Me siin kaalusime ja arutasime nii ja naa ning leidsime lõpuks, et kõige mõttekam on suurem renoveerimine veel aastakese edasi lükata. Alguses tundus küll, et pool aastat praegustes oludes elada on maksimum, siis tuleb ikka kõik korda teha, aga teha on vaja rohkem, kui plaanisime, raha on vähem, kui plaanisime, see tavaline variant 🙂 No alguses meil oli ju lootus oma eelarvega hakkama saada, siis sai selgeks, et ikka laenu vaja ja mitte vähe… No ja selle laenu küsimisega on nii, et me mitte ei tahtnud seda teha. Lisaks kõik need suured küsimused, kuidas mida teha… Ja nagu näha, siis kogu värk hakkas venima, kolmandik suvest on varsti läbi ja…
Ühesõnaga järsku tundus igati loogiline ja ainuõige suured plaanid aasta võrra edasi lükata. Järgmiseks kevadeks/suveks on kõik säästud koos (eks näis, palju üldse õnnestub koguda, sest elu on plaanitust kallim ja väiksemaid asju me teeme ikka nüüd ka) ning loodetavasti enam-vähem selge, milline meie pere rahaline seis pikemas plaanis olema saab. Sest kui mu vanemahüvitis ära lõppeb, ei elaks me oma praeguste väljaminekutega praegusest Abikaasa palgast äragi… Ja me oleme niigi üsna kokkuhoidlikud. Nii et mõningad säästud on kohased, lisaks on mul käppelt vaja mingi töö leida, lisaks oleks Abikaasal vaja palgatõusu või uut parema palgaga tööd. Me selle kõige nimel siis hakkamegi töötama – et kui laenu küsimiseks läheb, oleks ikka rohkem kindlustunnet selle tagasimaksmise suhtes (ehkki olid täitsa välja mõeldud variandid, mis siis, kui ajutised raskused tekivad… Aga ikkagi. Tahaks ise hakkama saada).
Aga plaane on meil selleks suveks ka küllaga. Need plaanid me saame oma olevasolevate säästudega Abikaasa puhkuse ja õekese ning tema mehe abiga vast ka tõepoolest ellu viidud, suuremad oleks ilmselt kurku kinni jäänud. Meil on praegugi plaane nii palju, et ma arvan, kõike ei jõua.
Esimesed plaanid on mul üldse õues. Aed olgu, kuidas on, sellest on mul praegu suva. Muru saame niidetud ja midagi panime maha, lilli on metsikult ja üldse on kõik metsik, peaks harvendama maasikaid kunagi sügisel ja sada muud asja, aga nagu öeldud, see mind ei huvita veel. Abikasa ema vahepeal käib ja teeb midagi 😛
Mina tahan lastele mängunurka. Meil muidu on krunt sihuke piklik ja ära jagatud umbes nii, et tagumine pikk kolmandik on meie aiaosa, maja on tänava ääres ja selle kõrvalt on naabrite osa kuni meie osani ja siis vahepeal on mingi ühine maa… Ja akende all hoovi pool on ka meie, sest noh, meie aknad ju… Sinna tuleb meil tulevikus terrass, praegugi saame seal istuda, lihtsalt ust veel pole ja terrassi ennast ka mitte 😀 Aga laud ja toolid, mingid vanad ja suvalised.
Muidu on meie aiaosa tagapool, garaaži taga ja sealt edasi, aga ma tahaks, et lapsed mul ikka silma all oleks. Otsevaates meie terrassilt on üks maalapike, kus praegu on hunnik tuhaplokke ja muud näga ja siis lihtsalt muru. Naabritega sai räägitud, see on ühine maa ja me võime sinna teha küll. Tuli välja, et kõik need plokid ja tellised ja praht on meie oma, memme pärandus. Et need plokid olla ristiks kaelas, neid on juba kolm korda ümber laotud, et ette ei jääks, memm tahtis vist kunagi uue kuuri ehitada neist.
