remont

Suvine eetrivaikus

Palavus teeb laisaks, üldse ei jõua kirjutama. Fotode valimine ja töötlemine tundub ületamatu raskus olevat, nendest parem ei mõtlegi 😛

Aga mõned märksõnad võiks ju kirja panna, muidu ununeb täiesti.

Eelmine nädalavahetus oli mõnus. Laupäeval käis Marko külas, tal on kombeks ootamatult tulla – no ikka nii, et mis sa teed, ma olen Pärnus. Seekord olid nad Kihnu praamilt maha jäänud ja mõtlesid, et tuleks selle asemel hoopis mulle külla. Mina irvitasin, et tulgu aga, meil on siin vaja igasugu asju teha. On varemgi juhtunud, see oli küll Tartus, et pahaaimamatult külla tulev Marko pannakse mööblit vedama ja muud taolist tegema. Seekord tekitasid nad Abikaasaga grillimise nurga (vedasid suuri kive istumiseks ja ehitasid väiksematest tuleaseme) – selle suve esimene grill sai ka tehtud.

Jutustasime poole ööni – koduostust, remondist, usust… Oh, mõnus oli.

Pühapäeval käisime Tallinnas – linna sisse küll ei jõudnud, kokkusaamise paigaks oli Pääsküla. Jutustame 20 augustis sündinud lapse emadega ühes kinnises keskkonnas ja see oli meie esimene suurem, nö üleriigiline 😀 kokkusaamine. Kohale jõudis vist 13-14 ema ja sama palju augustipõnne, mõned mehed ja vanemad õed ka kaasas. Mehi oli kolm ja õdesid vist isegi kuue ringis. No ma olin alguses plaaninud Poisiga kahekesi minna, aga mõtlesin, et autoga oleks ikka palju mugavam, seega oli vaja juhti, nii saigi terve perega kaasa võetud.

Igati mõnus päev oli – suures ilusas aias, kus täiskasvanud said jutustada ja süüa, lapsed mängida. Loodetavasti tuleb selliseid kokkusaamisi veelgi!

Esmaspäeva võttis Abikaasa vabaks ja nad lõhkusid koos Olegiga ühe toa tühjaks. Lae ja kõik seinad, põrandalauad jäid, aga neist sai vist naelu välja tõmmatud, peaks suht lahti olema. Abikaasa alustas köögiga ka, aga õhtu oli juba käes ja väsimus peal, siis tuli töönädal, täna ka ei jõudnud… Homme ehk saab jätkata. Kui kõik on lõhutud, saab ehk mõne ehitaja käest täpsemat aimu, kui palju remont võiks maksma minna. Et siis raha otsima minna.

Või nojah, kõigepealt tuleks ära otsustada lugematul arvul asju.

Kas me teeme ahju tellistest või pottidest – potte kiidetakse rohkem, samas tellise kohta olen ka piisavalt positiivset kuulnud ja hinnavahe on õige suur.

Kas need aknad on renoveerimist väärt või mitte – on tulnud mitu arvamust, et nõukaaegsed aknad pole ikka nii kvaliteetsed ja pole neil ka nii palju väärtust, tuleks taastada algsel kujul, meil on joonised sellest täitsa olemas. Üks inimene arvas, et välimised raamid ei pruugi eriti heas seisus olla… Kas siis on või ei, kust ma tean – paistavad okei. Ja nädala pärast on pärnus akende renoveerimise koolitus, see oleks nagu märk, et peaks ikka vanasid putitama. Originaalilme meeldib küll rohkem, aga kellel seda raha on, et kõik aknad välja vahetada.

Kas peaks pliiti parandama või välja vahetama – ilmselt ca €200 maksvast pudeli vahetusest esialgu piisaks, aga kes teab, millal see täitsa tuksi läheb, ikkagi üle 30a vana, kui remont juba tehtud, oleks seda pliiti palju keerulisem välja vahetada.

Kas elutoa malmradikaid annaks puhastada ja edasi kasutada või ei – ühed mehed arvasid, et kindlasti mitte, teine mees, et muidugi!

Palju küsimusi, vähe vastuseid 😛

Kõigele lisaks on mul teist päeva rõve kurguvalu, eile oli isegi natuke palavikku. Abikaasal on juba viies päev samalaadse kurguhädaga – no mis jama see on! Sihukese kuuma ilmaga täiesti häbiväärne. Pea oli ka paks otsas, lõpuks võtsin paratsetamooli, mis tegi olemise üsna heaks, aga õhtuks läks jälle valusaks ja teine tablett enam ei aidanud.

