Kodumajanduse uudiseid

Külmkappi ei ostnud. Beko oli ikka väga kole ja Fagor ikka liiga väike, nii et sõelale jäid Atlant ja Whirlpool – esimene meeldis rohkem, aga jäid teatud küsitavused. Mõtleme veel, ehk suveni. Aga võib-olla ostame ka varem – näis.

Eile jõudsid asjad nii kaugele, et sisekujundaja käis meie elamist esimest korda üle vaatamas. Ma praegu pikalt kirjutada ei viitsi (eellugu ja kes ta on ja nii edasi, see kõik kunagi hiljem), aga igal juhul oli ta väga asjalik ja meeldis meile, meie plaanid kiitis ta suuremalt jaolt heaks ning enne edasiste plaanide tegemist on meil nüüd konkreetsed ülesanded olemas.

Esiteks kutsuda ehitaja, kes lõhub nats seina ja põrandat. Vaatab üle, kui palju seinast maha võtta tohib ja mis seisus põrandad on ning teeks umbkaudse hinnapakkumise, mis nende soojustamine ja putitamine maksma võiks minna. Ehitaja tuleb homme kell üks 😛

Teiseks kutsuda pottsepp, et saada hinnapakkumine ahjule. Head uudised on ka – esiteks arvas sisekujundaja, et teise köögi pliidi soojamüüri võib täitsa alles jätta (see jääks poolikusse seina, mis eraldab poolavatud köögi ja elutoa), ahju saab sellega ühendada, see tuleb täpselt sinna kõrvale (kus see ka kunagi varem oli). Ja see ahi, mis on praegu vales kohas, vannitoast kütmisega, on täpselt samasugustest pottidest nagu too soojamüürgi ning enamik neist saaks ilmselt uue ahju ehitamisel ära kasutada. See kõik võib värgi kuni poole võrra odavamaks teha, lahe. Saime ka soovituse, kust pottseppa tellida – sisekujundaja ise oli oma kodus lasknud neil pottahjule uue sisu panna ja kõik töötavat hästi. Kui ehitajaga oleme sotid selgeks saanud, eks siis kutsumegi pottsepa kohale.

Põrandate soojustamine ja ehitus/taastamine saab olema kahtlemata kõige kulukam remondi osa. Ja millised tulevad uued põrandad, selle koha pealt on ka üks suur küsimärk. No kõigepealt tuleb muidugi vaadata, mis seisus need vanad lauad üldse on, kas saaks midagi uuesti kasutada. Kui saaks, siis tekib omakorda küsimus, kas ikka tasub. Olen palju lugenud, et nii tehakse – võetakse vanad lauad üles, puhastatakse, pannakse tagasi. Ema mehe väitel on see puhas lollus ja nii head põrandat ei saa. Sisekujundaja ütles, et kui laudu taaskasutada, siis punnid laudade üles võtmisel murduvad, nii et tagasi pannes tuleks need kuidagi muudmoodi (naelad, kruvid vms) kinnitada, aga puud ja metalli kokku pannes hakkavad põrandad kriuksuma. Umbes nii mulle meelde jäi, ei pretendeeri siin absoluutsele tõele. No ma vihkan kriuksuvaid põrandaid, kirgliselt. Samas täitsa uued läheks ju rõvedalt kalliks maksma, laminaati pole küll nõus panema. Nii et ma nüüd ei teagi, mis saab. Kui kellelgi on mingeid kogemusi, siis jagatagu neid minuga lahkesti.

Veel üks väga keerulisena tunduv mure on meie Pioneer pliidi külge ühendatud malmradikad, mis üldse soojaks minna ei taha – nagu ma aru saan, peaks momentaalselt minema, aga lähevad pärast pikka-pikka kütmist, kui üldse. Nagu ma aru saan, siis on kas radikad umbes või vee tagasivool kinni keeratud. Ja meie ei tea, kust mida keerata võib, memmeke eriti ka ei mäletanud. No müstika, ei mina tea, kuidas ta siin elas või majandas. Ühesõnaga me ei tea, kas kuskilt peaks midagi lahti keerama või peaks radikaid seestpoolt puhastama või on need seest roostetanud ja ei saagi puhastada, peaks äkki uued ostma… No mitte midagi ei tea 😀 Välimuselt need otseselt ei sega, kui saaks puhastada, siis jätaks igal juhul alles. Tahaks ainult ümber tõsta, praegu on lollis kohas. Vastasseinas akna all tundub loogilisem, samas tuleb ähmaselt meelde, nagu oleks kuskilt lugenud, et radikate akna alla paigutamine polegi nii hea mõte (ehkki igal pool enamasti just seal ju on).

Palju toredaid küsimusi, vähe vastuseid. Põnev muidugi on, aga tahaks ometi kuskilt adekvaatset infot saada…