raamatud

Kuna ma hakkasin nagunii raamatuid lisaks Excelisse kirja panema, siis on lihtsam vist sealt tabel blogisse kopeerida ja hiljem kommentaarid juurde kirjutada.

Alustatud	Lõpetatud	Autor	Pealkiri	Hinne	Lk arv
01.10.2020	04.10.2020	Catherine Coulter	Deadlock	4	480
05.10.2020	11.10.2020	Lori Gottlieb	Maybe You Should Talk to Someone: A Therapist, Her Therapist, and Our Lives Revealed	4	464
12.10.2020	14.10.2020	Tiffany Reisz	The Bourbon Thief	4	324
14.10.2020	15.10.2020	Lucinda Riley	Seitse õde	4	456
15.10.2020	20.10.2020	Tammy Cohen	When She Was Bad	3	384
20.10.2020	26.10.2020	Jennifer Bohnet	A Riviera Retreat	4	338
21.10.2020	22.10.2020	Lucinda Riley	Tormiõde	5	518
22.10.2020	25.10.2020	Lucinda Riley	Varjuõde	5	520
26.10.2020	31.10.2020	Lucinda Riley	The Pearl Sister	5	528
28.10.2020	30.10.2020	Aidi Vallik	Minu Haapsalu	4	280

 

“Deadlock” – Coulteri FBI sarja kohta paljud kurdavad, et jamaks muutunud, mulle endiselt meeldib õnneks. Praegune oli selline keskmine raamat, sarjas on paremaid, aga täitsa mõnus lugemine.

“Maybe You Should Talk to Someone” – seda soovitas mulle Kaaslane kusjuures, talle oli kuskil ette jäänud, et kiidetakse… Ja oli kaasahaarav lugemine. Baseerub tõsielul, vaheldumisi on raamatus terapeudi enda lahkuminekuga seotud teraapia ja tema klientide lood.

“The Bourbon Thief” – Liis kunagi soovitas, tükk aega ootas mul lugeris, lõpuks võtsin ette. Selline… Ladus lugemine, naistekas, samas ei midagi väga erilist mu jaoks.

“Seitse õde”, “Tormiõde”, “Varjuõde”, “The Pearl Sister” – Lucinda Riley kuulus seitsme õe sari. Kuna ma ei saanud alguse raamatuid kuidagi inglise keeles kätte, siis tegin erandi ja lugesin esimesed kolm osa eesti keeles, edasised on õnneks inglise keeles olemas. Tõlge oli mu jaoks küll kohati kohmakas, see häda mul enamasti inglise-eesti tõlkeraamatutega on, aga mis seal ikka – mul on väga hea meel, et selle sarja lõpuks ette võtsin. Ma ei viitsi hakata sarja pikemalt kirjeldama, aga igas raamatus otsib üks lapsendatud õde oma juuri talle jäetud vihjete põhjal ja igas raamatus jookseb paralleelselt kaks lugu: õe lugu tänapäeval ja kuidagi tema suguvõsaga seotud naise lugu minevikus. Ajalooliselt on paigad üle kogu maailma: Brasiilia, Norra, Austraalia jne. Väga köitev. Ja muidugi eriti põnev on ootus, kuidas kogu sari lõpuks kokku tõmmatakse – seitsmes ehk viimane raamat on alles kirjutamisel. Mul endal on viies ja kuues veel lugeda – ilmselt saavad novembri esimeste lugemiste hulka 🙂

“When She Was Bad” – ma ei saa aru, KUIDAS see raamat mul üldse lugemisnimekirja sai. Arvasin, et kellegi soovitusel, aga Liis ütleb, et tema pole soovitanud. Minna listist selle leidsin küll, aga tema ütleb, et ka ei soovita 😀 Tegelikult oli täitsa põnevalt kirjutatud, AGA minu jaoks oli empaatilise poole pealt täiesti vastik lugeda sellest, kuidas tööle tuleb uus ülirange ülemus ja selle tagajärjel kõik tema alluvad (neid oli ca 8 inimest vist, üks osakond ühesõnaga) kannatavad, endas kahtlevad, üksteise vastu üles keeratakse. Ühesõnaga kui põnev oli küll, et kuidas lõppeb, siis kolmveerand emotsioonist oli “uhh, ma ei tahaks kunagi sellisesse olukorda sattuda” (ja seda üldse mitte mõrvaliiniga seonduvalt, vaid puhtalt töökeskkonna mõttes). Nii et selle raamatu oleks võinud lugemata jätta vabalt ja nagu näha, siis sattuski eksiteel mu lugemisvarasse ja poleks pidanud seal olema.