Poiss on tohutult viril, see kuumus ilmselt ei meeldi, hambad võib-olla tulevad, sääsed söövad ja… Oeh.

Nii me siin siis elame.

Nüüd hakkasin veel luksuma kah. Kuri urin 😛

Järjest põnevamaks läheb

Jutt käib muidugi remondi planeerimisest.

Olime seni kuulnud igalt poolt juttu, et parem on soojustada väljastpoolt. Täna aga väitis meile üks inimene, kes jagab neid asju ka üsna hästi, et seest soojustada on lihtsam – väljast soojustades peaks aknaid ka väljaspoole nihutama ja katuseräästast pikendama ja noh, kole jääks see üleminekukoht nagunii, sest soojustaksime ju ainult alumist korrust.

Mulle seest soojustamise idee väga meeldib. Meil on ruumi piisavalt, see tubade 10 cm kitsamaks muutumine ei teeks midagi. Seest me lõhume nagunii kõik seinad paljaks, nii et poleks mingi probleem soojustus vahele panna ja siis seinad ära viimistleda. Saaks kohe kõik tehtud ja ei peaks välisilmet rikkuma. Aga ma olen siiski kahtleval seisukohal, igasugu netist leitud info ütleb ka seda, et väljast on mõttekam. Samas noh… Soojustaks praegu seest ja kunagi hiljem ehk väljast ka…?

Ventilatsioonist rääkisime selle inimesega ka. Tema arvas, et puitakendega pole mingit lisaventilatsiooni vaja, need hingavad nagunii. Pole vaja isegi siis, kui maja korralikult soojustada. Et tema elab ka puitmajas ja lasi teha ventilatsiooniavad kõigisse ruumidesse v.a. toad, aga nüüd ei kasuta neid, sest pole vaja.

Kui meil termograafiamees käis, siis ta mõõtis süsihappegaasi taset ja ütles, et see olla liiga suur. Kui me seda nüüd ütlesime, siis saime vastuseks küsimuse, kas me ikka aknaid hoidsime lahti. Nojah, keset talve mitte eriti, eks. minu meelest see ongi ventilatsiooni mõte, et ei peaks keset külma aega (mida, olgem ausad, on meie kliimas päris palju) pidevalt aknaid lahti hoidma! Ühesõnaga mis ventilatsiooni puutub, siis minu meelest ikkagi oleks vaja… Aga kuidas see kõik käib või mis maksab, pole õrna aimugi.

Lõpetuseks kirsina tordil küttesüsteem. Mehed käisid täna vaatamas ja kuulamas, mis meil juhtus. Ütlesid, et miski on umbes. Tõenäoliselt pliidi veepudel, sest see tavaliselt läheb esimesena umbe, aga seda ei saagi keegi kindlalt öelda. Tuleks välja vahetada (maksab miskine €200 ringis) ja halvemal juhul tuleb välja, et ummistus on kuskil mujal ning tuleb torud ka välja vahetada.

Noh, üldiselt jõudsime ühise järelduseni, et kui me praegu põhjalikku ja korralikku remonti teeme, siis oleks mõttekas see pliit täitsa välja vahetada, sest see on siiski üle 30 aasta vana ja kui me praegu raha kokkuhoiu mõttes kõik ära remondime ja hiljem miski nii põhjalikult tuksi läheb, et ikkagi uus osta tuleb, siis on juba palju keerulisem seda paigaldada.

Nii et meil on siis nüüd vaja põhimõtteliselt küttesüsteem nullist üles ehitada. Ma ei mäleta, kas olen kuskil maininud, et küsisime paar hinnapakkumist ahjule, pottahjule saime ühest kohast ca €2500, tellisahjule teise mehe käest €1600. Eks iga tegija kiidab ikka oma toodangut, eks, aga nood tänased mehed, kes ise ahjusid ei ehita, väitsid, et nemad ju käivad ka igal pool ringi oma töid tehes ja absoluutselt kõigil tellisahjudel on praod sees. Et nemad teeks sellepärast pigem pottahju. Argh! Me olime juba suht tellise kasuks otsustanud ja nüüd siis mõtle jälle…

No ja kuna nüüd tuleb pliit ka välja vahetada, siis põhimõtteliselt oleks võimalik ka üldse midagi kolmandat teha. Ma ei tea küll, mida, katla panemine tundub liig. Nii vähe, kui ma asjast tean, siis tahkeküttekatlaid on vist odavamaid ka… Aga meil pole siin ju katlaruumi, on miskine umbes 1,5 m kõrge kelder, millest poleks vist kasu.