Kuur olevat meil vildakas… Ma ei tea, mina seda ei näe, Abikaasa ütleb, et on ära vajunud. Abikaasa ema arvas ka, et plokkidest võiks laduda müüri ümber, aga minu ja teiste meelest pole kohane teha puukuur kivist. No ikka puidust peaks olema. Minu meelest pole praegusel veel niiväga häda, näeb ju täitsa kobe välja, peaks natuke putitama ja käiks veel küll… Ja kui kunagi uus, siis ikka ka laudadest. Need plokid on vaja aga kiirelt eest ära saada – kas maha müüa või siis puukuuri taga on täpselt sobiv nurk, kuhu need laduda, seal praegu nagunii midagi asjalikku pole, kuur on garaažiga kõrvuti, aga sellest lühem, nii see nurk tekibki. Mina laoks need plokid sinna, oleks silma alt ära ja üldse ei häiriks ega jääks ette, aga vajadusel oleks olemas. Ma küll ei tea, mis neist tegema peaks, sest teise garaaži jaoks pole kohta ja meil pole autotki… Aga no maha müüa või ära viia lasta ilmselt nii kiirelt ei saaks, ümber ladumine oleks kõige kiirem (muidugi seda räägin mina, Abikaasa peaks neid tassima või kahekaupa kärutama sinna kuuri taha).
Näe, see on meie kuur, sellest paremal on naabrite garaaž:
See foto on pildistatud meie “terrassilt”, vasakul ribake naabrite garaaži, tuhaplokkide hunnik ja muu praht, tulevane mängunurga koht. Liivakast, nagu näete, on olemas, saime Abikaasa sugulase käest, kel lapsed juba nii suured, et enam seal ei mängi, nüüd oleks ainult liiva veel sisse vaja.
Mängunurk teisest küljest pildistatuna:
Ja natuke lähemalt:
Kui nüüd tuhaplokkidest ja tellistest ja muust prahist lahti saaks, siis paneks liivakasti garaaži seina äärde ja terrassilt vaadates paremale saaks panna kiikede jaoks puu, no teate, nagu tagurpidi V-täht, nagu need ikka on. Praegu on kiik naabrite poolel, sest seal on ainus sobiv kõrge puu, kus nendel ka enne kiik oli, praegu mängib Plika nende poolel olevas väikeses liivakastis, kus pole mitu aastat liiva vahetatud ja mis pole eriti puhas… Naabrid küll ise lubasid panna meil kiigu sinna, aga ma ikka tahaks, et me ei peaks kogu aeg seal olema, privaatsuse värk, ma eelistaks, et nemad saaks rohkem rahu ja… Teate küll.
Korvpallikorvi tahan ka garaažiseinale, Plikale sobivale kõrgusele, ta sattus mänguväljakul sellest vaimustusse, aga seal on ju kõrgel ja suured lapsed mängivad, aias ta saaks ise ka.
Ühesõnaga tuleb mängunurk puhtaks teha, liivakasti liiv muretseda (kuskilt järelkäru rentida ja karjäärist osta vms, ma nats uurisin seda asja netist, leidsin kasulikke nõuandeid, ehituspoes pidavat liiga peen liiv olema ja kottidena kallis ka, aga ma niisama küll kuskilt võtma ei lähe, ehkki paljud seda teevad, karjäärist osta on odav ka), mingid palgid kiikede jaoks (see on ilmselt väheke keerulisem, aga vast mitte kontimurdev) – kiiged on olemas, titekiik meil ja naabritel tavaline, nad kindlasti lubaks selle panna ka, praegu me selle asemele panimegi oma kiige ja nende kiik on meie kojas (neil endal lapsed ammu suured, 7-aastane lapselaps vahel käib külas). No ja see korv peaks ka lihtne olema.
Ma hellitan liumäe mõtet ka, aga no konks on selles, et meil on tegelikult mänguväljak siinsamas, poleks nagu mõtet kopeerida… Seal on olemas ka liivakast ja kiiged (aga mitte titekas) ja liumägi… Et ühest küljest nagu mõttetu topelt teha, samas ma ei viitsi tundide kaupa mänguväljakul passida ja lapsed pole veel niipeagi nii suured, et neid sinna üksi saaks saata. Nii et odavate vahenditega mängunurk aias on igati kohane. Liivakasti saime tasuta, liiv on odav, palgid kiikede jaoks pole vast ka väga kallid, kui saaks kuskilt odavalt liumäe… Siis ehk.
