt mahtunud. Ja pesurest majapidamises, no ikka üldse ei meeldi. Kuivati jääb lahutamatuks osaks elust 🙂 Kassi(karva)dega majapidamises ainus inimlik variant, seda nagunii.

No ja muidugi sai päeva jooksul ka korduvalt köögis toimetatud ja koristatud, see on samamoodi loogiline taustategevus. Aga ülejäänud osa päevast ma lihtsalt kulgesin. Ja nautisin. Söömist, lugemist, suhtlemist, kasse ja pusle panemist. Arvuti tegin lahti alles veidi enne keskkööd, et üks raamatuarvustus ära postitada ja blogida.

Stiilinäide kasside ja raamatute nautlemisest:

FB puslegrupis oli arutelu: kes sordib pusletükke, kes mitte. No mina armastan sorteerida igasugu asju, seega ilmselgelt sorteerin ka pusletükke. Alguses lihtsalt ääred eraldi ja sarnased värvid eri kandikutele, edasi saab juba detailsemalt silma jäävaid sarnaseid tükke välja korjata. Samuti meeldib mulle sorteerimise juures see, et kui olen karbi tükkidest tühjaks saanud, saan sealt pusletolmu ja muu sodi (kui tegu on teise ringi puslega nagu ka praegune – õekese pusle, karbis lisaks ka koerakarvad ja… maisiterad :D) lihtsalt välja kallata. Selle pusle tükke oli väga lihtne sorteerida – olidki kollane, sinine, tume ja Eiffeli torni tükid, kus nii kollast kui pruuni. Enamasti on keerulisem. Vahel, kui ma enam lõpus ei viitsi kõiki tükke sorteerida, jätan igavama / mitte nii selgelt eristatava osa karpi ja nokin sealt hiljem.

See on üks fantastiliselt äge pilt 😀

Siim tuli pusle peale magama. Tema all oli kokku panemata laik. No ok, panin siis kõigepealt paremalt kõik heledad ära…

Siis tõstsin kassi kokku pandud osa peale ja sain teiselt poolt ka kokku panna 😀

Sinine osa jäi veel homseks, ei jaksanud täna. Avastasin, et puslegrupi nipp pealampi kasutada toimib suurepäraselt, ainult laup jääb valusaks, kui pikalt panna…

Puslemajandus

29/01/2024 / elu koos kassi(de)ga, pusled, rõõm, statistika / Leave a Comment

Reet küsis ühe varasema postituse all, mis ma pusledega teen, kui need kokku pannud olen. Ma muidugi vastasin talle juba ka sinna ja olen sellest vist kunagi bloginud ka, aga topelt ei kärise. Pealegi on see suurepärane võimalus hetke pusledest statistikat teha, seega tegin mõned pildid ja lugesin pusled üle.

Mis ma kokku pandud pusledega teen? Hoian paar päeva laua peal ja panen siis tagasi karpi. Kui kokku panemist nautisin ja pilt meeldib, hoian alles, et saaks veel kunagi kokku panna. Paljud ütlevad, et üle ühe korra never ei paneks – mul absoluutselt seda probleemi pole, lemmikuid võin vabalt õige mitu ringi panna. Muidugi mitte liiga tihti, vähemalt aasta võiks ikka vahele jääda 😀

Kui kokku pannes oli liiga palju tüütut osa, mida ma ei nautinud, nagu näiteks selle viimase pusle parempoolne kuusk, siis läheb ära andmise riiulisse. Samuti lähevad sinna pusled, mida võis olla ühe korra täitsa tore kokku panna, aga mille pilt või teema pole lihtsalt päris minu maitse. Pärast 2022. aasta pusleväljakutset on mul ülilihtne seda valikut teha.