Ühesõnaga hetkel tundub kõige loogilisem teha plaanitud ahi ja Pioneeri asemel osta mingi uuemat sorti sama funktsiooniga pliit (Kalvis vm, ja siis tuleb hoolega vaadata, et see ikka piisavalt võimas oleks, ma olen palju lugenud, kuidas need ei suuda piisavalt kütta).

Ahjaa, ja elutoa radikad tuleb ka välja vahetada. Teist tuba kütab praegu pliidi soojamüür, aga sellel müüril ka vist miski korralikult ei tööta, ajab sisse või maitea mis, ühesõnaga võiks põhimõtteliselt ka müüri hoopis välja lõhkuda ja panna mõlematesse tubadesse radikad. Ja siis kahesüsteemne boiler. Ja need mehed ütlesid, et ei tohiks kasutatud boilerit võtta, sest kui see on ükskord veest tühjaks lastud ja nii mõnda aega seisnud, siis seestpoolt ära ei kuiva, roostetab hoopis vms. Me sellele muidugi ei mõelnud, aga kõlab vist loogiliselt? Ja see boiler, mis me õekese käest saama pidime, on üksjagu seal juba kindlasti seisnud. Samas see kahesüsteemne boiler ei pidavat ka uuena väga hirmsat raha maksma, miski 3500 krooni ringis vms, see ei murraks.

Nii et… Peale uue ahju veel uus pliit, uued radikad, uus boiler. Ahjaa, ja siis veel see küsimus, kuidas kütta vannituba. Soovitati panna radikas, mis on samuti tolle pliidiga ühenduses ja lisaks elektripõrandaküte, mida kasutada siis, kui pliiti ei küta ja radikat seega kasutada ei saa.

Ah, mul pea jälle suitseb. Me ei tea küttesüsteemidest mitte midagi, saate aru, eks 😀 Väga raske on mingeid arukaid valikuid teha, ei oska varsti enam kellegi käest nõu ka küsida. Aga otsused tuleks üsna kiirelt ära teha, sest enne ei saa teha mingit projekti linnavalitsusse kooskõlastamiseks viimiseks, kui on ära otsustatud, mis küte siis tuleb.

Blah.

Õnn, unistused ja köögirätikud

Elul on iga päev kõikuvaid emotsioone varuks, valdavalt õnneks siiski positiivseid.

Käisin õhtul rattaga poes ja nii nautisin seda. Et ma jõudsin nii kiirelt ja kergelt kohale. Et pood oli nii tühi. Et mulle jäid näppu soodushinnaga värvilised köögirätikud, mida mul ammu juurde vaja oli. Ja nunnud erksavärvilised tikanditega froteerätid, ostsin paar tükki lastele. Tegin pilti ka, aga mu mälukaardilugeja ei tööta, nii palju siis sellest.

Väntasin koju ja mõtlesin, kuidas ma ikka armastan siin elada. Hoolimata kõigist jamadest ja probleemidest ja küsitavustest on kogu aeg tunne, et ma olen õiges kohas. Jah, on vana maja, palju teha, mitte eriti aimu sellest, kuidas ja mis järjekorras teha, üldse mitte raha, et seda kõike teha 😀 Aga nii ideaalse koha peal ja nii nunnu ja nii perspektiivikas. Täpselt see, mida meil vaja. Ideaalne esimene oma kodu.

Kodus on igapäevased vastandlikud emotsioonid. Ühest küljest rõõm, et olen suutnud praeguse elamise enam-vähem sisse seada ja korda teha, teisest küljest kannatamatus remonti teha ja sisustada see nii, nagu MEIE tahame. Jah, praegu on puhas ja viisakas, aga igivana ja paljuski logisev, praktiliselt ükski asi siin pole meie maitse järgi. Vaatan oma elutoa värvitud põrandat ja pruuni vaipa ning igatsen seda päeva, mil meil on heledad laudpõrandad. Vaatan igivanasid tugitoole ja kujutlen, et mõne laheda värvilise kattega võiks need päris ägedad olla (ja ei, ma ei saa neid katteid juba praegu teha, sest ma pole kindel, kuhu tuppa need toolid lõpuks lähevad või mis värvid üldse tubadesse tulevad). Üritan kõike vajalikku vanadesse köögikappidesse ära mahutada ja unistan suurest köögist ning funktsionaalsest köögimööblist, kus kraanikausialusel kapil oleks näiteks ukse küljes koht bioprügi jaoks, nii et ma ei peaks seda ämbrit enam kraanikausi kõrval hoidma. Panen iga päev kirja asju, mis mu kodus olema peaks ja ka kõike seda, mida kindlasti olla ei tohiks – et reaalse remondi tegemise ajaks see kõik ikka veel meeles oleks.

