remont

Olen päris paljudelt inimestelt kuulnud sisekujundaja plaani peale üsna ühest arvamust, et see on mõttetu raharaisk. Et OMA kodu peab ikka ise kujundama, kuidas sa lased seda võõral teha. Et sisekujundaja on rikaste inimeste hobi. Et kõik on saanud oma remondid ise tehtud, kellelgi pole olnud eelnevaid kogemusi, tuleb lihtsalt (töö käigus) õppida. Tuleb ringi vaadata, aega varuda, mõelda – küll siis saab kõik lõpuks ise ilusasti tehtud.

Ja kui oleks piiramatult aega, viitsimist, tahtmist, oskust nokitseda, siis kindlasti saaks ka… AGA.

Mina paraku pole selline õilis kunstnikuhing, kes oma kodu aja jooksul tükkhaaval ja pohhuistlikult oma võrratu maitsega kujundaks, muretsemata suuremat mõne pistikupesa vale paiknemise pärast. Mina olen rohelise maailmavaate, piiratud eelarve ja majatäie nõukaaegse mööbliga perfektsionistist hull, kel oleks vaja tublisti suunamist absoluutselt igas renoveerimisplaani etapis – omade kogemustega ei suuda me kindlasti teha plaani, mis võtaks arvesse kõike, mida arvesse võtma peab, nii et hädavajalik saaks nüüd korraga praeguse eelarvega tehtud ning oleks olemas väga täpne plaan kõige jaoks, mis hetkel rahapuudusel tegemata jääb (samuti ajutised odavad lahendused nende asemele).

Mul pole kunstiannet kopika eestki, Abikaasal samuti mitte. Me oskame öelda, mis meile meeldib, seda küll. Meile meeldib eelkõige looduslähedane stiil – selline, mida näeks eelkõige ehk näiteks maakodus. Tellised, puit, rõõmsad soojad värvid ja mustrid… Midagi taolist. Elamised, millest me oleme ühiselt kõige suuremas vaimustuses olnud, on kummalisel kombel olnud kaks üürikorterit, mis meie sõbrad on sisustanud stiilis “teeme võimalikult odavalt ajutise mõnusa elamise”. Mõlemas neist olid toaseinad värvitud erksat rõõmsat värvi – ühes näiteks vaheldumisi kollane-roheline, teises ma ei mäletagi… Värvid olid valitud umbes põhimõttel: käisin pohmelliga poes ja tahtsin asjaga kiiresti ühele poole saada, võtsin esimesed meeldivad värvid, mis lõpumüügis eriti soodsa hinnaga olid. Lisaks oli ühes neis elamistest osa seina paljaks kistud ja nii jäetudki, seal oli selline mõnus palk või miski… Ja täpselt selline vana suvaline mööbel nagu meigi siin, aga üles putitatud – üle värvitud, kohati mõnusad maalingud peal jne (mis tuletab meelde ka ühe meie üürikorteri, kus igivana kapp ja kaks ust olid üle värvitud imeilusate rõõmsate spreivärvidega, tulemus oli lihtsalt super). Ühes elamises olid seintel suured lõuendid paari ägeda fotoga. Mõlemad elamised olid tehtud minimaalsete vahendite ja rahaga, sõprade abiga. Meie tahaks ka midagi sellist, aga kuna tegu on meie oma koduga, siis mitte nii pohhuistlikult ja kõige odavamate vahenditega – hästi läbi mõeldult ja võimalikult soodsate kvaliteetsete vahenditega. Ja me teame suurepäraselt, et kvaliteetne ja looduslik ei saagi olla väga odav – aga ka selle mõiste alla mahub väga erineva hinnaga tooteid, meie rihime ikka neid soodsamaid. Taaskasutus on õnneks väga soodne ja meil on selle jaoks piisavalt algmaterjali ehk mööblit. Ole ainult mees, paiguta ja kujunda!