Pusled, mida ma ei soovi teist korda kokku panna, hoian alles selleks, et neid FB puslevahetuse grupis välja pakkuda, kui keegi pakub vahetuseks miskit sellist, mis mulle meeldib. Enamik vahetusi toimub Tallinnas ja Tartus käest kätte, aga õnneks on aeg-ajalt pakkujaid ka väiksematest kohtadest, kes on nõus pakiautomaati saatma. Ühe pusle pärast ei taha pakitasu maksta, aga alates kolmest on juba igati hea diil. Viimati ma tahtsin ühelt pakkujalt vist äkki kõige rohkem kahte puslet… Aga tal oli vaja ruumi juurde ja lõpuks võtsin veel mitu tükki, mille kohta juba ette teadsin, et korra võib olla vahva kokku panna, siis annan edasi. Samamoodi olen ise ka teistele pakkunud, et äkki ikka võtad mõne veel 😀 Eriti meeldib nö kauba peale pakkuda selliseid, kust nt üks tükk kadunud on. Mina saan kappi ruumi juurde, teine pool saab korra kokku panemise rõõmu ja siis ilmselt annab ka edasi.

Igatahes 😀 Mu põhiline puslede hoidmise koht on puslelaua all ja kõrval.

Kuna mingi hetk ei mahtunud pusled, mida soovisin alles hoida, enam laua alla ja kõrvale ära, hakkasin neid ühe kapi otsa koguma:

Kokku panemist ootavad pusled on teise kapi otsas:

Üks üldisem vaade ka – vasakul taga on kapi otsas kokku pandud pusled, paremal ees ootavad oma aega:

Ära andmist ootavaid puslesid hoidsin pikalt tagumise esiku aknalaual, aga 1) kuhi kasvas liiga kõrgeks, 2) Kaaslane kogu aeg virises, et lillede jaoks pole ruumi ja 3) päike pleegitas neid ääri, mis olid akna poole. Seega korrastasin ära kõrvalasuva kapi ja broneerisin ülemise riiuli pusledele. Praegu veel mahuvad 😀

Lõpetuseks numbrid ka: 42 puslet, mida soovin alles hoida, 16 puslet, mida pole veel kokku pannud, ja 25 puslet, mis ootavad vahetust / ära andmist.

Kui ma järgmist kodu sisustada saan, tahaks puslemajanduse kuidagi paremini organiseerida, aga siin sobib nii täitsa hästi. Kuni kapipealseid jagub, on kõik ok 😀

Korda läinud pühapäev

28/01/2024 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, kodumajandus, pusled, rõõm / 2 Comments

Tänase päevaga võib küll igati rahule jääda – ei pidanud kuskile minema, aga sai kodus ära tehtud kõik, mis plaanis – ja ilmselt pisut enamgi.

Kodustest toimetustest – lisaks tavapärastele jooksvatele toimetustele ja pesu pesemisele küürisin pisut hoolikamalt mõningaid kohti köögis ja vannitoas ning tegin viimases ka kiire katlakivieemalduse ringi. Pärast hommikust dušši tekkis mõte, et pole mõnda aega teinud, praegu on kõik nagunii märg, lasen siis sprei peale. Seekord isegi ei ununenud tundideks, vaid sai õige pea küüritud ja loputatud. Dušikardina alumise ääre lasin ka spreiga üle ja pesin hiljem masinas – nii saab üsna puhtaks, ilma et peaks vaeva nägema.

Tegin hommikul uitmõtte ajel pildikesed köögist – enne ja pärast. Üldiselt me teeme pärast iga söögikorda köögi kohe korda – võimalikult palju nõusid peseme juba söögivalmistamise ajal ära jne, aga vahel jääb õhtusöögist midagi likku, joome hiljem teed või näksime miskit – ja vot siis, kui ma hilisõhtul juba väsinud olen, ei jaksa enam koristada… Seega vahel ootab mind hommikul ees puhta köögi asemel selline vaatepilt:

Minu jaoks on täiesti välistatud, et saaks hakata süüa tegema, kui köök pole korras. Seega hommikul tühjendan esimese asjana nõuderesti ja nõudepesumasina, siis pesen ära eelmisest õhtust jäänud nõud ja puhastan pinnad, alles siis saab hakata hommikusööki valmistama. Õnneks enamasti eelmise õhtu segaduse likvideerimine üle viie minuti ei võta, no täna läks kümme minutit 😛

Hommikusöögiks tegime üle pika aja ahjuleibu, nom. Ja Kaaslane pressis punastest apelsinidest mahla, mis maitses absoluutselt imeliselt ja nägi väga efektne välja. Apelsinid ostsime Selverist smuutibanaanide juurest, sealt vahel õnnestub igasugu muid valmis puuvilju naljaraha eest saada – punase apelsini kilo on muidu 4€, nüüd 1€… Üliküpseid ja mahlaseid hurmaasid olen ka mõnikord skoorinud – ca 35 senti tükk. Kahjuks need on alati olnud ühekaupa, ehkki oleks võtnud kilosid.

