remont

Lammutamine, vol 2

vol 1

Paar üles kistud põrandalauda paljastasid ehitusprahi ja klaasvilla:

CIMG3372

CIMG3374

Villa sees on väiksed tumedad läikivad kuulikesed, mille kohta Abikaasa ütles, et kui need oleks heledamad, siis ta arvaks, et see on elavhõbe. Üritasin pildi peale saada, ei tea küll, kui hästi õnnestus:

CIMG3376

Lauad on üsna kehvas seisus:

CIMG3378

Seina sai kah paljaks kistud:

CIMG3379

Eelmisele postitusele tuli õige palju kommentaare ja nõuandeid, mõtteainet on küllaga.

Tõsi on, et põrandalauad võiks ju ikka päästa, nii palju kui vähegi võimalik. Tõsi on ilmselt ka see, et kui need lauad on väga halvas seisus, on neid raske siledaks lihvida – vana värv jne. Tõsi on see, et kui oodata mingit laujääkide superallahindlust, võiks skoorida parketi umbes sama hinnaga, kui maksaks laudpõrand. Aga jah, nendest jääkidest piisaks tõenäoliselt vaid ühte tuppa, nii et põrandad jääks erinevates ruumides erinevad (mis ilmselt isegi väga ei häiriks) ja samas ei saa parketti ju otse prusside peale panna, mingid lauad peaks ikka all olema. Ja kui kasutada neidsamu vanu laudu, siis kui need kriuksuma peaks hakkama… Oeh. Ei tea ühesõnaga 😀

Mis puutub seina, siis Tage küsis, kas neid palke ei annaks ikka puhastada ja töödelda ja nii jättagi. Ja tegelikult on see mõte, mida võiks täitsa edasi mõelda, sest paljas palk meie sisekujunduselemendina meeldib ja noh, kergem oleks ju ka, kui ei peaks hakkama mingeid asju peale lööma ja möksima. Samas hoiaks need lisakihid vist mingil määral sooja, meil polnud ju plaanis rahalise poole tõttu veel maja väljast soojustama hakata… Kui lihtsalt palke puhastada ja nende vahesid takutada, pääseks külm neist ilmselt paremini läbi… Või ma ka ei tea.

Looduslike värvide raamatu toon täna raamatukogust ära. Lubikrohvi ideed peab ka täitsa tõsiselt edasi mõtlema… No ühesõnaga mõtlema peab palju.

See ehitaja, keda me kasutame, on oma alal väga tark, väga korralik ja vastutustundlik (ühesõnaga ma hindan tema teadmisi ja kogemusi väga), aga looduslikest materjalidest ei tea ta muidugi suurt midagi ja taaskasutus pole kah prioriteet number üks 😀 Ehk et ta on igati hea, aga kui me tahame oma ökoteemat ajada, siis peavad meil endal väga konkreetsed teadmised olema, et siis omakorda talle juhiseid anda. No seinad, ma mõtlen, saaks äkki isegi omade jõududega tehtud, põrandaid kindlasti mitte.

Tänase lammutamise tulemused

CIMG3358

CIMG3359

CIMG3363

CIMG3366

(teisel pool on peaaegu sama külm kui õues, sestap toppisin Plika veidi pikemaks seal hängimiseks soojalt riidesse)

Mäletatavasti jäi sisekujundajaga jutt, et enne põhjalikumate plaanide tegemist tuleks konsulteerida ehitajaga seina lammutamise ja põrandate renoveerimise asjus, et saada aimu, mis seis täpselt on ja palju see lõbu meile maksma läheb. Ehitaja käis ära, vaatas kõik üle ja andis Abikaasale juhtnöörid kätte, kui palju kust ära lammutada, et ta saaks siis hiljem tulla olukorda hindama. Sest milleks, eks, maksta ehitajale lammutamise eest, kui see on Abikaasa lemmiktegevus 😀 Üleüldse on plaanis ise ja sõprade abiga võimalikult palju ära teha, et rahalises mõttes võimalikult soodne tuleks, aga täitsa ise ja ilma asjatundja abita ei tuleks nii ulatuslikud tööd kõne allagi (tuleks siis, kui me oleks kuldsete kätega ja mõningate kogemustega, mida me paraku veel aga pole).