Mina pole sellist tüüpi, kes tahaks/oskaks oma elamises kõik ise vaikselt valmis nokitseda ja kui tuleb välja, et lõpptulemus ei saanudki nii, nagu peaks, siis kõik rõõmsalt ümber teha. Mul pole selleks ei oskusi, aega, raha ega ka mitte mingisugust tahtmist. Abikaasal on palju tööd, lisaks on meil kaks väikest last. Kui on paigas täpne ja üksikasjalik plaan, siis oleme enam kui nõus käed külge panema, õppima, ise tegema, kõik sõbrad talgute korras appi kutsuma jne. Aga ise me seda plaani absoluutselt 100% teha ei oska ega taha. Me ei taha suvalist plaanitut hüplikku remonti, mis jääks venima ning tekitaks pidevat rahulolematust – me tahame teha kõike üks kord ja väga läbimõeldult, et saaks kindlalt esimese korraga õigesti. Et saaks realiseeritud meie suurepäraseid võimalusi pakkuva elamise täielik potentsiaal – et me saaksime ilusa, tervikliku, mõnusa ja hubase kodu. Sellise, mis oleks maailma parim koht, kust ei tahakski enam ära minna. Kuhu tagasi tulemine on päeva parim osa. sest just selline peaks üks kodu olema. Ja kui see valmis saaks, ei tahaks ma kohe kindlasti hakata iga natukese aja tagant midagi muutma, sest praegune lahendus muutub igavaks. Vastupidi – igati õnnestunud lahenduse puhul ma lihtsalt ohkaks kergendunult, et see suur töö lõpuks ometi valmis sai, viskaks jalad seinale ja naudiks seda nii pikalt kui saaks 🙂

Tõepoolest, meil pole midagi teha inimesega, kes teab küll palju igasugu värvilahendusest, materjalidest, omab igasugu kogemusi ja teeb traditsioonilise sisekujunduse puhul head tööd, aga oskab/tahab kasutada vaid piisavat eelarvet, uut mööblit ja kalleid materjale. Meil oleks vaja säravate silmadega kastist väljapoole mõtlevat rohelise maailmavaatega hullu, kellele meie majatäis vana mööblit ja piiratud eelarve oleks väljakutse, kel oleks erinevalt meist piisavad kogemused (soovitavalt vanemat sorti puumaja sisemuse) renoveerimisel ja kujundamisel, hea maitse ja teadmised ning oskused mõelda välja toimivad värvi- ja materjalilahendused. Kelle abiga saaks hoolega läbi arutatud ja välja mõeldud THE GRAND PLAN, kus iga vajalik detail on lõppterviku saavutamiseks paigas. Keda ei takistaks teadmine, et lõplik tervik ei saagi meie piiratud eelarve tõttu kohe valmis – kes oskaks näidata kätte kõik, mille tegemine pole praegu hädavajalik ja saab rahapuuduse tõttu edasi lükata, paneks nende asjade jaoks paika tulevikuplaani ning soovitaks nende jaoks ajutiselt töötavaid mitte väga silma riivavaid imeodavaid asenduslahendusi. Näiteks soome papiga kaetud, aga korralikud ja mitte nagisevad põrandad võiks vabalt praegu muu kujundusega sobivat värvi värvida ja alles kunagi hiljem vaba raha tekkimisel realiseerida ideaali: võtta kõik üles ja teha mõnus laudpõrand või parkett. Näiteks magamistoa tagumisse ossa planeeritud garderoobiosa ette võiks alustuseks lihtsalt tõmmata kardina, mille taga saab stangedel või olemasolevates vanades kappides ja riiulitel kõike vajalikku ladustada, ilma et see silma riivaks.

Üritades kirjutada punktide kaupa lahti kõike seda, milles meil nõustamist vaja läheb, siis:

1) Ruumipaigutus. Seda maja enne ostmist vaatama käies tekkis renoveerimiseks esialgne plaan. Mõni aeg sees elanuna tekkis meie endi meelest palju parem plaan. Me tahaks selle nüüd ära rääkida ja vaadata, kas see ka asjatundja meelest parim on. Kas selle elamise võimalusi ja näiteks ilmakaari silmas pidades on mõttekas teha just sinna see tuba, just sinna see lisaaken, võtta maha just need seinad, teha selline esik… Jne.