Oh, ja meil on uut väravat vaja, praegune sõideti kunagi puuauto poolt viltu, see on tõeline kööbakas. Naabritega muudkui räägime, et peaks ja peaks, aga keegi midagi ei tee. Tuleb see teema konkreetsemalt ette võtta!
Aga liiguks nüüd tubaste plaanide juurde. Lastetoa saame me vabalt teha – sinna, kus ta tulema peabki. Seda kütab ahi, mille uks on vannitoas – see talv me ei kütnud, polnud vaja, aga olemas see on ja toimib, saab siis köetud. Kui suure remondi teeme, tuleb poole suurem vannituba, millest kindlasti ahju kütta ei taha ja uus ahi teise kohta, aga praegu on ju võimalus olemas, ei pea midagi muutma.
Sooja mõttes on muidugi kõige halvemini, soojustamine oleks suureks abiks olnud. Aga saime esimene talv hakkama, saame nüüd ka. Elutoa radikad ei läinud eriti soojaks, aga asi võis olla selles, et need olid lülitatud suverežiimile (mingi kangi keeramine kuskilt) – memm täpselt ei mäletanud, mis ja kus 😀 Me nüüd nagunii laseme pliiti parandada, uue pudeli panna, et sooja vett jälle saaks, siis lastakse süsteem tühjaks ja… See mees, kes parandama tuleb, jagab asja, eks ta siis vaatab radikaid ka. Ehk oli asi selles kangis, siis oleks kohe palju soojem 😛
Akende suhtes otsustasime, et pole kindel, kas tahame renoveerida, nii et esialgu ainult kitime ja tihendame. Silikooni panna ei julge, saime koolitusel teada, et muidu on tore, aga kui tahaks hiljem klaasi eemaldada, siis peaks selle purustama, sest silikoon on nii tugev. No aga äkki me ikka otsustame tulevikus need aknad renoveerida, mitte uued panna, siis oleks see halb. Ühesõnaga kittimisest piisab küll. Ja kui siis korralikud tihendid ka panna, peaks nii ka juba veidi soojem olema.
Ja Poiss pole enam roomav beebi, selleks ajaks ta juba käib. Lastele soojad riided ja sussid ning ongi korras. Saame hakkama 🙂
Kui varem ma ei viitsinud mingite mööblikatetega või fotodega seintel absoluutselt mässama hakata, sest nagunii ju kohe teeme remonti, siis nüüd tunnen, et selleks üheks lisa-aastaks, mis vähemalt renoveerimiseni jääb, tahan küll kohe praegu olemasolevat ilusamaks teha, sest ma pole ikka üldse rahul. Mulle ei meeldi pruunid toonid ja elutoas muud polegi. Tumepruuni sektsiooni tõstame välja, see läheb kunagi külalistetuppa, aga praegu lihtsalt mujale. Asemele paar heledamat mööblitükki, mis meil on – üks suurem nurgakapp ja raamaturiiul. kirjutuslaua vahetame võib-olla veidi väiksema vastu, kaks arvutit peaks sinna ära mahtuma küll, see väiksem on tegelikult tavaline valge köögilaud, aga sel on vähemalt üks sahtel – ma nii tunnen puudust sahtlist, et saaks kõik jama arvutilaualt sinna ära tõsta, et poleks näha seda kraami! Ideaalis tahaks suuremat ja sahtlitega lauda, aga palju maksta ei raatsi, kui peaks odavalt ette jääma või kellelgi üle jääma, siis ehk.
Diivanitele-tugitoolidele kavatsen katted peale õmmelda (kui keegi mu õmblema õpetada suudab :D) või õmmelda lasta – ehk ei tule ka viimasel puhul väga kallis, kui ma odava riide ja õmbleja leian. Ja kardinad kindlasti uued, kõigisse kolme tuppa – samuti ise ja odavast riidest õmmelda. Ja fotosid ja pilte seinale.
