raamatud

2020 pidi olema stressivaba lugemisaasta. Kas just stressivaba, aga võib siiski rahule jääda 😀 Lugesin kokku 108 raamatut ja 36113lk. See teeb keskmiselt kaks raamatut nädalas ja 100lk päevas. Pole mingi probleem õhtul enne magamaminekut nii palju lugeda 🙂 Ehkki vahel jah olen väsinud ja loen vähem… Vahel jälle loen rohkem. No ja ma loen päeval ka, mitte ainult õhtul voodis 😀

Igatahes. Eesti keeles lugesin 60 raamatut ja 16969lk. Inglise keeles lugesin 48 raamatut ja 19144lk.

Kõige rohkem lugesin sel aastal põnevikke – täpsemini 37 raamatut. Muide, ma olin siiani kogu aeg rääkinud, et ma loen krimit, aga tegelikult, tuleb välja, on tegu jah põnevikega. Eesti keeles pole häid liigitusi ja inglise keeles on ka mitmeid erinevaid, aga no laias laastus minu arusaamist mööda on suspense, mis jaguneb omakorda mystery, crime ja thriller (ja neil on veel omakorda omad alajaotused). No näiteks siit võite lugeda pikemalt, kui huvi on. Mulle meeldib mystery ja vahel ka thrillerid, kui need pole liiga sünged ja on piisavalt realistlikud (üleloomulikud võimed ja maailma hukatusest päästmine pole reeglina minu teetassike). Ja mulle meeldib, kui paha isikut saab ikka lõpuni arvata, mitte ei ole algusest peale selge, kes ta on. Samas Coulteri FBI seeria on mu lemmik ja seal mind need thrilleri jooned eriti ei häiri 🙂

Naistekaid lugesin 21 raamatut. No seitsme õe seeria panin ka naistekate alla, ma ei tea, äkki ei peaks 😀

Minu-sarjast lugesin 17 raamatut, lisaks Petrone Printilt veel mitu Epu raamatut.

No ja siis oli veel “päris” ilukirjandust (Backman, langustid ja nipet-näpet veel), elulugusid (Michelle Obama, Schwarzenegger, Westoveri “Educated”), noortekaid, enesearengu teemat ja lõpetuseks ka selliseid raamatuid, mida ei osanud kuskile panna (no see Mihkel Raua suhteraamat näiteks :D).

Tegin FB jaoks kollaaže, panen need siia ka – enam-vähem üritasin midagi pingerea sarnast teha, Goodreadsi hinnetest pisut edasi minnes. Ega see kerge polnud ja väga vaieldav on kõik ka. Aga esimesel pildil on KÕIK loetud raamatud kronoloogilises järjekorras, edasi mu kõige-kõige lemmikumad ja siis natuke vähem lemmikumad, kuniks viimasel pildil on sellised, mis võite lugemata jätta 😀 Pildil klikkides näete suuremalt. Kes mul FB-s, seal on samad kollaažid koos kommentaaridega 🙂

Järgmiseks aastaks ma esimese hooga ei oskagi mingeid eesmärke seada. Panen äkki 110 raamatut näiteks. Osalen vb mõnes lugemise väljakutses 🙂 Vaatame seda asja 🙂

Praktilise poole pealt katsun igakuiseid kokkuvõtteid tehes jooksvalt kõik raamatute pildid endale juba arvutisse salvestada ning žanri ka kohe Exceli tabelis ära määratleda, et aasta lõpus oleks kokkuvõtteid teha pisut kiirem kui täna 😀 Ja äkki panna ka Excelisse Goodreadsi hinde kõrvale oma hinne, mis ei pea olema täisarv?

FB lugemise väljakutse grupp, kuhu mind just vastu võeti, tekitab igatahes tunde, et ma loen vähe 😀 😀 😀 Seal on selline 200 raamatut ikka täitsa harilik, vähemalt esmamulje põhjal – ehkki loogiline on see, et oma aastakokkuvõtteid jagavad just need, kes on rohkem lugenud. Ma arvan, et ma katsun sel aastal mugavustsoonist väljapoole lugeda ehk võtta ette ka neid raamatuid, mis esmapilgul ei tundu minu teetass. Ma tean, millised põnevikud ja naistekad mulle meeldivad, nii et seal vist pole väga vaja “kastist välja” lugeda, aga just kõik need teised žanrid…

14 raamatut, millest pooled puhkuse ajal. 4724lk.

Prantsuse külalistemaja trioloogia oli väga nunnu ja soovitan.

Beth O’Leary oli kahtlemata detsembri meeldivaim avastus – “The Switch” oli täpselt nagu “The Lido” – ja “The Flatshare” ka suurepärane. Sellised… Naistekad, aga sügavama sisuga. Minu absoluutsed lemmikud. Ootan põnevusega selle autori järgmiseid raamatuid.

“Poppy’s Place in the Sun” ja “Dreaming of Verona” olid sellised naistekad, mis tundusid potentsiaalselt väga head, nagu külalistemaja trioloogia ja olid ka mõlemad ladus lugemine, aga… Midagi jäi puudu. Liiga pinnapealne. Ühes raamatus oli veits ärritav, et peategelane üldse olla ei suutnud ja paljalt mehe vaatamisest regulaarselt peaaegu orgasme sai, teises lihtsalt ei toimunud terve raamatu jooksul peategelaste vahel peaaegu midagi, sest meespool nuttis oma surnud naist taga ning naispool leppis oma saatusega ja andis talle aega, kuni LÕPUKS mees raamatu lõpus aru sai, et võiks nagu oma eluga edasi liikuda ja uue naise võtta küll 😛 Lugege midagi paremat, ärge hakake aega raiskama.