2) Värvilahendused. Meil on oma lemmikvärvid ja eelistused, me võiks ju üritada neid ise kokku panna – küsitav on, kui hea lõpptulemus aga jääks. Me pigem räägiks neist asjatundjale, et too saaks oma kogemuste ja teadmistega öelda, kuidas meie lemmikvärvid meie elamisse nii paigutada, et need ka tervikuna töötaks. Kes pakuks kindlasti välja erinevamaid ja julgemaid värvilahendusi, mis meile üldse pähe tuleks. Kes oskaks vaadata, kuhu tuleks panna heledamaid toone, et oleks valgem/avaram. Kes teaks üht-teist üldisest värviõpetusest – mida kuhu ruumi soovitatakse jne.

3) Viimistlusmaterjalid. Me tahame, et kõik oleks looduslik, keskkonna- ja tervisesõbralik. Selle alla mahub aga tohutult erinevaid materjale erinevas hinnaklassis. Oleks vaja asjatundlikku soovitust selle kohta, millised neist oleksid soodsaimad ning sobiksid meie elamisse.

4) Elektrisüsteem ja valgustus. Praegune elektrisüsteem on igivana, kõik tuleb nagunii nullist teha. Mina ei tea, kui palju ja kuhu oleks mõttekaid pistikuid panna. Ma olen üürikorterites alati olnud õnnetu, sest valguseks on vaid laelamp, lugemiseks või muuks head valgust nõudvat tegemisteks oli ainus lahendus odav näpitslamp. Olen siiani ainult unistanud ajakirjadest loetud võimalusest panna paika läbimõeldud valgusplaan, mis sisaldaks peale üldise laevalgustuse ka erinevaid kohtvalgusteid, et ruumides vastavalt vajadusele erinevaid meeleolusid luua. Ma ei oskaks elu sees seda kõike ise välja mõelda! Kui ma teaks, mis sorti lampe otsida, võiks ma vabalt käia mööda vanakraamipoode või pigem tuulata netis osta.ee oksjonitel ja muudel kasutatud kraami müüvatel lehtedel, et seal odavaid ja välimuselt meeldivaid lahendusi välja otsida. Aga jah, mul on vaja enne teada, mida ma kuhu otsin, vajadusel ka kinnitust, et minu leitu sobib sinna.

5) Mööbli restaureerimine ja paigutus. Meil on siin palju igasugust mööblit – osa eelmisest omanikust (nõukaaegsed sektsioonid, aga ka muud), osa meie enda oma, mis on kogunenud aja jooksul väga erinevatest allikatest: taaskasutuskeskusest, Jyskist, sõpradelt, Abikaasa vanaema nurgakapp, Londonist kaasa võetud suur ümmargune laud jne. Osa sellest mööblist tuleks kindlasti välja visata, aga suuremat osa annaks kasutada. Oleks vaja hea maitse ja kogemustega inimest, kes soovitaks, mida saaks kasutada, kuidas selle välimust kõpitseda (üle värvida, lihvida-lakkida, midagi peale maalida, no mis iganes veel võimalik on) ja millistesse ruumidesse paigutada. Kes ütleks: näe, see sektsioon oleks väga kihvt, kui see nii ära kujundada ja selliste tükkidena siia ruumi paigutada. Kes ütleks: näe, enamik on teil küll olemas, aga vat siia ja siia oleks ikka seda ja seda asja juurde vaja – ma tean paari head vanakraamipoodi või väikest mitte nii hirmkallist kuldsete kätega tegijat, võin sulle soovitada.

6) Soovitused kõige muu renoveerimise käigus vajaliku kohta – küttesüsteem, ventilatsioon, torustik jne. Need pole küll otseselt sisekujundaja rida ja konkreetset teenust pakub ikkagi selle aja asjatundja (pottsepp, torumees jne jne jne), samas teab kogemustega inimene ka sellistest asjadest üht-teist: oskab öelda, mis etapis mis vaja ära teha on, ning soovitada usaldusväärseid spetsialiste, kellega ta oma varasema töö käigus kokku puutunud on. Et vältida olukorda, kus meil ununeb õigel ajal tegemata mingi tähtis asi, nii et hiljem tuleb valmis remonti selle tegemiseks taas lõhkuda.