Naljakas, üürikorteris elades ei osanud üldse hinnata seda lihtsust, mis kaasnes igakuise üüri maksmisega. See tundus nii iseenesestmõistetav, et iga probleemiga, mida ise lahendada ei osanud, sai omaniku poole pöörduda. Tema pidi teadma, tema kohus oli asi korda saada, meie ju maksime talle.

Nüüd on näiteks meie küttesüsteem tuksis ja meil pole selle hingeelust õrna aimugi. Kes teab, kes selle kunagi ehitas, mingeid juhendeid pole, memm ise ei teadnud sellest ka eriti midagi. Proovisime veelkord vett soojendada, endiselt jõle hääl ja rooste. Kaidi isaga rääkimisest suuremat targemaks ei saanud, homme tuleb vaatama üks mees, kes peaks nende värkide ekspert olema. Ma ei kujuta ette, mis ta ütleb, ma ei looda ausalt öeldes just midagi väga head kuulda. Üldse ei imestaks, kui ta ütleks, et kõik ongi tuksis ja tuleb ümber teha. No ja ümber tegema ei hakka ju enne, kui reaalselt remondime. Nii et võib-olla pole meil mitu kuud sooja vett 😛 Aga ma võtan seda kõike miskipärast stoilise rahuga, ehkki juuksed on juba pulkas peas, sest ma pole viitsinud ei vett soojendada ega kellegi teise juurde pesema minna. Hea, et see kõik keset talve ei juhtunud, eks!

Lugesin raamatust “Kodu vanas majas“, et renoveerimini on neli sammu.

Esiteks unistamine – tuleb maja tunnetada ja lasta mõtetel lennata, mis kõik teha saaks. See on meil kestnud juba pool aastat ja kestab seni, kuni remont valmis on, aga hetkel on mõtted juba üsna selged.

Teiseks projekteerimine ja uuringud – igasugu load, kooskõlastamine, vormistamised, projektid… See on meil poole peal. Me oleme rääkinud mitme asjatundjaga, homme tuleb veel üks. Oleme küsinud paar hinnapakkumist ahju ehituseks, ehitaja on korra käinud ja asja üle vaadanud, aga temaga jäi jutt, et lõhume põrandat ja seina lahti ning siis ta tuleb uuesti, aga pärast selle tegemist ja olukorra isekeskis hindamist sattusime nii suurde segadusse, mis siis ikkagi tegema peaks (sest noh, me tahaks olla kõigist võimalustest teadlikud ja uurida mitmest kohast, mitte ainult lähtuda sellest, mida üks ehitaja soovitab), et pole seni rohkemat ette võtnud.

Tohutult keeruline on see kõik. Nii palju asju tuleb ära teha, kohutavalt suurt ja üksikasjalikku ja tarka plaani on vaja. Et kõik vajalik kindlasti kirja saaks, täpselt selles järjekorras, mis teha tuleb. no ja siis projektid ja… Oeh. Ise ei kujuta seda kõike ikka ette, nii käimegi mööda asjatundjaid. Ja ikka tundub liiga keeruline. Kardan, et unustame midagi ja hiljem on sellest jama… Aga noh, küll saame hakkama. Homme saab vast kogu see värk jälle natuke selgemaks.

Kolmandaks tööde aja- ja rahastamisgraafikute paikasaamine. Jah, me oleme üldiselt jõudnud järeldusele, et tõepoolest on vaja laenu juurde saada. Aga mitte pangast, nemad ei annaks ka. Loodame, et saame perekonna kaudu abi. Pole veel küsima läinud, sest enne peavad olema selged plaanid, mida teha ja kui palju see umbkaudselt võiks maksta, ehkki ei tea ju veel, kui palju õnnestub ise teha, taaskasutada, mis soodsaid diile kuskilt leida, no ja üldiselt lähevad need renoveerimised ju nagunii alati kallimaks, kui algselt plaanitud. Aga kui grand plan on valmis, eks siis ikkagi mingid umbkaudsed numbrid saab paika ja siis tuleb minna ja küsida abi. Tõrksalt, aga muud lahendust ei näe.

No ja neljandaks saab siis lõpuks renoveerima hakata. Tahaks millegagi juba juunis pihta hakata (kui muu venib, siis akende taastamise kallal nokitseda ja ahju ehitada saaks ikka), juulis Abikaasa puhkuse ajal aga juba täie rauaga.