Kuna põrandad on külmad, peaks talveks ilmselt siiski vaibad maha panema, aga ma tõesti, TÕESTI ei taha seda jõledat pruuni vaipa, mis siiani elutoas oli! Äkki saab neisse kahte tuppa ka mingid odavad normaalsemat värvi vaibad, tuleb laojääkidel ja tühjendusmüükidel silm peal hoida, sellega on veel veidi aega ka, praegu pole vaja.
Tapeedid on kõiges kolmes toas muidu heledad ja täiesti okeid, aga elutoas on radikate ja sektsiooni taga jube kole vana tapeet, see tuleks üle kleepida mingi sarnase heledaga – üks terve lühem sein ja 135 cm riba radikate tagant. Veel mängin ideega panna uus tapeet koridori, millest pärast remonti saab küll suuremas osas vannituba, aga praegu on see meie ainus esik (tore esik küll, jope riputamiseks peab köögist läbi minema) ja ühtlasi pääseb praegu selle kaudu lastetuppa. Koridor pole ju üldse suur, sihuke kitsas, ei kuluks palju tapeeti (loe: raha ja aega), võib ju mingi kõige odavama osta. Sest seal on kaks erinevat ja väga jubedat tumedat tapeeti ja sama jube linoleum, selle võiks ka välja vahetada. Ühest küljest jah – ainult aastaks, aga kui saaks tõesti mingid laojäägid, kõige odavamad, siis ma usun, et see aasta ilusa heleda koridoriga oleks seda väikest raha ja vaeva väärt. Ja olgem ausad, alati on võimalus, et aasta venib kaheks või veel pikemaks 😛 Ja see jube nagi, mis esikus praegu on, selle asemele mingid suvalised lihtsad odavad nagid, mis näevad paremad välja ja mida on rohkem, seda ruumi annaks seal otstarbekamalt kasutada.
Vannitoas peab kraanikausi ja poti korralikult kinnitama, praegu logisevad… Ja seebialuseid on vaja… Ja uue dušikardina ehk ka… Ja põrandale memme jäetud riidest mattide asemele midagi suuremat ja sellist… Kummisemat. Teate, sihuke pehme mõnus kummisest materjalist vaip, müüakse mõõduga jyskis ja mujal. Põrand on nii külm, et ilma vaibata on halb isegi suvel, aga riidest on meil praegu esiteks koledad ja teiseks märjaks minnes ebapraktilised (aga lastega on ikka pidevalt vesi põrandal).
Köögis peame laua välja vahetama, sest nüüd, kus Poiss ka kohe meiega koos sinna taha mahtuma peab, jääb praegusega kitsaks. Mõõtsin, meie Londonist kaasa võetud ümmargune laud mahub kobadega sinna asemele ära küll ja kui neid tüütuid nurki pole, peaks paremini neljakesi laua ümber mahtuma. Muud paraku köögis eriti teha ei anna… Ehk pliidi kõrval asuva tugitooli asemele mõni sobiva kõrgusega kapp panna, et saaks natuke tööpinda juurde.
Ahjaa, elektriga peab ka midagi natuke tegema – võimsust on meil piisavalt, kuskilt lepingust tuli välja, et 20 amprit (oli vist), kaitsmeid ja värke lihtsalt vähe… Laseme Kaidi isal üle vaadata ja natuke siit-sealt uuendada, et saaks rahulikult sügavkülma ja pesumasinat töös hoida jne.
Lastetuppa on vaja väikeseid toole ja võib-olla lauda ka (meil siin mingid väiksemad lauad on, aga ühel üks ja teisel teine häda, ei tea, kas saab asja, kasutatult müüakse ka lauda-toole enamasti koos, näis, kuidas kujuneb), muu kraami kombineerime olemasolevast. Meil siin igasugu jaburaid mööblitükke on, peab neid ainult värvima – pole küll veel otsustanud, milline lastetoamööbel olema peaks… Ma mingi valge fänn pole, samas väga erksad toonid poleks ehk ka head… Mingi kreemikas kollane või roheline või… Ah, ma ei tea. Ja mingid nunnud maalingud peale. Kes neid küll teeb, mina ei oska 🙂 No kunstiandega sõpru meil on, ehk tulevad appi.