Igal juhul kiskus Abikaasa täna ühest toast saepuruplaati ära – natuke seinalt ja poolelt põrandalt. Põrandalauad tuleb muidugi ka üles võtta ja seina veel teha, aga no täna polnud palju aega, eks nädala sees õhtuti nokitseb edasi.

Me muidugi lootsime, et saepuruplaadi all olevad lauad on ehk heas seisus, saab üles võtta, alt ära soojustada ja tagasi panna. No vähemalt selles toas, tundub, ikka ei saa küll – seda on korra juba tehtud 😛 Nagu pildilt näha, on lauad ilusti nummerdatud, vanade naelte augud ka sees ja üleüldiselt üsna pehmed. Mitu kulunud värvikihti ka peal – ilmselt oligi alguses ainult laudpõrand, mida värviti, hiljem võeti üles, tehti seal all midagi (ilmselt natuke soojustati ja see on ajaga haihtunud), pandi lauad tagasi ja saepuruplaat peale.

On muidugi teoreetiline võimalus, et äkki teiste tubade lauad on paremas seisus, aga ega ma ülearu suuri lootusi ei hellita. Seega tuleb nüüd mõelda pigem selles suunas, kuidas kõige odavamalt uue põranda materjal saada (ja ma saan suurepäraselt aru, et odavat pole siin midagi :D).

Ma oma aruga mõtlen, et kui jätta kõrvale laminaat ja muu taoline, siis looduslikest materjalidest midagi laudpõrandast odavamat ei ole… Ju? Parkett tuleks raudselt kallim ja tubadesse ju linoleumi ei pane. Kusjuures mul pole absoluutselt midagi linoleumi vastu, muidugi eeldusel, et see on looduslik, mitte PVC, kaalun seda täiesti tõsiselt kööki – hea mugav puhastada, laudpõrandat poleks nii mugav. Kivi oleks külm või peaks alla põrandakütte panema, mis ka ei vaimusta, rohkem variante ei oskagi esimese hooga välja mõelda. Eee… Korkpõrand on vist ka olemas? Ka raudselt kallim. No ja tõesti, ei tule rohkem variante praegu pähe.

Ideaalne oleks leida kuskilt lähedusest keegi, kes kah remonti teeb ja oma korralikud põrandalauad välja viskab, et need siis endale kahmata 😀 Aga minu meelest pole see tõenäosus just eriti suur. Nii oleks vist odavam, kui osta hööveldamata lauad ja seda siis ise teha… Või midagi taolist. No igatahes mõtlemisainet on. Looduslik materjal peab kindlasti olema, eelarve on väike ja isetegemistahe sellest tulenevalt suur.

Lisaks uurisin eile põgusalt alternatiive kipsplaadile – seina sirgeks saamiseks. Savikrohv on iseenesest nummi – Geily kodus meeldib väga ja isegi sai kunagi ökoehitust õppides veidi katsetatud (oli, olgem ausad, paras möksimine), aga miskipärast ma ei tunne, et seda oma koju väga tahaks. No pudiseb ja nii edasi. Eelistaks traditsioonilisemat varianti, värvitud seina või tapeeti. Või noh, paljas palkidest/punastest tellistest sein oleks ka väga viis, paraku on meie palgid suht koledad, päris paljaks ei jäta.

Ainus, mis ma kiire googeldamise ja ehitusfoorumite abiga välja peilisin, oli Fermacelli kipskiudplaat, hinnast saab aimu näiteks siit. Khm, jah. Ma ei oskagi kohe rohkem midagi öelda.

Aga kindlasti on nii põrandate kui seinte jaoks veel tuhandeid nutikaid ja odavamaid võimalusi, millele ma oma remondi koha pealt võrdlemisi piiratud aruga pole veel lihtsalt tulnud. Tuleb need võimalused üles otsida!

Kodumajanduse uudiseid

Külmkappi ei ostnud. Beko oli ikka väga kole ja Fagor ikka liiga väike, nii et sõelale jäid Atlant ja Whirlpool – esimene meeldis rohkem, aga jäid teatud küsitavused. Mõtleme veel, ehk suveni. Aga võib-olla ostame ka varem – näis.