“A Riviera Retreat” – leidsin Goodreadsi soovituste kaudu, oli mingi raamatu juures, mis mulle meeldis. Ka selline mõnus ladus naistekas. Mulle väga meeldivad lood, kus mingis tavapäratus keskkonnas (antud juhul siis FB kaudu võidetud puhkusereis) saavad kokku täiesti võõrad ja erinevad inimesed, kes tutvuvad, sõbrunevad, nende minevik kirjutatakse lahti ja nad jõuavad raamatu lõpuks oma eludega kuskile uuele tasandile.

“Minu Haapsalu” on rohkem Aidi Valliku elulugu, aga… See vist tihti nii ongi Minu-sarja Eesti linnade raamatute puhul? Mõnus lugemine igatahes. Hästi põnev oli teada saada Anni-lugude taustast, mida kunagi lugesin ja väga meeldisid… Ja väga suhestusin ka tema kolimistega ning mõtisklustega maja ja aia teemal. Naljakas, ma mäletan, et kui ma reedel selle raamatu lõpetasin, siis mul hakkas peas liikuma nii palju mõtteid sel viimasel teemal, et oleks tahtnud blogida… Aga aega polnud ja kõigest kaks päeva hiljem on nii palju muud elu vahele tulnud, et kirjutamata see jääbki, vähemalt hetkel.

Kümme raamatut on pisut üle viimaste kuude normi (seitse), lisaks olid paljud seekord tavapärasest paksemad. Kui tavaliselt on raamatud, mida loen, 300+lk, siis pooled oktoobri omadest 500lk ringis, natuke alla või peale.

Kokku sel aastal 89 raamatut ja 29 178 lk. Ma arvan, et novembri lõpuks on mul aasta norm (100 raamatut, 30 000 lk) suht täis ja detsember tuleb sinna otsa puhta boonusena 😀

Kuu	Raamatuid	Lk
Jaanuar	10	3149
Veebruar	9	3098
Märts	3	1095
Aprill	10	3189
Mai	18	4779
Juuni	8	2589
Juuli	7	2478
August	7	1933
September	7	2576
Oktoober	10	4292
November
Detsember
Kokku	89	29178

Nii, tuleb kähku kirja panna, enne kui uued emotsioonid peale tulevad 😛

73. Arnold Schwarzenegger “Total Recall: My Unbelievably True Life Story” 5/5 (656lk, 29. august – 17. september) – Klari kirjutas sellest nii köitvalt, et võtsin kohe lugemisnimekirja ja vaimustusin samamoodi. Goodreadsis kirjutas, et raamatu teine pool läheb igavaks, sest see on kõigi tema poliitiliste otsuste õigustus – no seda küll, et võib-olla algus oli huvitavam… Aga mul oli ausalt sellest poliitikast ka täitsa põnev lugeda. No ja see mees ise… Fantastiline. Eesti keeles ka täitsa olemas, otsige raamatukogudest.

74. Delia Owens “Kus laulavad langustid” 4/5 (392lk, 17.-21. september) – seda raamatut kõik jubedasti kiidavad, nii see mu listi sattus. Alustasin inglise keeles, kuid jätsin õige kiirelt pooleli, sest ingliskeelsed looduskirjeldused pole mu tugevaim külg ja arvestades kui palju neid oli, tundus mõttekam eesti keeles lugeda. Hea otsus 🙂 Algus oli igavavõitu, aga mida edasi, seda mõnusamaks läks. Igati nunnu raamat. Ja väga üllatav lõpp. Aga ei spoili siin neile, kes pole lugenud. Soovitan soojalt.

75. Nora Roberts “Hideaway” 4/5 (454lk, 17.-24. september) – nagu alati, nautisin ma meeletult inimesi, kogukonda, suhteid… Algus oli raamatul minu jaoks köitvam, lõpp nagu pisut vajus ära. Aga hea sellegipoolest ja soovitan.

76. Susan Luitsalu “Minu maailm” 4/5 (240lk, 24.-26. september) – ma väga naudin Susani kirjutisi, nii et pole üllatav, et mulle väga meeldis. Aga Minu-sarja puhul on ühe riigi/linna kohta kirjutatud raamatud ikkagi minu jaoks üle kõige, sest seal on võimalus rohkem süvitsi minna.