Kuna mulle meeldivad nii noortekad kui modellinduse köögipool, siis oli juba ammu soov lugeda Geek Girli seeriat (“Mina, nohik – nohikust tšikiks”) – no esimese sain läbi, rohkem ei soovi ja Plikale ka ei soovita. Autor olla oma elust võtnud kogemusi, aga minu jaoks tundus kuidagi liiga üle võlli see kõik. Kogu see koolikiusamine ja kõik need äpradused ja kuidas KÕIK ON TUKSIS… No võib-olla kellelgi ongi. Olen tänulik, et mu lastel mõnus kool ja nad saavad endaga normaalselt hakkama 😀

Minu-sarja Pariis ja Viljandi olid mõnusad ladusad puhkuselugemised. Ei jätnud kustumatut muljet, aga olid täiesti sümpaatsed.

Võtsin üle pika aja ka mõne põneviku ette. “The Girl in the Ice” oli ühe Minna poolt kõrgelt hinnatud sarja esimene raamat ja arvan, et loen sealt edasi ka, meeldis piisavalt. “The Silent Patient” oli nii üles haibitud raamat – no ja oli tõesti põnev, ma tõesti ei osanud sellist lõpplahendust ette näha… Aga mna, kes ma olen õnnelike lõppude ja inimeste headuse fänn… No ei jätnud see lõpp mulle head tunnet sisse ja sellepärast panin ka hindeks 3, hoolimata kogu põnevusest 😀

Merit Raju mulle väga meeldib ja investeerimise teemad on mul hetkel aktuaalsed, nii et mulle tema “Sõltumatu naine” väga meeldis ja oli kasu ka. Aga see jah pigem sobib algajale. Osad asjad, mis seal teha soovitas, olid mul juba eelnevalt läbi mõeldud, aga sain väga palju kasulikku ja toetavat ka.

Mihkel Raua suhteraamat oli huvitav ja kohati üsna muhe lugemine. Küll jah… Krõbeda sõnastusega, nii et keda see häirib, ei soovita 😀 Seal oli palju selliseid kohti, kus ma oleks tahtnud Kaaslasele näidata ja küsida “no kas on ka päriselt nii või, kas mehed ongi sellised?” Vb sunnin teda kunagi lugema, kui ta haiglast koju jõuab 🙂

Pikem blogivaikus olnud jälle – luban, et vaatan varsti pildid läbi ja üritan järjele saada… Muud toimetamist olnud, muuhulgas täna õhtul sain ühele poole VIIMASE jõulukingi tellimisega – ma olen nii uhke enda üle, et varakult valmistusin. No piparkooke ja kaarte teeme ikka detsembris lisaks, aga need vähesed “sisulised” kingitused, mis ma kindlalt tegema pean perekonnale, on olemas. Juhhei!

Oktoobris arvasin, et novembri lõpuks on 100 raamatut täis – aga tuli välja, et november polnud üldse lugemiskuu 😀 Viis raamatut siiski lugesin.

Seitsme õe seeria viies ja kuues raamat – mõlemad head, aga “The Moon Sister” mult päris maksimumi ei saanud. “The Sun Sister” jällegi meeldis mulle VÄGA – ehkki paljud just ütlevad, et neile mitte. Nüüd ootan põnevuse ja kannatamatusega viimast osa, mis peaks välja tulema järgmise aasta alguses.

“Eesti argielu” – see oli lahe raamat, kust sai teada, kui räpased eestlased olid veel mitte väga ammu tagasi ja mis tingimustes elasid 😀 Aga mul polnud parajasti üldse sellise kirjanduse tuju ja siis venis… Lugesin siiski läbi, et saaks raamatukokku tagasi viia.

“Ilusad suured tüdrukud” – no mulle väga meeldib Vilgats ja mind ajab täiega pöördesse see idiootne piitspeenikese modelli iluideaal, mis nii paljudes naistes ebakindlust tekitab, seega mõtlesin, et kindlasti lahe lugemine… Neeh… Vilgats ja Oja on toredad, aga see intervjuu formaat minu jaoks üldse ei töötanud raamatus. Eeldasin palju enamat.

“Minu Praha” – see raamat oli ühest küljest piinlik, teises küljest naljakas, kolmandast küljest kulmu kergitama panev. Et noh, jah.

Ja ongi kõik 😀 Olen totaalselt ilukirjanduse lainel ja ükski tõsisem raamat ei isuta. Aga detsembris on plaanis paar investeerimisalast raamatut siiski läbi lugeda.

Kaks nädalat jõulupuhkust, ma ootan sind hunniku raamatute ja pusledega 🙂 Samas kui 2019. aasta blogipostituste tagantjärele kirjutamine, mida ma suure suuga lubasin, ei tundu eriti ahvatleva ideena hetkel. Samas ma arvan, et siiski võtan selle ette – no näiteks nii, et iga päev ühe kuu 🙂 Siis saabki kenasti puhkusega ühele poole.