Trepiga möllati ikka mitu head päeva, aga valmis ta sai:
Maja seina sisse lõhuti auk, mis muudkui suureneb:
Vundamendi soojustamine jätkub, midagi põnevat pildistada pole, ehk varsti saavad ühele poole ka.
Lastetoas sees, mis oli alguses põhiline remondiobjekt, pole tükk aega miskit tehtud. Peabki õuest remontimisega kähku ühele poole saama, sest nood võrratud suveilmad paistavad kohe-kohe lõppevat.
Viimaste päevade vägiteod.
Maja lõunapoolselt otsaseinalt eemaldati kogu laudis, sinna alla oli aastakümneid tagasi pandud tõrvapapp, mis oli tollel ajal ainus tuuletõke – ja tõrvapapi all ussitas kõik mõnuga. Mõned palgid tuleb osaliselt välja vahetada, töö käib. Siis soojustus ja tuuletõkkeplaat ja laudist esialgu ei panegi, jääb talveks nii. Nüüd on selge, et tuleks kiiremas korras ikkagi välisvooder ära vahetada, ühes sellega ka soojustada, ühes sellega oleks mugav ka terve ring aknaid ära vahetada. Seega loodame, et saame vahepeal miljunäärideks ja jätame aknad praegu sinnapaika. Järgmisel kevadel vaatab uuesti 🙂
Vundamendi soojustamise tarbeks toimus suuremat sorti trepilammutus. Sellega seoses avasime esimest korda oma tänavapoolse välisukse. Ilmselt ühtlasi ka viimast korda, sest link läks katki, uks enam ei avane 😀
Õuepoolsest trepist sain pildi alles siis, kui naabrite poolne osa oli juba ära lammutatud, aga noh, saate aru küll, et enne oli ja nüüd enam pole:
Ajutist treppi unustasin päeval pildistada, käisin nüüd välguga sähvimas 😀
Nädalavahetusel eriti midagi ei tee, sest homme jõuab Abikaasa Tartust tagasi ja pühapäeval on ka üks üritus, pärast seda ehk natuke… Uue nädala algul saab loodetavasti uue trepi valatud. Ongi hea, et uus tuleb, vana oli pragunenud ja ebamugavalt kõrgete astmetega.
Mitte et neid eriti oleks, aga mõned fotosüüdistused ikka.
Täna vahetati vundamendi vastas olnud läbi mädanenud palki välja:
Ja alustati vundamendi soojustamisega:
Meie üritame siin lastega hakkama saada, nii hästi-halvasti kui õnnestub. Täna polnud eriti hea päev. Lapsed tahaks rohkem issit, kellel pole aega, mina lähen närvi, kui kogu aeg on ainult üks vingumine, lisaks see pead-jalad koos elamine ja pidev segadus. Elutuba näiteks nägi tükk aega välja selline:
Kuni ma lõpuks suutsin ennast käsile võtta ja selle enam-vähem korda sain… No asjaolusid arvestades, eks.
Ei jõua ära oodata, et oma elutoa ja magamistoa tagasi saaks. Tunnen privaatsusest puudust. Hea eluga ära harjunud 😀
Eilseks õhtuks sai “paljastatud” lastetoa must põrand:
Tänane päev jäi poolikuks, sest meie ehitajal oli Tartus asjaajamist ja Abikaasa läks tema autojuhiks. Päeva esimese poolega jõudis aga muuhulgas vundamendi soojustamiseks mööda maja ääri auku kaevata, peaaegu pool on tehtud.
Abikaasa suhtles telefonitsi mitmete ökoehituse asjatundjatega ja küsis nõu, mil viisil me siis ikkagi täpselt põrandat ja vundamenti soojustada võiks.
Ma ei tea, mis nad lõpuks täpselt välja mõtlevad, aga öeldi, et vundamenti väljast peale peno millegagi soojustada polegi ja see 10 cm põranda all ei tee kah miskit. Olevat võimalus vist mingisugune paber peale panna, mis kuidagi ei lase ülespoole hingata, miskine niiskustõke vms. 10 cm on praegu selle musta põranda nö sügavus, sealt allapoole ei saa midagi panna, muidu peaks hakkama tuulutusavasid suuremaks tegema – nii et käiku läheb vist hoopis põranda tõstmine, sest oleks paksemat soojustust vaja. Aga noh, ma jätan selle meeste hooleks, las nad otsustavad, mispidi kõige parem on.
Tuuletõkkeplaati kusjuures ei laidetud kah maha. Öeldi, et tuuletõke on enamasti välisseinas, aga samas ka seda, et võiks panna plaadi ja siis roomati. No ma ei ole ehitaja ega füüsik, aga nagu mulle ennist seletati, siis see tuuletõkkeplaat on lihtsalt puidust ja kuidagi nii töödeldud, et tuul tuppa ei tule. Aga sealt edasi on palk ja laudis, need hingavad nagunii… Et minu loogika kohaselt ei tohiks midagi väga hullu kah juhtuda… Ah, ma endiselt ei tea 😀
Akende koha pealt on ka kahtlused. Et äkki ikka ei vahetaks praegu üldse. Et äkki katsuks ikka järgmine suvi väljast soojustada ja siis ühtlasi terve ringi aknaid korraga ära vahetada. Kogu ringi tellimine tuleks ilmselt soodsam, kui tükikaupa, ühtlasi võiks siis ikkagi kaaluda algsete akende varianti – praegu tellides oleks olemasolevatega samas mõõdus võtnud, sest muidu oleks laudisega jama tekkinud, korraga väljast soojustades ja aknaid vahetades oleks hulka kergem. Muidugi jah, finantsi nõuab see kah kõvasti… Eks näis.
Kusjuures akende kohta tuli üks huvitav asi välja. Ülemistel naabritel on praegu kõige lihtsamad plastikud. Kui nüüd naabrinaisega meie remondist rääkisin ja mainisin, et hakkame ilmselt tänavapoolseid aknaid vahetama, sain teada, et 20 aastat tagasi siia kolides olid nemad ka tellinud puitaknad ja täpselt sellise välimusega, nagu need alguses olid. AGA need olid 7-8 aastaga konkreetselt ära mädanenud, mispeale nad lihtsalt võtsidki need odavad plastikud. Mõtlesid, et kui meretuul puidu nii kiirelt ära hävitab, siis pole mõtet… Praegu arvas naabrinaine, et ehk oli praakpuit. No 20 aastaga on tehnoloogiad muidugi edasi arenenud ja meie kavatseme ikka puitaknad panna, garantii peaks ju ka olema. Igatahes oli äärmiselt huvitav sellest seigast teada saada – polnudki asi selles, et neil oleks olnud suva või meeletu rahahäda, hoopis esimesed puitaknad läksid liiga kiirelt tuksi. Hästi kahju muidugi, sest need olid tõesti ilusad, maja plaanilt on ju näha.
Ahjaa, kõige alumine palk, mis vastu vundamenti on, on ära mädanenud ning tuleb välja vahetada – vundamendi ja palgi vahel on tõrvapapp vms ja ilmselt oli see niiskust läbi lasknud, vähemalt Abikaasa arvas nii. No tõepoolest, üha enam hindan ma võimalust ehitada nullist korralik maja, mitte üritada ei tea kuidas ei tea millest ehitatud vana maja korda teha. Aga noh, oma maja ehitamisest meil jõud üle ei käiks ja siin on meil ikkagi AED ja suurepärane asukoht, nii et 🙂