Lastetuppa on kindlasti pimendavat rulood vaja, selle lihtsalt tellime kõige odavama ja lihtsama. Plikale tahaks tegelikult hullult suure tüdruku voodit – no sellist pikendatavat… Aga üldse ei taha selle eest maksta 😛 Kui saaks odavalt, siis ostaks, aga kui ei saa, magavad praegustes edasi. Hetkel polegi häda, aga mingist hetkest võiks Poisil olla võimalus ka ise voodist välja käia, aga tema võrekal niiviisi pulki ära võtta ei saa. Siis oleks hea tema Plika omasse kolida ja Plikale uus voodi… Aga no sellega kannatab vajadusel ka veel aastakese. Korralikke tekke-patju on vaja lastele, Poisi padi muidugi alles tulevikuks, aga ma ostsin suurpuhastusturult neile mõlemale isegi voodipesukomplekti, nüüd selle järgi võiks siis sobivas suuruses tekk ja padi ka olla, praegu on Plikal emalt saadud väike padi, mille ainus püür on praktiliselt ribadeks ja ei lähe enam puhtaks, tekid mõlemal suvalised ja tekikotte siiani ei kasutagi ja… No ammu on plaanis norm tekid ja voodipesu osta, pole lihtsalt tegudeni jõudnud.
Rohkem ei tulegi esimese hooga meelde, aga nagu näete, siis plaane on piisavalt 😛 Abikaasal on juulis kolm nädalat puhkust ja augustis tuleb õekese pere paariks nädalaks, millest osa nad meid aidata lubasid. Ma arvan, et igasuguse mööbli korda tegemine võtab päris korralikult aega näiteks, aga sellega tahaks ühele poole saada – kui ei saa suurt remonti teha, siis vähemalt teeme mööbli ilusaks.
Alustasin uut kampaaniat sellega, et mõõtsin elutoa täpselt üle, joonistasin plaani ning kõik mööblitükid said ka paberile joonistatud ja välja lõigatud. Nüüd ma üritan siis uut elutuba kujundada, aga üldse ei õnnestu – mina ei tea, kas on tuba nõme või mööbel vale 😀 Aga küll ma lõpuks hakkama saan. Ja siis tuleb sedasama teha lastetoaga, aga seal on hetkel nii palju mööblit ja koli sees, et ei mahu midagi mõõtma. Maja plaanil on küll mõõdud olemas, aga ma tahan täpselt sentimeetri pealt üle mõõta, siis on kindel, et hiljem ikka kõik ära mahub.
Loodan, et saame järgmise kolme vaba päeva jooksul üht-teist asjalikku ära tehtud… Siis veel kaks nädalat ja siis juba täie rinnaga peale. Need praegused plaanid meeldivad mulle ikka palju rohkem, neist käib jõud üle 🙂 Nüüd on veel aasta, et suuri plaane rahulikult paika panna, teate ju küll, üheksa korda mõõda…
Ema küll muretseb, et väljaminekud kasvavad koos lastega ja nii võibki remont tegemata jääda, aga no igati loogiline on ju mitte nii suurt värki praegu ette võtta, kui tuleviku rahaline seis alles lahtine on. Kas me seda maja ostes tõesti liiga suure tüki hammustasime, eks see selgub tulevikus, praegu oleme küll endiselt oma kodusse väga armunud ja kui mõlema tööga on sotid selged, küll siis saab vast laenu võetud ja kõik vajalik ära tehtud. Praegu teeme elamise küll ajutiste vahenditega ilusamaks, aga eelkõige vannituba ja köök jäävad kogu aeg karjuvalt meelde tuletama, et TEHKE REMONTI! Seda ma küll ei usu, et me olemasolevates oludes nii ära harjume, et suur remont sellepärast venima jääks, ma ainult sellest unistangi… Lihtsalt aastake veel plaanimiseks ja rahalise seisu parandamiseks. Küll me jõuame, me ju veel noored 🙂