77. Raul Oreškin “Minu Peipsiveer” 4/5 (320lk, 26.-28. september) – Peipsiääre tegemistele olen seni kaasa elanud läbi Herzi blogi, nii et väga põnev oli lugeda natuke nagu tuttavat, aga samas hästi palju uut, kellegi teise silme läbi. Ja leida loost mitmes kohas tuttavaid inimesi 🙂

78. “Sütevaka lood” 4/5 (216lk, 28.-29. september) – hehe, Klari ka kirjutas sellest just, jõudis must ette 🙂 Minagi Sütevaka vilistlane, küll mõnevõrra hilisem väljalase. Käisin 30. juubeli vilistlaste kokkutulekul ja raamatut oli ka muidugi vaja. Ja no väga muhe lugemine oli. Mõned asjad olid seal pisut šokeerivad – no näiteks, et päris pikalt õpetajad suitsetasid õpetajate toas ja kui aknad-uksed olid lahti, siis oli terve kool tuuletõmbuse tõttu konihaisu täis. Really? 😀 Ma nimelt vist käisin seal juba siis, kui nad veel suitsetasid. Või noh, mina alustasin, kui Ellermaa oli direktor, majas suitsetamise keelas ära järgmine direktor… Ma ei mäleta küll mingit haisu 😀 Ja see, kuidas seal üheksakümnendatel joodi 😀 Ok, seal raamatus oli tegelikult hästi palju muud kui joomine ja suitsetamine, eks, lihtsalt muu polnud nii üllatav. Tore oli lugeda tuttavatest õpetajatest, ajaloost, arengutest pärast mu lõpetamist, üritustest läbi aegade jne. Sütevaka on üks mõnusalt pungine kool, ma ütlen. Mu suur unistus on, et mõni mu laps ka selle lõpetaks, aga nende eest ma valida ei saa ja peale suruma ma neile seda kindlasti ei hakka… Aga kui põhikooli lõpp läheneb, siis kindlasti mainin seda varianti väga aktiivselt 😛

79. Helen Pollard “The Little Shop in Cornwall” 4/5 (298lk, 28.-30. september) – tahtsin lugeda midagi kerget ja nunnut. See raamat oli mu lugerisse sattunud pooljuhuslikult Goodreadsis ette jäämise tulemusena. Autor oli mu huviorbiidis hoopis Prantsuse külalistemaja sarja pärast, mida Minna vist kiitis – need kolm raamatut on mul ka lugeris olemas, aga veel lugemata 😀 Igatahes, raamat oli mõnus ja üsnagi minu tüüpi. Ma lihtsalt ei tüdine eales raamatutest, kus on mõnusalt kirjeldatud väikelinna elu, kogukonnatunnet ja toredaid inimesi. Natukene poolikuks jäi minu jaoks lõpplahendus – “paha” arvasin ma ammu ära, aga üks teine probleem jäi minu jaoks liiga õhku, oleks meeldinud mingi konkreetsem lahendus või edasiminek. Aga nojah, mis seal ikka. Tore raamat igatahes – Minna, sulle kindlasti meeldiks, aga seda eesti keeles veel pole.

Ühesõnaga – taas kord oli tunne, et üldse eriti ei lugenud ja lõpuks tuli kokku seitse raamatut. Nagu ka eelmised kaks kuud 😀 Ja pigem loen ma rohkem kuu lõpupoole. No viimati läks pool kuud ainuüksi Arnoldi seltsis 😀

Ma täna kirjutasin kogu aasta raamatud Excelisse ka, et lihtsamini statistikat teha 😛 Sel aastal siiani 79 raamatut ja 24 820lk. Kuude kaupa aga nii:

Kuu	Raamatuid	Lk arv
Jaanuar	10	3149
Veebruar	9	3098
Märts	3	1095
Aprill	10	3189
Mai	18	4779
Juuni	8	2523
Juuli	7	2478
August	7	1933
September	7	2576
Oktoober
November
Detsember
	79	24820

Põnevusega ootan, palju aasta lõpuks kokku tuleb. Ilmselgelt rohkem kui 100 raamatut ja 30 000lk, mis mu eesmärgiks oli. Ja ma olen tegelikult niigi suht vähe lugenud 😀

Septembri alguse kiire-kiire -> blogis on vaikus. Aga katsun nüüd kuskilt otsast jälle blogima hakata ja augusti raamatud on tagumine aeg kirja panna. Juba praegu tunnen, et oleks pidanud seda kohe augusti lõpus tegema, vahepeal on nii palju vett merre voolanud, et kõik mälestused loetust on juba tuhmunud.

66. Diane Chamberlain “The Dream Daughter” 4/5 (373lk, 1.-6. august) – see oli mul lugeris, sest keegi soovitas… Mõtlesin pikalt, kas üldse lugeda, sest ajas rändamine pole üldse minu teema, aga kuna hinne oli hea, siis otsustasin proovida. Hea valik 🙂 See ei olnud kindlasti mu harilikku tüüpi raamat, aga meeldis ja oli põnev ja lõpuni välja ei osanud üldse arvata, KUIDAS see kõik siis ikkagi lahendatakse. Lõpplahendus oli täitsa kobe 🙂 Soovitan!