Ja kindlasti veel midagi, mis mul esimese hooga meelde ei tulnud.

Kõike eelnevat arvesse võttes oleme suure rõõmuga nõus maksma asjatundjale, et tema abiga kõik ühe korraga ja hästi tehtud saaks. Ise oma mõistusega susserdades oleks kahjud ilmselt suuremad ning vigade parandusele kuluks rohkem kui sisekujundaja töötasuks. Aga meie piiratud eelarve puhul on paratamatu ka muidugi see, et päris 350 krooni ruutmeerist me kindlasti maksta ei jõua 🙂

Olen terve nädalavahetuse ainult remondist, sisekujundusest ja küttesüsteemidest mõelnud. Viimase kohta tuleb kõige esimese asjana otsused ära teha – kuna soojustamisega kaasneb tõenäoliselt paar uut akent, on enne seda vaja sisekujundaja plaani, selle tegemiseks on aga omakorda vaja teada, kuhu tulevad küttekolded.

Mida enam ma mõtlen, seda ühesem lahendus tundub.

Mida me oma kütte puhul eelkõige soovime?

Esiteks – võimalikult palju olemasoleva ära kasutamist. Kuna kahte pliiti meil kindlalt vaja ei lähe ja see ahi, mida vannitoast kütta saab, on ka täiesti mõttetu, siis need lähevad kindlalt välja lõhkumisele. Alles jääb vaid üks pioneer pliit, mis kütab praegu siin pool ja teeb sooja vett.

Mul olid omad kahtlused, kas seda süsteemi ikka tasub usaldada, aga mida rohkem ma mõtlen, seda lollikindlam see tundub. KUI peakski tuksi minema (probleemid tekiks siis tõenäoliselt veesärgiga), saab selle asemele lihtsalt uue pliidi muretseda, isegi kasutatutena liigub samalaadseid piisavalt, seniks teeb aga sooja vett elekter.

Plaanisime osta kahefaasilise boileri, mida saaks kütta nii pliidist kui elektriga ja eile teatas õeke, et neil on üks selline üle – vahetasid suurema vastu, sest nende elamises on nüüd suur mullivann, millesse 110 liitrist väheks jäi. Pidavat nende suurde autosse mahtuma, saavad miski hetk ära tuua, nii et pmst on meil nüüd boiler olemas. Räägi veel vedamisest 😛

Teiseks soovime lisakütet, mis võimaldaks saavutada teatud temperatuuri stabiilsuse ka siis, kui pikemalt kodust eemal viibime. Kõige loogilisem valik – õhksoojuspump.

Kolmandaks – võimalikult vähese raha kulutamist. Uue ahju ehitamine maksab 40k, pump on poole odavam ja sellest loobuda nagunii ei saa. Nii palju vaba raha meil eelarves ilmselgelt pole, peaks kuskilt juurde laenama. Igasugu muud automaatsemad süsteemid (pelletid jmt) on veel kallimad.

Pärast pikka arupidamist ja foorumites tuhlamist tundub kõige loogilisem variant teha kõigepealt väga korralik soojustus, jätta sisse pioneer pliit, osta ainult korralik õhksoojuspump ja jätta ahju ehitamine üldse kaugemaks tulevikuplaaniks.

Nii palju, kui ma pumpade kohta uurisin, on põhjamaade kliimasse sobivatest kõige populaarsem ja soodsam Fujitsu Noctria, mille saaks koos paigaldusega umbes 18k eest. Mitmed inimesed kasutavad seda isegi aastaringselt põhiküttena ja on rahul.

Mitmed teised muidugi ütlevad, et ei küta piisavalt soojaks. Mille peale argumenteeritakse vastu, et järelikult vale paigaldus. Ja muidugi sõltub paljuski ka sellest, milline on tubade asetus, kui avatud elamine on.

Meile tuleb suur poolavatud köök-elutuba. Pump tuleks ilmselt elutoa ossa, sest see peab olema muudest küttekolletest kaugel ja köögi teises otsas on pliit. Elutoast läheb otse lastetuppa, mille uks võib vabalt kogu aeg lahti olla. Teise poolde, nö köögi ja pliidi taha, jäävad meie magamistuba ja külalistetuba, kus võibki olla väheke jahedam (kui pliiti kütta nii aktiivselt ei viitsi ja pumba soojus sinna veidi vähem jõuab).

