rasedus

Väike laamendaja

/ igapäevaelu, raamatud, rasedus / Leave a Comment

Tavaliselt mul õhtuti unega probleeme pole, pigem vajun jala pealt. Nojah, täna tuli Plikat magama pannes mõnus uni, aga kõik asjad olid ju veel pooleli… Ja kui jälle magama jääda üritasin, oli uni läinud. Kuidas kell nii kiiresti nii palju sai, ei oskagi öelda. Igatahes siin ma nüüd istun ja passin. Ja tüüp kõhus laamendab kolme eest, ilmselt on otsustanud kevadise suurpuhastuse ette võtta vms.

Arvutis pole muidugi ka sellisel kellaajal miskit asjalikku teha, õnneks mul on hunnikus raamatuid lugeda – vaimustusin raamatukogus järjekorda panemise võimalustest ja nüüd tuleb Petrone Printi Minu-sarja kiiremini, kui lugeda jõuan. Sain kirja, et kaks ootab, kohale minnes oli viis. Laupäeval sain kirja veel kahe kohta ja just kaks minutit tagasi veel kahe kohta. Oh juudas, ma ei arvanud, et nii kiiresti läheb, ma ei jõua lugedagi 😀

Itaalia sain täna läbi, Taani on poole peal – ilmselt saab läbi enne, kui uni tuleb. Homme lähen viin need tagasi ja võtan järgmised. Ja vaatame, palju ma loetud jõuan, enne kui üks otsustab välja tulla.

Ise mõtlen, et kuna me tegime päriselt plaanid homseks õhtusöögiks, ostsime juba kana ära ja nii… Ning kosmeetiku aja panin ka kolmapäevaks kinni… Siis võiks ju ometi midagi juhtuma hakata, plaanide tegemine tavaliselt mõjub nii, kui Murphyt uskuda.

Aga see selleks. Ma ei pidanud ju enam obsessima 🙂 Loen parem raamatut.

Kes küll neist numbritest aru saab

/ rasedus / 3 Comments

Eelmises tehnokontrollis tuli välja, et olin kolme nädalaga kolm kilo maha võtnud, seekord siis üheksa päevaga neli kilo juurde. Noh, jättes kõrvale jabura kõikumise, siis kuu ajaga +1 kg on ju igati normaalne. KÜ ja EPK olid samad, hemoglobiin veidi tõusnud (96 -> 99), ühe pudeli rauasiirupit sain veel. Järgmine aeg on nädala pärast, sinna enam küll jõuda ei kavatse 😛

Pea olevat allapoole vajunud – väga hea, läheks juba asjaks. Ämmakas muidugi soovitas mitte üleliia mõelda, see panevat just bloki peale. Ma siis viisakalt teatasin kõhuelanikule, et mulle küll väga meeldiks, kui ta homme või ülehomme sünniks ning kui mitte noil päevil, siis vähemalt nädala lõpuks, et tädi ta ikka ära näeks, aga kui ta tunneb, et on vaja tingimata kauem kõhus olla ja kosuda, eks ma siis ootan. Peaasi, et temal hea on.

Täna on õnneks mõnusalt jahe ilm, lähen nüüd õekesega jalutama ja siis vaatab, mis edasi saab…

Nüüd võib tulla

/ rasedus / Leave a Comment

…kuues kuupäev on käes 🙂 Mäletatavasti käivad mul kõhuelanikuga juba pikemat aega läbirääkimised, et sobiv sünnipäev oleks kas 6, 8, 10 või 11 😛 Lisaks jahe ilm, vähe teisi sünnitajaid ja vaba suurim perepalat.

Noo, aga eks lõplik sõna jääb ikka temale, mina võin ainult moosida 😀

Tegelikult jätamegi selle kuuenda vist ikka sinnapaika. Pips tuleb homme kaheks päevaks külla, Abikaasa läheb laupäeva hommikul talvevarudeks mustikaid korjama – nii et natuke võiks veel kannatada küll. Aga pühapäeval, palun väga. Või siis teisipäeval. Või tähtajal, kolmapäeval. Või ehk hoopis päev hiljem nagu Plika? Või siis hoopis mõnel teisel päeval, muig.

Oo, põnev on igatahes. Kuidas kõik seekord läheb… Paremini kui esimene kord, kuidas siis veel. Ma siiralt usun sellesse. Ja kui midagi väga uskuda, siis see ju peab täide minema!

Aga mingit tunnet muidugi endiselt pole.

Kasvab ja kahaneb

/ igapäevaelu, rasedus / Leave a Comment

Käisin tehnokontrollis. Poiss kasvab ilusti – kõhuümbermõõt kolme nädalaga +4 cm ja emakapõhja kõrgus +2 cm. Ise olen aga üle kolme kilo alla võtnud ning hemoglobiin on kah vuhinal 118-lt 96-le langenud. Maasikatest, nagu näha, ei piisanud, nüüd on järgmised kaks nädalat hommikusöögi ooteks rauasiirup. Ohtra vee joomist kästi ka jätkata. Heakene küll 🙂

Järgmine aeg on 9. august – ausalt öeldes poleks mul midagi selle vastu, kui ma sinna ei jõuaks 😛 Eks elu näitab!

Hommikul oli nii mõnusalt jahe ja vihmane – lootsin, et ehk jääbki… Selleks ajaks, kui peale kümmet kodust lahkusin, oli päike väljas, pärast ühtteist koju tagasi tulles juba palav. Siiski tunduvalt parem kui eile.

Pesingi eile kaks masinatäit pesu, kõik titeriided on nüüd puhtad ja kuivad. Kui mõni jahedama ilmaga igav päev satub olema, triigin ehk kõige väiksema suuruse isegi ära. Pole sihukese ketserliku tegevusega küll juba aastaid kokku puutunud, minu meelest on triikimine mõttetu ajaraisk… Aga kui nagunii igav, võib ju beebi esimeste riiete pehmuse nimel veidi vaeva näha.

Ehkki pesin enda meelest ainult “ohutuid” asju, õnnestus mingil punasel sindrinahal värvi anda ja neli asja ära rikkuda. Kolmest oli suva, ei meeldinud suuremat, viskasin ära. Aga õekese kingitud lambasusside rikkumisest oli küll meel mõru. Proovisin soovituse peale äädikavees leotada, ei olnud tolku. Täna olin nagunii linnas, ostsin lõpuks ökopoest valgendaja ära. Panin praegu ainult sussid likku ja hiljem pesen koos mähkmetega läbi ehk siis topelt valgendamine – näis, kas mõikab. Kui ei, siis soodaga läbi pesemine on veel üks soovitus, mida võiks proovida. Õnneks on ainult susside sääred roosaplekilised, lambad ise jäid puutumata. Nii et isegi kui plekke välja ei saa, siis kasutan edasi. Loodan muidugi, et ikka saan.

Mina ärkasin kolmandat hommikut varakult, et saaks jälle rõdul kohvi nautida. Plika ärkas üle pika aja 10-11 asemel üheksast, sest väljas hakkas vihma ladistama. Vaatame, äkki saab tema graafikut ka jälle vaikselt ja tasakesi normaalsemaks nihutada 😛

Scroll to Top