67, Sven Vahar “Minu Leedu” 4/5 (280lk, 8. august) – saate aru… kuu aega on möödas ja ma lihtsalt EI MÄLETA enam sellest raamatust ühtki detaili 😀 Küll aga mäletan, et tohutult muhe lugemine oli mu jaoks. Väga hästi kirjutatud, parasjagu eraelu sekka põimitud, nalja sai ja nii edasi. Soovitan!

68. Clare Mackintosh “Let Me Lie” 4/5 (400lk, 9.-16. august) – kuna “I Let You Go” sai mult ootamatute süžeepöörete ja põnevuse eest maksimumpunktid, siis võtsin sama kirjaniku järgmise raamatu meelsasti ette. See ei olnud nüüd päris nii vaimustavalt hea, aga ikkagi meeldis väga.

69. Merit Raju “Vaba ja metsik” 5/5 (288lk, 18. august) – mulle Merit Raju väga meeldib, sest ta promob seda elu, mis mulle sobib – lihtsust ja vastuvoolu ujumist 🙂 Mõnusalt lihtne, aga asjalik raamat, ladus lugemine.

70. Marshall B Rosenberg “Vägivallatu suhtlemine” 4/5 (224lk, 20.-26. august) – otsisin mingit suhtlemise teemalist raamatut, millest kasulikku noppida ja ka kaaslasele soovitada, sest me ei oska aeg-ajalt väga produktiivselt tülitseda 😛 Huvitav, kas inglise keeles oleks mõnusam lugemine olnud? Ma olen hästi nõus ühe Goodreadsi kommentaariga, et kui läbi kohatise jama see raamat läbi lugeda, siis point on hea. Nii et taas kord – soovitan. Ja soovitan ka mitte häirida lasta sellest, et kohati tundub veider ja ehk isegi häiriv 😀 Ma tahaks proovida selle suhtlusviisi praktikasse rakendamist, aga eks näis, millal see ükskord õnnestub…

71. Alexander McGall Smith “The No. 1 Ladies’ Detective Agency” 3/5 (152lk, 16-29. august) – Liis soovitas, sest oli lugemise väljakutses selle otsa sattunud ja maksimumpunktid pannud. Mulle meeldis, aga mitte väga 😀 Täitsa ok lugemine oli, Aafrika igapäevaelust oli põnev lugeda, südamlikkust seal tõesti oli, aga teistpidi jälle liialt naiivne… Nagu näete, lugesin ligi pool kuud väga lühikest raamatut 😀 Aga mul oli üle pika aja jälle paralleelselt mitu raamatut lugemisel – alumisel korrusel raamatukogu paberraamatud, voodis enne magamaminekut luger (uues magamistoas pole siiani lugemiseks sobilikku valgust, seega taustavalgustusega e-luger on ainus võimalus). Nii et sama poole kuu jooksul lugesin läbi ka eelmised kaks raamatut 😛

72. Napoleon Hill “Saatanat paljastades. Murra oma hirmust läbi ja ole edukas.” 5/5 (216lk, 26.-30. august) – seda soovitas Minna ja ütles, et meeldis rohkem kui Rhonda Byrne’i “Saladus”. See oli intrigeeriv, tõin kohe endale ka lugemiseks. Ja raamat jättis ääretult sügava mulje. Edasi rääkida ei oska. Soovitan väga soojalt, aga peab sellistest teemadest huvitatud olema. Selle raamatu üle peaksin veel endamisi pikemalt mõtisklema, sest teema sai äkitselt väga aktuaalseks…

Nagu tavaliselt oli tunne, et lugeda eriti ei jõudnudki, aga skoor oli seitse raamatut ehk täitsa okei tulemus. Enesearengu teemadel pole ammu miskit lugenud, nii et vahelduseks täitsa tore.

Septembris pole ma suutnud esimest raamatutki ära lõpetada, aga see on ka 600lk ja peaaegu kolmveerand on läbi 😛 Goodreads ütleb, et oma väljakutsest (100 raamatut aastas) olen ikka kolme raamatuga ees, nii et pole hullu. Augusti lõpuga skoor 72 raamatut ja 21 485 lk.

Näe, peaaegu oleks unustanud… Veel üks postitus vaja kirjutada 😀

Ma otsustasin Goodreadsi hinnetega karmimaks minna ja lähtuda Liisi soovitusel rohkem sõnalistest hinnangutest.