Praegu kütame ainult pliidiga – selleks ajaks, kui tubades on norm temperatuur, on köögis saun. Kui me seina maha võtame ja köögi suureks teeme, siis saabki ühtlasem – kütaks tublisti seda suurt avatud ruumi kah.

Ja sisekujundajale tuleks kindlasti näidata, kuhu on plaanis pikemas perspektiivis ehk kamin-ahi ehitada – tuleb elamine nii sättida, et see võimalus hiljem olemas oleks. Kui järgmine talv peaks tõesti välja tulema, et pumbast ja pioneer pliidist ikka suts vähe on, võib ahju ehitamise lihtsalt kiiremini plaani võtta. Kui küte on aga piisav (mida see kõigi eelduste kohaselt olema peaks), siis teeks muud ja vajalikumad asjad kõigepealt ära. Ja kui kunagi vaba raha rohkem, siis kindlasti kamina ka – see oleks ikka ütlemata mõnus.

Mulle see plaan täitsa sümpatiseerib. Tundub loogiline. Aga te võite mulle muidugi vastu vaielda ja oma kogemustest rääkida.

Me oleme viimastel päevadel aktiivselt kodukujunduse ja remondi teemadel arutanud ning jõudnud selleni, et enne, kui mingit remonti üldse tegema hakata, peaksime endale selgeks tegema, mis saab meie küttesüsteemist.

Ma olen siin seda kunagi kirjeldanud ka, aga kirjutan uuesti.

Seda poolt, kus me praegu elame, kütab pioneer pliit – väiksemat tuba soojamüüriga, suures toas radikad, pliit teeb ka sooja vett.

Vannituba ja teise poole suuremat tuba kütab ahi, mille uks on vannitoas. Me ei küta seda ahju, hoiame selle asemel ust lahti, on piisavalt soe. Ei taha ka vannitoast ahju kütma hakata, tahaks selle asemele põrandakütet – suvel ju ahju ei küta, aga niiskuse vastu oleks põrandaküte ideaalne.

Teise poole kööki ja väiksemat tuba kütab teine pliit oma soojamüüriga. Selle pliidi asemel oli kunagi ahi, mis küttis tervet teist poolt (vannituba ja sealset ahju ju varem polnudki).

Meile endile tundub praegu kõige loogilisem nii, et pioneer pliidi jätame alles, vannitoas vahetame ära boileri sellise vastu, mida saab kütta nii puudega kui elektriga (et suvel ei peaks sooja vee saamiseks pliiti kütma), paneme sinna põrandakütte, ahju üldse ei kasuta. Teiselt poolt lõhume pliidi välja ja ehitame asemele ahju, mis kütaks tervet teist poolt – nii nagu vanasti oli.

Lisaks peaks juurde panema mingi lisakütte, mis hoiaks temperatuuri stabiilsena, sest hetkel viskan ma päev läbi puid pliidi alla, mingil ajal lähen ju aga tööle ja lapsed lasteaeda, kodus pole päeval kedagi. Reisimas käies on juba praegu keeruline, tagasi tulles on täielik hundilaut. Lisaküttena tundub kõige mõttekam olevat õhksoojuspump.

Aga need kõik on vaid meie mõtted. Me ei oska hinnata oma pioneer pliidi olukorda, töökindlust, moraalset vananemist. Ehk pole üldse mõtet seda alles jätta, sest kui peaks katki minema, tuleb ikka kõik uus süsteem panna ja selleks meie värske remont üles künda. Puupliiti samas kööki kindlasti tahaks…

Ühesõnaga oleks asjatundja nõu vaja. Kedagi, kes oskaks hinnata praeguste kütekollete seisundit ning soovitada optimaalseimat lahendust tulevikuks. Aga kust selliseid leitakse? Meil pole mitte kõige õrnematki aimu.

Kõlab uhkemalt, kui asi seda tegelikult on, eks 😛 Aga tööde olemuse põhjal peame ennast tõesti pigem maja- kui korteriomanikeks.