Eile jõudsid asjad nii kaugele, et sisekujundaja käis meie elamist esimest korda üle vaatamas. Ma praegu pikalt kirjutada ei viitsi (eellugu ja kes ta on ja nii edasi, see kõik kunagi hiljem), aga igal juhul oli ta väga asjalik ja meeldis meile, meie plaanid kiitis ta suuremalt jaolt heaks ning enne edasiste plaanide tegemist on meil nüüd konkreetsed ülesanded olemas.

Esiteks kutsuda ehitaja, kes lõhub nats seina ja põrandat. Vaatab üle, kui palju seinast maha võtta tohib ja mis seisus põrandad on ning teeks umbkaudse hinnapakkumise, mis nende soojustamine ja putitamine maksma võiks minna. Ehitaja tuleb homme kell üks 😛

Teiseks kutsuda pottsepp, et saada hinnapakkumine ahjule. Head uudised on ka – esiteks arvas sisekujundaja, et teise köögi pliidi soojamüüri võib täitsa alles jätta (see jääks poolikusse seina, mis eraldab poolavatud köögi ja elutoa), ahju saab sellega ühendada, see tuleb täpselt sinna kõrvale (kus see ka kunagi varem oli). Ja see ahi, mis on praegu vales kohas, vannitoast kütmisega, on täpselt samasugustest pottidest nagu too soojamüürgi ning enamik neist saaks ilmselt uue ahju ehitamisel ära kasutada. See kõik võib värgi kuni poole võrra odavamaks teha, lahe. Saime ka soovituse, kust pottseppa tellida – sisekujundaja ise oli oma kodus lasknud neil pottahjule uue sisu panna ja kõik töötavat hästi. Kui ehitajaga oleme sotid selgeks saanud, eks siis kutsumegi pottsepa kohale.

Põrandate soojustamine ja ehitus/taastamine saab olema kahtlemata kõige kulukam remondi osa. Ja millised tulevad uued põrandad, selle koha pealt on ka üks suur küsimärk. No kõigepealt tuleb muidugi vaadata, mis seisus need vanad lauad üldse on, kas saaks midagi uuesti kasutada. Kui saaks, siis tekib omakorda küsimus, kas ikka tasub. Olen palju lugenud, et nii tehakse – võetakse vanad lauad üles, puhastatakse, pannakse tagasi. Ema mehe väitel on see puhas lollus ja nii head põrandat ei saa. Sisekujundaja ütles, et kui laudu taaskasutada, siis punnid laudade üles võtmisel murduvad, nii et tagasi pannes tuleks need kuidagi muudmoodi (naelad, kruvid vms) kinnitada, aga puud ja metalli kokku pannes hakkavad põrandad kriuksuma. Umbes nii mulle meelde jäi, ei pretendeeri siin absoluutsele tõele. No ma vihkan kriuksuvaid põrandaid, kirgliselt. Samas täitsa uued läheks ju rõvedalt kalliks maksma, laminaati pole küll nõus panema. Nii et ma nüüd ei teagi, mis saab. Kui kellelgi on mingeid kogemusi, siis jagatagu neid minuga lahkesti.

Veel üks väga keerulisena tunduv mure on meie Pioneer pliidi külge ühendatud malmradikad, mis üldse soojaks minna ei taha – nagu ma aru saan, peaks momentaalselt minema, aga lähevad pärast pikka-pikka kütmist, kui üldse. Nagu ma aru saan, siis on kas radikad umbes või vee tagasivool kinni keeratud. Ja meie ei tea, kust mida keerata võib, memmeke eriti ka ei mäletanud. No müstika, ei mina tea, kuidas ta siin elas või majandas. Ühesõnaga me ei tea, kas kuskilt peaks midagi lahti keerama või peaks radikaid seestpoolt puhastama või on need seest roostetanud ja ei saagi puhastada, peaks äkki uued ostma… No mitte midagi ei tea 😀 Välimuselt need otseselt ei sega, kui saaks puhastada, siis jätaks igal juhul alles. Tahaks ainult ümber tõsta, praegu on lollis kohas. Vastasseinas akna all tundub loogilisem, samas tuleb ähmaselt meelde, nagu oleks kuskilt lugenud, et radikate akna alla paigutamine polegi nii hea mõte (ehkki igal pool enamasti just seal ju on).

Palju toredaid küsimusi, vähe vastuseid. Põnev muidugi on, aga tahaks ometi kuskilt adekvaatset infot saada…

Kodumajanduse lainel

Ohhohohhhooo, täna on jälle tore päev olnud. Mõned päevad lihtsalt on sellised… Produktiivsed!