5 – it was amazing
4 – really liked it
3 – liked it
2 – it was ok
1 – did not like it

Et noh, jah. Ma käisin oma raamatud üle ja muutsin palju neljasid kolmedeks – blogipostitusi ei viitsi küll tagantjärele muuta ja TEGELIKULT peaks osa kolmedest kahtedeks muutma üldse 😀 Aga ma üritan, ausalt 😀 Olla karmim 😀

Juulis polnud väga palju aega lugeda, isegi mitte puhkuse ajal – aga selles mõttes läks paremini, et raamatud olid head ja miskit väga suvalist ei sattunud. Olin teinud lugeris ka puhastuse – vaatasin kõik millalgi soovitustest üles nopitud raamatud üle ja kustutasin need, mille hinne oli alla 3,8 palli. Mary Higgins Clark oli ainus erand – tema raamatud ma loen põhimõtteliselt kõik läbi, ehkki viimased pole enam nii head.

59. Tara Westover “Educated” 5/5 (352lk, 2.-8. juuli) – see raamat on lihtsalt super, soovitan soojalt kõigile. Mormooni perekonnas üles kasvanud laps, kes pole käinud koolis, keda ei õpetatud isegi kodus praktiliselt üldse… Paranoiline maailmalõpuks valmistuv isa, vägivaldne vend, igasugused tõsised õnnetused, mida ei ravitud haiglas, vaid kodus… Nii drastilistes oludes üles kasvanud naisel õnnestus minna ülikooli, saada ka teistsuguse elu kogemus, mõtestada lahti lapsepõlves toimunu… Ma ei oska raamatuid kirjeldada, olen selles alati väga kehv olnud… Aga soovitan soojalt kõigile – eesti keeles ka olemas. Lugege!

60. Frances Cha “If I Had Your Face” 4/5 (288lk, 8.-13. juuli) – minu jaoks tegi raamatu köitvaks see, et tegevus toimus tänapäeva Koreas ja oli seega midagi täiesti teistsugust, mulle võõrast. Nelja naise lugu iluoppe hindavas ühiskonnas. Lõpp jäi ehk pisut lahtiseks, aga üldiselt täitsa põnev lugemine.

61. Nora Roberts “Shelter in Place” 5/5 (432lk, 13-18. juuli) – Nora Roberts on mu suur lemmik, viite tärni ma talle enamasti siiski ei anna… Aga see raamat oli tõeliselt köitev, nii karakterid kui tegevus. Teemaks masstulistamine… Raske teema… Aga raamat oli hea.

62. Nora Robers “Under Currents” 4/5 (400 lk, 18.-20. juuli) – taas kord üks väga hea raamat… Ma ei saa midagi parata, ma elan alati nii sisse Robertsi raamatutesse, ma lihtsalt suhestun… St, mitte halvaga, aga heaga 🙂 Nagu alati, mu raamatute kirjeldamise võime on märkimisväärselt sisukas 😀 😀

63. Mary Higgins Clark “I’ve Got My Eyes on You” 3/5 (256lk, 20.-21. juuli) – see oli ok lugemine, aga ei miskit enamat. Ütleme nii, et vanas eas MHC enam ei hiilga oma kirjutamisoskusega, mulle tundub. Aga ega sealt enam juurde ei tule, ta suri ära hiljuti 🙂

65. Claire Macintosh “I Let You Go” 5/5 (350lk, 21.-23. juuli) – selle raamatu esimese kolmandiku jooksul ma mõtlesin, et tuleb jälle skooriks 3… Ja siis tuli plot twist. No ja näete mu hinnet nüüd, jah? 😀 Ma vb päris 5 ei paneks, midagi 4-5 vahepeal. Aga just selle eest, et TÄIESTI ootamatu minu jaoks… Puhtalt sellepärast panin max punktid. Ja soovitan muidugi soojalt kõigile.

65. Mary Higgins Clark “Kiss the Girls and Make Them Cry” 3/5 (400lk, 23.-31. juuli) – vt üle-eelmise raamatu kommentaari 😛

Kokku seitse raamatut. Täitsa ok tulemus. Aasta skoor 65 raamatut ja 19 552lk – mis tegelikult vist tähendab, et mul on 20 000lk täis, sest eelmisel kuul oli Epu südame-raamat, sel kuul Korea-raamat, millel lehekülgede arv pole Goodreadsis märgitud. Ja viis kuud veel minna 🙂

Jõulupuhkuse ajal kavatsen ennast igatahes ogaraks lugeda 😛