Meil on hetkel ühine postkast – on küll kavatsus endale teine panna, aga kogu aeg ununeb ja ega see pole ka mingi prioriteet, meile tuleb väga vähe posti. Ainult naaber peab seda vähest siis kogu aeg ära tooma. Täna tõi veelepingu, mis lõpuks saadeti – selle peale tuli meelde, et kuu lõpp on, peab ju näite teatama. Elektriga on harjumuspärane – alati on seda netist tehtud. Vee näite oleme seni aga vaid korteriühistu postkasti viinud, Tartus Tähtveres elades tegeles sellega ülemise korruse elanik, meie jätsime talle ainult raha. Nüüd peame ise helistama… Ja seda soovitati varem teha, kui kuu viimasel päeval, et kiiremini liinile pääseda. Nii palju siis sellest 😛

Igasugu torujamad meil ei lõppe. Viimati mainisin vist seda, et Abikaasa vahetas kogu köögi kraanikausi all oleva kaadervärgi välja, aga vesi voolab hoolimata torusiili kasutamisest ikka liiga aeglaselt ära ja toru laseb kuskilt läbi kah. Noh, see ummistus läks kohe nii kapitaalseks, et midagi ei läinud enam alla. Pmst elasime siin peaaegu nädala nii, et köögi kraanikausist voolas vesi all olevasse ämbrisse ja kui see täis sai, kallasime vetsu. Kulus ära, sest loputuskasti süsteem on endiselt katki (pole jõudnud uurida, kas me saaks ka selle nii kergelt ja odavalt välja vahetada, kui Ülle ühes kommentaaris kirjutas) ja selle veega täitmine käib mäletatavasti hirmrasket veenuppu keerates, mida mina teha ei jõuagi, Abikaasa ainult.

Igatahes jah, ökoelu missugune – nõusid pesin VÄGA vähese veega ja kõik see vesi läks teist korda vetsus kasutusse, nagu kahefaasiline veesüsteem muiste, eks. Õnneks sai Abikaasa selle torumeeste julla, no see hirmus pikk traat või voolik, mida torru vändata, köögi saime nüüd korda, vesi läheb ilusti ära ja toru tänu sellele enam ka läbi ei lase.

Aga nüüd paistab vetsus mingi ummistus olevat – kui vett tõmmata, siis vahel jookseb pott seda alguses täiesti täis, siis läheb õnneks aeglaselt ära (siiani vähemalt on läinud). Midagi tuleb igatahes ette võtta ja võimalikult kiiresti. No ja loputuskasti parandada… Ja siis loota, et kogu see kaadervärk peab nii kaua vastu, kuni suuremat remonti tegema hakkame ja torud välja vahetame. Eeldusel, et meil selleks kõigeks ka raha jätkub 😀

Hetkel harin ennast interneti abiga maja välisseinte värvimise ja soojustamise teemadel. Kui ehitajaga enne ostmist siin vaatamas käisime, ütles ta, et peaksime oma eelarvega välja tulema, aga esiteks polnud meil siis nii suuri plaane, teiseks käis jutt ainult ühe otsaseina soojustamisest, teised mõtlesime hilisemaks jätta. Ühel on lihtsalt niiskuskahjustus, ei kannata oodata. Igatahes jõudsime nüüd selleni, et siin on ikka üpris s*tt soojapidavus ja oleks mõttekas kõik korraga ette võtta. Mis omakorda lisaks veel kõigi akende vahetuse, sest meie uutes plaanides peaks seda nagunii tegema.

(Õigemini uute plaanide järgi peaks kolm akent välja vahetama ja üks-kaks juurde tegema, mõned võiks hädapärast hilisemaks jätta, aga esiteks ma eeldan, et äkki saaks terve korruse aknad tellides veidi soodsamalt, kui mitmes väiksemas jaos vahetades, teiseks kui nagunii kogu seina soojustamine ja renoveerimine käib, siis ikka peaks kõik aknad ka kohe välja vahetama, üks töö kõik).