Kuna pühapäeval me Plika haiguse pärast Abikaasa vanaema juures ei käinud, siis läksime selle asemel täna – Abikaasa võttis vaba päeva ja puha, no tal on ületunde veel kõvasti. Saime mõnusalt hommikust süüa ja juttu puhuda.

Koju jõudes toimetasime õues ja kojas – memmeke, kes siin enne elas, kurtis, et unustas mingeid asju koja panipaikadest kaasa võtta, me lubasime tal lahkesti kõik vajaliku ära viia. Tegime siis koja korda kah ja vedasime panipaigast tuhakotid kuuri.

Koristasime kah tublisti, no igaks juhuks, et äkki memm tuleb sisse, siis võiks ju korras olla. Ei tulnud sisse, aga kõik on nüüd korras – väga hea ju!

Kuna memm küsis, kas ta võib elutoa akna eest pitskardinad endale saada, sest need olid tal mingi sugulase tehtud (ühesõnaga sentimentaalse väärtusega), siis võtsin need maha ja sain motivatsiooni magamistuppa ka kardin üles riputada (seni oli ainult ruloo) – otsisin nagunii elutoa jaoks uut, kaks kärbest ühe hoobiga. Memm jättis meile mitu kardinat päranduseks, praegu ajavad asja ära, kuni ükskord remondi tehtud saame. Ma juba unistasin, kuidas ise kardinaid valima minna saan! Nende koha pealt on mul vähemalt kujutluspilt olemas – tean üsna täpselt, mida tahan.

Õhtupoolikul tuli ema korraks siia – tõi meile sügavkülmast marju ja moosi ning värsked räimed, mis tema mees meile hommikul turult ostnud oli. Siis me muidugi kasutasime kohe juhust, jätsime ta lastevalvesse ja laenasime autot, et mõned asjad korda ajada. Oli vaja paar pakki saata ja Kaubamajakast elektrihambahari osta, korralikku koorimisnuga tahtsin (kodus on kaks logisevat nikatsit) ja Maximast klaaspudeleid vaadata.

Kõik muu saime korda, aga pudelid põlgasime kalliks. Olid sama kujuga, lehmapildid küll teistsugused, aga hind oli tolles poes, kust ema ostis, €1.90, Maximas €2.87 – no pole nii kiire nendega, ootab Aitäh kaardi soodukat või siis järgmine kuu pidi sinna Riia mnt poodi ka juurde tulema.

Käisime korra Abikaasa ema poolt läbi, sest seal olid mingid lasteraamatud ülearu, ühtlasi saime endale ühe laelambi 😀 Ma ei tea täpselt, kust see neile tuli, aga oli ülearu ja meile meeldis. Pilti panna ei viitsi, eks kunagi siis näete, kui remont valmis saab.

Ahjaa, eile õhtul mööbeldasime natuke. Vahetasime diivani ja tugitooli asukohad ära, diivan on nüüd Abikaasa arvuti vastas, nii et saame kaisus olles filme vaadata. Poisi mähkimisdiivani keerasime teistpidi, nii et lahtine külg jäi vastu seina – nüüd on kõik küljed kinni, julgeme Poissi jälle natukeseks omaette jätta. Lahtise küljega enam üldse ei saanud, ta ju keerab ennast nii kärmelt. Kohe hea meel on, et sellise “aediku” tekitasime, talle paistab ka meeldivat.

Igal juhul viis tänane päev mind jälle täiega kodumajanduse lainele – teate ju küll, ma saan korraga olla emotsionaalselt pühendunud ainult ühele teemale, milleks oli väga pikalt söök. Kodumajanduse teema oleks tulnud juba mõnda aega tagasi ette võtta, sisekujundajaga jäi jutt, et võtan veebruari lõpus ühendust, siis tal on rohkem aega. Nüüd juba pool märtsi läbi… Siiralt loodan, et ta ikka leiab aega siin korra ära käia, siis vaatame, kuidas klapime ja mis ta kogu sellest värgist arvab.