Kui me ei peaks laenu saama, siis me oleme küll suht mustas mülkas 😛 Sest mäletatavasti kahanes meie niigi väike eelarve vähemalt kolmandiku võrra ja igasugu ettenägematud kulutused muudkui ilmuvad välja, kasvõi seesama küttesüsteemi jama.

Aga vähemalt hetkel olen ma zen. Usun, et kuidagimoodi saame tehtud kõik, mis vaja on. Mis muud ikka üle jääb, kui parimat loota. Kõik peab ju minema hästi, kui on tunne, et siin elada on nii õige!

Remondimõtted

Ma puurisin üle pika aja üksipulgi meie rahalist seisu ja arvutasin, palju meil umbes remondiks kogunenud on. Noh, jah, võin sama hästi tõele näkku vaadata: esialgne remondieelarve põhines liigoptimistlikel arvutustel, PÄRIS elu on paraku kallim 😀 Näiteks hambaarstile on päris suuri summasid kulunud ja seda ei jäta pooleli ka, kulub veelgi – tervise arvelt lihtsalt enam järeleandmisi ei tee. Long story short – ma pakuks, et reaalselt on meie remondieelarve kolmandiku võrra planeeritust väiksem. See oli ennegi liiga väike, eks 😛 Numbreid ma siin muidugi avalikult välja kirjutama ei hakka, vihjeks võin nii palju öelda, et tegu on neljakohalise summaga 😀

Üldiselt olen ma kogu selle asja koha pealt väga zen. Mis läinud, see läinud (st raha, mida oleks pidanud selle aasta algusest saadik säästma), tagasi enam ei saa. Muretsemine ei teeks asja paremaks, tuleb ikka oma mõtetega reaalsust luua. Ma usun, et meieni jõuavad kuidagi vajalikud vahendid ja võimalused, et see remont ära teha, praegu tuleb lihtsalt uuenenud asjaolude valguses plaane teha.

Otsustasin, et peaks remondi võimalikult pisikesteks osadeks jagama ja kõik tegemist vajavad tööd õiges järjekorras kirja panema – siis on selgus majas, kust pihta hakata. Sisekujundajaga rääkimine aitas meid natuke järje peale, aga noh, nendest hinnapakkumistest saame ilmselt vaid teada, et mitte millegi muu jaoks peale ahjude ja põrandate meil ilmselt eriti raha polegi 😀 Tuleb aga muud ka teha… Ja põrandad tuleks tegelikult ju hoopis viimases järjekorras ette võtta.

Nii et hakkame aga otsast pihta.

1. Plaanid. Esiteks põhiplaan, mis paneb täpselt paika, kuhu tulevad uued aknad, kust kui palju seina maha võtta, kuhu seda juurde ehitada jne. Teiseks elektri/valgusplaan – mis iganes kõik sinna siis ka ei käi. Need plaanid peavad olema ametlikud, tehtud oma ala asjatundja poolt, allkirjastatud ja nii edasi – kõigepealt tuleb ju üldse linnavalitsuselt luba saada ja korralik allkirjastatud plaan on selle eelduseks. Ja noh, neid plaane muidugi tasuta ei saa, nende eest tuleb maksta.

2. Küttesüsteem. Esiteks ahju ehitus. Nii palju, kui ma aru saan, tuleks see ära teha enne, kui muu remondiga pihta hakata. Saime hinnapakkumise 86x102x230 cm pottahjule – €2555. Tegijad on head, sellest pole kahtlustki, aga kurat, peab ju ometi olema võimalus leida häid tegijaid ka veidi soodsama hinna eest. Ma olen ennast ogaraks googeldanud ja loen igalt poolt, kuidas inimesed saavad endale ahjud poole odavama raha eest ning kõik on okei. Teistes kohtades jälle raiutakse, et KORRALIKU ahju puhul ongi see minule tehtud hinnapakkumine absoluutne miinimum. Jah, ma tean – sõltub ahju keerukusest, materjalist, suurusest. Meil on suuremat vaja, jääb ju korraga kolme ruumi kütteks. Aga materjali suhtes pole meil mingeid eelistusi (peaasi, et oleks kvaliteetne), midagi keerukat ka ei soovi.

Mulle endale tundub hetkel ainus loogiline variant otsida võimalikult palju tegijaid, et saada neilt kõigilt hinnapakkumine ja neilt, kes paremad pakkumised teevad, küsida endiste klientide kontakte, et saaks uurida, kas nad on töödega rahul. Pluss nagu ma aru saan, siis hea tegija julgeb oma tööle ka garantii anda. Igatahes loodan siiralt, et saame ikka veidi odavamalt hakkama. Nojah, ja kõigi pakkumiste puhul on muidugi veel võimalus, et need lähevad odavamaks, kui vanu potte peaks saama kasutada, aga seda ei saa teada enne, kui reaalne töö käib ja need on välja lõhutud.