Hommikusöögil olid muidugi seltsilised ka, ega meil muudmoodi ei saa:

Pusle sain lõpuks ometi kokku. Kui kõik muu oli täitsa talutav, siis see kuusk seal paremal… Oleks võinud olemata olla 😀 Hambad ristis sobitasin neid tükke, kuni kõik paika sain. Aga pilt ise on muidugi ilus 😛

Ja tegin lõpuks esimese põhjalikuma statistikapostituse ära. Ma jumaldan Exceli tabelite nokkimist, aga see võtab aega ja vajab värsket pead – õhtuti väsinuna ma seda ei jaksa ega naudi. Täna läks info eri failidest kokku panemisele mitu head tunnikest, aga nüüd on mahukam ja keerulisem osa tehtud, juhhei! Eks ma katsun millalgi toidugrupid lahti ka kirjutada.

Kodune pühapäev

21/01/2024 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, pusled, rõõm / Leave a Comment

Mõni päev lihtsalt on selline, et kaob käest, ehkki õieti mitte midagi ei teinud.

Esiteks magasin poole üheteistkümneni – ise ka imestasin, et nii kaua. Kuna nädala sees on äratus 6.40, siis nädalavahetusel üle 9-10 enamasti välja ei vea.

Panin pesu pesema, käisin ise pesus, lakkisin varbaküüned ära, koristasin pisut kööki – ja oligi kell juba kaksteist. Kaaslane tegi apelsinimahla, mina juustu-küüslaugumääret, seejärel tegime kolmekesi inglise hommikusööki (meil on välja kujunenud nii, et kõigepealt praeb Plika peekoni, mina tükeldan ja praen seened, Kaaslane lõpuks munad) – söömise lõpetasime kell kaks 😀 Koristasin pisut ja lappisin kuivatitäie pesu kokku – kell oli pool kolm.

Mul tegelikult oli plaanis täna kogu valge aeg pusle panemiseks kasutada, aga selle aja peale, kui pusle taha istuda jõudsin, hakkas valgus juba vaikselt ära minema. Istusin puslelaua taga, silitasin süles olevat kassi, lugesin läbi kõik värsked blogipostitused – ja ikka polnud pusle ennast vahepeal kokku pannud. Jube imelik lugu! 😀

No paarkümmend tükki ehk sain paika, siis rohkem ei viitsinud. Kassistent kah ei aidanud üldse kaasa.

Ja ma ei tea, selle paarikümne tüki panemisele läks ka mitu tundi, õhtul tegin tatraputru sibula ja singiga, pärast õhtusööki lehitsesin läbi kolm raamatut, et need lugemata raamatukokku tagasi viimise kuhja tõsta, alustasin neljandat, mis edeneb ka üsna vaevaliselt, ca 60lk sain läbi (kaks raamatut on nagunii veel pooleli)…

Ja nüüd on kell pool üksteist, midagi nagu õieti teinud pole 😀

Ma armastan neid koduseid mitte midagi tegemise päevi. Nii mõnus on, kui on aega rahulikult ringi kulgeda. Mõtlesin jälle sellele, kuidas mul on ikka vedanud. Eelkõige just sellega, et mul on lõpuks ometi kodu, millest terve elu unistasin. Ilus, mugav, hubane. No ja kõik need kassid. Ja nunnud lapsed, kes ei arva, et ma olen nõme. Ja Kaaslane, kellega on nii mõnus igapäevaelu jagada. Asjad, mida liiga tihti kipun võtma iseenesestmõistetavalt, aga mis on tegelikult nii olulised. Kõige olulisemad!

Igal õhtul, kui ma oma mugavasse voodisse ronin ja Kaaslase kaissu võtan, olen tänulik – selle üle, et mul on see maja, see magamistuba, see voodi ja inimene kaisus. Ma ei maga kusagil mujal nii hästi kui oma kodus. Ja eriti talvisel perioodil oleks voodis üksi nii külm… Nii et jah, igal õhtul enne magama jäämist olen piiritult õnnelik ja tänulik, et mul on võimalik seda teha täpselt sel viisil.