Ühesõnaga kui tollele ühele seinale planeeritud kulu oli ca 10k, siis nüüd on meil 25 ruudu asemel mõttes 150 ruutu seina korraga ära soojustada, katta ja värvida… Ok, see viimane pindala on küll koos akendega, nende arvelt läheb natuke maha. Samas kui aknaid on praegu kaks suurt, kaks väiksemat, kaks imeväikest, aga uute plaanide kohaselt tahaks ühe imeväikese ja väikese asemel teha suure akna ja terrassiukse, lisaks lihtsalt juurde üks või kaks akent ja kahe suurema asemele tahaks vist veidi väiksemaid ja… Üks väike on juba praegu ära vahetatud plastiku vastu, aga me ülejäänud tahaks puidust panna ja…

Uhh, te nüüd kujutage ise ette, kuidas eelarve paisub. Ja sees on ka veel vaja ühte, teist ja kolmandat teha 😀

Einoh, mul on lotopilet ostetud. Ja üleüldse – ma olen endiselt kindel, et kui midagi väga vaja on, siis küll leiab ka võimaluse. Ühel või teisel viisil peab kõik vajalik raha kuskilt tulema!

Ahsoo, seda ka veel muidugi, et TEGELIKULT oleks kahtlemata kõige loogilisem KOGU maja korraga ära soojustada ja värvida, seega ka teine korrus. naabritel ei saa seal kuidagi soojem olla kui meil siin all, eraldi nad ülevalt midagi rohkem teinud pole. Seda küll muidugi, et teisel korrusel on üldiselt alati soojem, soe õhk ju tõuseb üles. Igatahes on mul tunne, et nad ei arva midagi sellest, kui me teeme ettepaneku kevadel või suve alguses kogu maja ära soojustada ja värvida, ma ei usu, et neil tagataskust selline summa võtta on. Kaasomandi võlud. Aga ei, naabrid on muidu toredad, me pole seda plaani nendega isegi veel mitte arutanud ja kui nemad kuidagi ei taha, siis meie oma korruse saame ikkagi ära teha, tuleb lihtsalt võimalikult sarnane värv valida, siis pole vast väga hull vahe.

Ja kas keegi oskab kommenteerida väidet, et kollane värv on välisseinale halb valik, kuna läheb räpaseks, mistõttu tuleb iga paari aasta tagant üle värvida? Ma kuskilt mujalt jälle lugesin seda, et tumedad värvid pole kah head, sest tõmbavad liigselt päikest ligi, heledad ja pastelsed toonid oleks paremad. See kollane küll kuidagi pastelse mõõtu välja ei anna…

Oh, palju põnevaid küsimusi. Tegelikult, nagu ma aru saan, oleks enne renoveerimist mõttekas üldse soojusaudit teha. Aga kellel küll selleks raha olema peaks? 😛

Hoolimata sellest, et siin tuleb tõenäoliselt tunduvalt rohkem tööd teha, kui esialgu arvestasime, on ikka hirmus hea tunne, et just siin elame. Nii mõnus koht on!

Nagu näha, siis muust ma siin enam ei kirjutagi, küsin aina nõu 😛

Kas on olemas mõni LIHTNE ja tasuta programm, kuhu saaks joonistada korteri plaani? Praegune plaan on paberil ning sellesama kõige esimese plaani peale on tehtud ka kõik muutused, kuidas maja aastate jooksul ümber ehitatud on. Ühesõnaga võrdlemisi segane ja halb plaan on, tahaks teha uue ja puhta. Võiks muidugi paberile ka joonistada, aga arvutis oleks parem.

Ma miski hetk mingit varianti proovisin, aga ei saanud tuhkagi aru. Viimati katsetasin Room Arrangerit, aga krt, see oli ka segane. Ilmselt olen lihtsalt mina loll 😛 Üritasin isegi helpi lugeda ja puha, IKKA ei saanud targemaks.

Ja kas mõni neist progedest ka pärast esimest kuud tasuta on?

Praegu tundub igatahes ainus võimalus paber ja pliiats kätte võtta… Enne seda kõike nagunii korralikult teha ei saa, kui sees elame, mõõdud on praeguse plaani peal ka kohati vigased ja puudulikud.