Teiseks Pioneer pliidiga seonduvate küsimuste lahendamine – miks ei lähe radikad piisavalt kiiresti soojaks, kas neid saab kuidagi puhastada või peab välja vahetama? Kui keeruline ja kulukas on neid toas teise kohta paigutada?

3. Aknad. Ok, põhimõtteliselt pole vahet, kas enne aknad või küttesüsteem, võib ka paralleelselt. Lihtsalt mõlemad peavad enne muud remonti korda saama, uued aknad-uksed peavad ju enne paigas olema, kui seinu teha saab jne.

Olemasolevad saame loodetavasti omal jõul renoveeritud. Tean, et see on aeganõudev nokitsemine, tahakski kohe varsti alustada. Läheme kahe nädala pärast Tartusse Kantersile külla ja saame temalt loodetavasti piisavalt näpunäiteid, et otsast pihta hakata. Küsimus on veel muidugi selles, kas oleks vajalik panna ühtedesse raamidesse pakett, nagu soovitas termograafia-mees – seda me ju ise ei teeks, oleks lisakulu. Samas kui soojuse hoidmise koha pealt oluline, siis ilmselt seda väärt. Ei tea, eks arutame Kantersiga.

Ühte uut akent ja terrassiust on vaja – ilmselt oleks hea leida mõni väiksem tegija, neil on hinnad soodsamad ja teevad ükskõik mis mõõtu ja stiili vastavalt kliendi soovile. Kedagi mulle isegi kunagise aknapostituse all soovitati… Siinkohal on muidugi jälle häda, et liiga odava tegija puhul kannataks akende kvaliteet, mis kohe kindlasti juhtuda ei tohiks. Aga kust mina, võhik, tean, kui kvaliteetsed kellegi aknad on või mis selle eelduseks on? Oeh, keeruline.

Nii, enne kui siit edasi liikuda saab, tuleks kõigepealt selgeks teha, kui palju ruume me üldse korraga ette võtame. Lähtudes loogikast, et remonti tehakse ülevalt allapoole, jäävad põrandad viimaseks. Põrandad tuleks ära teha terves elamises, sest nende kaudu on kõige suurem soojakadu. Mis nagu omakorda eeldaks, et siis peaks kõigi ruumide laed ja seinad ja elektrisüsteemi (põhimõtteliselt täisremondi!) veel enne ära tegema, aga tegelikult polnud meil üldse plaanis kahte tuba esialgu puutuda, sest need on suti paremas seisus ja raha on vähe.

Ühesõnaga on kaks varianti: kas teha ära kõik põrandad ja nende kahe toa ülejäänud remont lihtsalt kunagi hiljem (ma ei kujuta ette, kui palju lagede ja seinte hilisem remontimine põrandat kahjustada võib – kui korralikult seda on võimalik kinni katta, mis iganes) või siis jätta nendes kahes toas põrandad kah üldse tegemata. Mis tõstatab jällegi soojakao küsimuse – aga kuna need on töötuba/külalistetuba ja magamistuba, siis ehk võivad jahedamad olla, vajadusel saab ajutiselt lihtsalt rohkem pliiti kütta. Vannitoa koha pealt jäävad põrandad nagunii esialgu täpselt nii, nagu nad praegu on, sest seda ei saa ju enne teha, kui vannitoas remondiks läheb, see aga jääb nimekirjas paraku kuskile kaugele taha. Iroonilisel kombel on see mulle personaalselt üks olulisemaid asju, aga emotsioonid siin paraku ei loe, asjale tuleb ratsionaalselt läheneda.

Mul on kiusatus valida teine variant ja neid kahte tuba praegu üldse mitte puudutada – ehk see soojakadu pole nii suur, kui ülejäänud põrandad tehtud saavad. Hoiaks praegu nats raha kokku ja teeks kunagi hiljem toa kaupa kogu remondi korraga. Vannituba ja esikut, mille poolest eeskojast teha plaanime, saab ka hiljem eraldi teha, nii et järgmistes punktides räägime siis ainult lastetoast ja suurest köök-elutoast.