Nädal tagasi saime lõpuks oma termograafilise ülevaatuse tehtud. Tallinna firma ei jõudnud kuidagi kohale, aga me käisime linnavalitsuses igasugu vajalike lubade ja värkide kohta uurimas (tahtsime ju väljast soojustada ja aknaid juurde teha), nad soovitasid Pärnu firmat, paari päevaga tuli mees kohale. Läheb küll €15 võrra kallimaks, aga saab ka kirjaliku raporti – millalgi kuu lõpus küll alles. Üldjoontes me juba teame, mis värk on – suurim soojakadu pole mitte seintest, vaid hoopis põrandatest ja nendest kohtadest lae alt, kus on… No see vahepealne koht, kahe korruse vahe. Nii et seinte soojustamine lükkub edasi, kõige jaoks korraga raha pole. Tuleb hoopis kõik põrandad üles kiskuda ja nood korrustevahelised kohad ära soojustada (pidavat kuskilt luugist kuidagi seestpoolt ligi saama). See mees soovitas meile antud asjaoludel ühe küttevõimalusena hoopis vesipõrandakütet, mis oleks küll üsna armas, aga Pioneer pliidist seda kütta pole vist eriti mõistlik ja mingi peenema katla jaoks meil ka praegu kindlasti raha pole. Või noh, praegu pliit, hiljem nt õhk-vesi soojuspump? Oeh, ei tea, ühesõnaga see kütte teema läks veel tublisti keerulisemaks.

Aa, ja mis akendesse puutub, siis ma ei mäleta, kas ma olen maininud, et mul tuli meelde – Kanters töötab sarnasel alal. Kirjutasin talle ja tõepoolest – aknad olevat tema leivanumber. Ta olla oma Tartu korteri puitaknad ise ära renoveerinud ja termokaameraga tehti pilti – nagu uued. Ja Kanters oli nõus meile näpunäiteid jagama, kuidas ise aknaid renoveerida, väga äge. Nii ma juba täitsa usun, et me võiks seda teha! Termograafiamees soovitas sisemistele raamidele pakettklaasid panna, et siis on soe kah. Ma ei tea, kuidas see kõik küll teostatav on, paketti vist ikka ise ei pane… No tuleb uurida.

Väga põnev on igatahes!

Akende renoveerimisest

Uurime ja töötame ikka vaikselt selles suunas, et igasugu remondi osas targemaks saada. Hoolikas plaanimine, igasugu load jne – see võtab nagunii küllalt kaua aega. Ja väiksemaid asju saaks ehk juba kevadel nokitsema hakata, et siis suvel täie rauaga peale lennata.

Igatahes… Abikaasa rääkis hiljuti oma ehitajast õemehega maja soojustamise teemadel ja too arvas, et me peaks ikka uued aknad panema – et vanasid võib küll renoveerida, aga nii soojapidavaks neid ikka ei saa. Meie rahakott kõigi akende vahetusse kuigi hästi ei suhtuks, renoveerimise idee on ka taaskasutuse koha pealt palju südamelähedasem. Nii et ma siis täna natuke otsisin ja lugesin netist.

Vaatasin seda videot. Mõtlesin, kas on üldse mõeldav, et me suuremas osas omade jõududega hakkama saaks. Nad ütlevad küll, et kui pealehakkamist on, siis saab, aga kas meil on, selles on küsimus 😛 Mu ema ja mitmed teised ütleks nagunii: teil on niigi palju tegemist, muidugi ärge hakake ise jamama, jääb igavesti venima, kasutage spetsialisti abi. Aga samas lugesin mitmest kohast, et see taastamine on sageli kallim kui uute ostmine – just sellepärast, et kõik on käsitöö ja võtab tohutult aega.

Ja siis ma lugesin veel siit, et umbes 1960. aastateni tehti korralikke aknaid, sealt edasi on kvaliteet juba kehvem. See maja ehitati küll eelmise sajandi esimeses pooles, aga plaani pealt on näha jooksvate uuenduste ülevaatuse  ajana 1985 – ja aknad vahetati ka millalgi siis. Ehk et – need praegused vist siis pole just parima kvaliteediga.

Mingit üldist seisu pole me muidugi vaadata ega hinnata üritanudki, eks sellest sõltu ka üht-teist. Asjatundja peaks ikka pilgu peale viskama.

Aga praegu võin ju siin ise uurida ja mõelda. Saan vähemalt natuke targemaks, kasvõi teooria poole pealt.

Ahhaa, aga aknad muidu on meil umbes sellised:

CIMG3221

CIMG3224

Scroll to Top