4. Elektrisüsteem. Juhtmed ja pistikud tuleb ju enne paika saada, kui siseviimistlust tegema hakata, no ja enne seda kõik muu, mis vaja teha on (no mis iganes, et võimsust tõsta, uus kilp vms – teate, ma tõesti ei jaga sellest midagi). Eeldusel, et valime variandi number kaks ja ülejäänud ruume peale köök-elutoa ja lastetoa üldse ei puutu, siis ilmselt ei hakkaks seal ka elektriasju torkima. Jah, oleks mugavam kõik elektritööd ühekorraga ära teha, aga kindlasti annab saavutada kokkuleppeid, nii et see jupitamine oluliselt kallim ei tuleks – seda enam, et suure tõenäosusega tuleb meie elektritöid tegema Kaidi isa.

5. Laed. Ülevalt alla loogikast lähtudes tuleks need siis reaalses siseviimistluses esimesena ette võtta. Mis iganes nendega siis ka teha ei tuleks, sellele pole veel üldse mõelnud, pole ka paljaks kiskunud rohkem, kui see imepisike osa eelmise postituse viimasel fotol. Eeldan, et pole midagi väga keerulist, peaks omade jõududega hakkama saama.

6. Seinad. Kuna ma tahan kollast kööki ja lastetoas ka päris paljast palki ette ei kujuta, siis kui see variant üldse võimalik oleks, võiks see olla ainult elutoas… Aga ma ei tea, vist ikka pigem mitte. Seestpoolt soojustama hakata pole mõtet, arvas Abikaasa, nii et seda siis ka ei tee. Lubikrohv tundub kõige asjalikum idee. Teie kommentaaridest tundus, et pigem ikka mitte otse palgile, alla võiks panna laastumati või roomati või metallvõrgu. Ja kõike peaks teoreetiliselt saama ise kokku segada – nii lupja kui värve. Ja kui saaks ka äkki kellegi tutvusi ära kasutada, et koostisaineid odavamalt saada… No näis.

Mulle tundub, et seintega peaks ka teoreetiliselt omade jõududega hakkama saama – tuleb enne lihtsalt ennast kõvasti harida, eriti viimistlusvahendite valmistamise ja peale kandmise koha pealt. Väikeste kogustega katsetama ja nii edasi. Tolle looduslike värvide raamatu sain raamatukogust, lehitsesin selle täna just läbi.

Et mida vähem tööjõudu palgata, seda odavam tuleb, eks. Meie olematu eelarve puhul tuleb teha ise – nii palju, kui vähegi võimalik on.

Ahjaa, seina paljaks kiskudes tuli ju välja, et seal ongi mingi puidust sõrestik (kas see võiks olla laastumatt?) ja krohv. Et kui see äkki ongi lubikrohv, siis ei peagi äkki maha kiskuma, vaid ainult plaadi maha võtma ja krohvi lappima? Abikaasa arvab, et tuleks ikka kõik maha kiskuda, et ehk palke veel puhastada ja töödelda ja äkki takutada ja… Absoluutselt ei tea.

7. Torutööd. Vot selle koha pealt olen ma ka täielik võhik, nii et pole nüüd kindel, äkki seda tuleks veel varem teha, no näiteks enne lagede ja seintega pihta hakkamist? Minu loogika kohaselt jooksevad torud põranda all, et ses mõttes nagu käib kokku põrandate panemisega, samas Pioneer pliidi torud jooksevad praegu küll seina pealt, need peavad ju edaspidigi kuskilt minema, äkki siis tuleks torumajandusega juba enne seinte viimistlemist tegelema hakata? Seina peal jooksvad torud on ju koledad, samas ma ei kujuta küll ette, kuidas neid pliidi omi peita annaks (tegelikult ega ei tea, kas neid üldse väljagi vahetama peab – põrandaalused veevärgitorud küll, aga pliidi omad äkki peaks samad jääma?). Vannitoas on ka praegu kõik torud seina peal, aga nendega tegeleb ükskord siis, kui vannitoaremonti teeme.

Ühesõnaga ma eeldan, et torutöödeks oleks õige aeg siis, kui vana põrand on üles kistud. Siis köögi poole peal kõik vajalikud torud ära vahetada (ühtlasi eeldan, et torutöid saab nii teha, et köögi osa eraldi ja hiljem vannitoaremondi ajal sealne osa – kui ei saa, siis ma ei teagi, mismoodi saab :D). Ja meie seda ise kindlasti teha ei oska. Samas kui järg peaks jõudma sinnamaale siis, kui õeke oma perega parasjagu Eestis on, siis tema mees on absoluutselt kuldsete kätega ja lubas meid abistada, tema oskab torutöid ka, äkki saaks isegi selle siis ise tehtud… Eks näis, vajadusel kutsume kindlasti asjatundja appi.

8. Põrandad. Need paar lauda, mis üles võetud sai, näiteks mädanevad otsast. Nii et tõepoolest, ma kardan, neid ei saa uuesti kasutada (tuletan meelde – neid on juba ühe korra üles võetud ja tagasi pandud). Ühesõnaga tuleb vana põrand üles kiskuda, puhastada, soojustada, panna uued lauad, lihvida, lakkida või õlitada (pole õrna aimugi, kumba eelistada ja mis neil vahet, eks kunagi uurin, kui teema aktuaalseks muutub). Ja seda kõike me ka kindlasti päris omade jõududega tehtud ei saa, siin on vaja targemaid inimesi appi. Asjatundjaid.

Ahjaa, kiire küsimus targematele laudade kohta. Kuiv laud olevat jõle kallis ja kui niiske panna, siis selle kuivades põrand praguneb. Mis meie oma näruse eelarvega siis teha saaks, osta niisked lauad ja neid, maitea, kodus kuivatada ja alles siis põranda tegema, kui piisavalt kuivanud on? Sry, kui see on idiootne mõttekäik, aga ma tõesti ei jaga seda teemat eriti.

9. Mööbli putitamine. Meil on siin tohutul hulgal mööblit, mida annaks ägedaks teha (no ja uue ostmiseks nagunii mingit raha pole). Pehmele mööblile annab vahvat värvi katted peale õmmelda ja on korras. Osa mööblit vajaks väikest lihvi ja uut lakikihti vms, osa jälle üle värvimist ja näiteks maalinguid (eriti lastetuppa). Niisama lihvimise-lakkimisega saame kindlasti ise ka hakkama, aga igasuguste maalingute jaoks on vaja kunstiandega inimesi. Meil neid tutvusringkonnas õnneks leidub ja usun, et saame nad Pärnusse suvitama meelitada, kus nad siis päevitamise vahele ka kunstiteoseid luua saaks 😀

Njah, nüüd sai vist kõik, mis meie olemasoleva eelarvega raudselt peaks tehtud saama. Isegi köögimööbli ja külmkapi jaoks ei jätku praeguse seisuga raha, vannitoa remondist rääkimata. Need on muidu kaks asja, mida ma nii väga kohutavalt tahaks ka KOHE (ja esik on kolmas), aga… Kui raha juurde ei saa, siis peab ootama. Sest noh, see praegune mööbel võib ju kole olla, aga ajab asja ära. Vannituba täpselt samamoodi.

No ja kunagi hiljem tuleb need ülejäänud kaks tuba ära teha. Ja väljast soojustada. ja… Kindlasti midagi veel, mille peale mu hirmväsinud aju praegu enam mõelda ei suuda.

Oeh, sai alles romaan – aga mulle oli selle kõige lahti kirjutamine suureks abiks, asjad said peas palju selgemaks. Loodan, et mõni ikka viitsib läbi lugeda ja ehk oskab isegi nõu anda. Kindlasti on asju, mis mul kahe silma vahele jäid või lihtsalt valesti on, kõigele võib julgesti tähelepanu juhtida.

Lammutamine, vol 3

Üks suur saepuruplaat sai seinalt maha kistud, all oli mingisugune krohv, mille all puidust sõrestik, selle all siis palk.

CIMG3386

Laest sai natuke plaati lõhutud ja vahelt tuli välja selline kraam:

CIMG3388

Ahjaa, käisime reedel Kodukolde salongist läbi, laupäeva hommikul käisid mehed üle vaatamas ja saatsid paari tunniga hinnapakkumise – pottidest ahi 40k/€2555 :S See vist on küll tehtud eeldusel, et kõik materjal on uus, sest peale vaadates ei oska öelda, kas vanu potte saab kasutada – need võivat olla ebaühtlased, mis puhul nende ühesuuruseks tagumine läheks kallimaks. Soojamüüri ei saavat kah kasutada, sest see jääb ette. Mh. Ühesõnaga nii palju siis lootusest, et midagi odavamalt saaks.

Aga üldiselt jätsid nad igati meeldiva ja targa mulje. Saime ühtlasi ühe hea korstnapühkija kontakti, kes kindlalt korralikku tööd teeb, nõuandeid pliidi puhastamiseks ja ühe tüübi kontakti, kes teab taolistest küttesüsteemidest palju ja oskab ehk soovitada, mida meie mitte küllalt kiiresti soojenevate radikatega ette võtta – puhastada vms.

Siiralt tahaks muidugi teada, kust kõik vajalik raha tulema peaks… Uus ahi ja uued põrandad… Aga noh, mida see muretsemine ikka muudaks, kuidagi peab saama.

Scroll to Top