rõõm

Head asjad #41 – Piia

Piia tuli minu ellu tänu tööle. Aasta oli siis, ma pakun, 2005. Kuna töötasime eri linnades, siis mingit suuremat kokkupuudet alguses polnud – teadlikumalt ja ilmselt paljuski tänu blogidele hakkasime tõenäoliselt suhtlema 2006 sügisel ehk umbes kümme aastat tagasi. Olid õndsad ajad, mil Piia ja Nadja veel blogisid. Mul on need blogid siiani blogrollis alles, kui kõige alla kerite, pole raatsinud ära kustutada.

Igal juhul, esimene postitus, kus olen Piiat maininud, pärineb oktoobrist 2006. Kuna järgmine on sama humoorikas kui esimene, siis palun – detsember 2006. Ja üks veidi hilisem meenutus, mis mind ennast tagantjärele muigama paneb – märts 2007.

Kuna Tartust kolisime ära juba 2009, siis pärast seda on meie suhtlus olnud äärmiselt napp. Lihtsalt ei satu üksteise trajektoorile – kui, siis väga korraks ja väga juhuslikult. Õnneks on olemas FB, mis hoiab tibakenegi eludega kursis, ilma, et peaks ise lillegi liigutama 😛

Piia tööalast tegutsemist olen aastaid vaikselt kõrvalt jälginud ja lasknud end inspireerida – nii mõnus on vaadata, kuidas inimene muudkui õpib juurde ja areneb ja tegutseb oma unistuste suunas.

Ma juba pikemat aega unistan sellest, et leiaks ükskord ometi ühise vaba õhtu, millal ma saaks minna Tartusse, et Piia ja Nadjaga kokku saada ja juua… No minugipoolest, kasvõi tikripeeti, kui Nadja seda Siirilt veel skoorima peaks 😀 Et saaks ometigi pikemalt jutustada ja kõik maailma asjad paika panna.

Ükskord see päev tuleb, ma ütlen teile. Ükskord!

Igatahes, Piia on äge!

Nädala jagu kassipilte

Nii kiire on olnud, et kassi kajastamine blogis on täiesti häbiväärsel kombel hooletusse jäetud. See viga tuleb parandada nüüd ja kohe!

Otsisin üks õhtu kassi taga ja leidsin ta lõpuks taas musta pesu kausist:

Pliidi kõrval on meil üks kast, mis oli algselt mõeldud paberi jaoks, mida pliidi all põletame. Siis aga hakkas Abikaasa sinna puukorvi tühjendama (kast on täpselt sobiva suurusega, nii et saab korvitäie puid sinna “külili kallata”), ma ei saanud puude alt hästi paberit kätte ja tõstsin need kastist välja… Nüüdseks peame kasti kassiga kah veel jagama 😀 Hea soe koht ju, mis siis, et saepurune!

Täna õhtul võttis öökapil “päikesevanne”:

Ja noh, niisama nunnupilte erinevatest õhtutest:

Nagu teravamad teist on juba täheldanud, kaks nädalat on ammu läbi… Täpsemini täitus täna õhtul kolm nädalat sellest, kui kiisuke Abikaasa põues meie koju saabus. Noh… Tehke omad järeldused 🙂

Uus beebi, õnneks inimlastest tunduvalt kergemini hallatav. Nii väike, et karva ei aja absoluutselt, liivakasti puhastamine ja söötmine on imelihtsad – ainus, mis selle kolme nädala jooksul on häirinud, on küünistamine. Kassipoeg ju, lööb mänguhoos küüned sisse suvalisse kohta, kui ettevaatlik ka ei ole. No ja kasvatamine muidugi – et laua peal ei käiks ja muud taolist. Lisaks laste kasvatamine, et nad kassi õigesti tõstaks ja teda liigselt ei väntsutaks… Aga kuna ma olen praeguseks väsimusest üsna sooda, siis ega ma põhjalikumalt taas kirjutada ei jõua – kunagi-kunagi, kui rohkem aega on.

Et eelmisest lõigust nüüd vale muljet ei jääks – üritasin kõik varem jutuks tulnud probleemid kuidagi kokku võtta, reaalselt on sellest kassist suur enamik ajast nii palju rõõmu, et suisa hämmastav kohe.

Ja kui juba jutuks läks, siis pakkuge kassile üks ilus poisslapse nimi kah 😛 Tingimused: ei ole inimese nimi, ei sisalda r-tähte. Googeldasin ennast lolliks – ainus, mis meeldis, oli Säde. Oleme teda juba mõnda aega nii kutsunud, aga… Ma ei teagi… Inimeste hulgas oleks Säde tüdruku nimi 😛 Kuna see on nii vähelevinud nimi, siis ma ise seda otseselt “inimese nimeks” ei pea ja kassil võiks olla küll ja tundus mulle alguses piisavalt sootu, aga… Äkki keegi pakub midagi paremat? 😛

Tahaks kassile lõpuks blogis oma kategooria ära teha, aga selleks on ju ka nime vaja…

Head asjad #40 – waldorfkooli advendilaat

Mulle meeldivad laadad 🙂 Okei, seda tingimusel, et müüdav kraam on mõnus, mitte kräpp 🙂 Aga mõnusaid laatu on küllaga.

Selle aastal sain uue kogemuse – ise veidikene laadategemistes osaline olla. Waldorfkooli advendilaadal on lapsevanemad paljuski abiks – kes teeb ühte, kes teist. Kuna suurem asi käsitööline ma pole, panin ennast esialgu kirja koristustoimkonda.

Noh, lõppeks oli nii, et leidsin mõned sobivad vidinad õnneloosi jaoks, laada eelõhtul aitasin veidi valmis sättida, laadal olin oma poe kraamiga müümas, hiljem aitasime koristada… Kohvikule küpsetasin kah, no seda tegid ilmselt kõik.

Ja väga vahva oli. Abikaasa ja lapsed said laadamelust osa võtta, sõid ja osalesid õnneloosis. Õhtul pärast kontserti oli mul ka lõpuks võimalus ringi uidata ja üht-teist osta. No ütleme nii, et ostsin rohkem, kui plaanis oli 😛

Plika tahtis endale kangesti kriidikomplekti ja lõpuks selle meilt ka välja lunis. Õnneloosiga võitis ta vilditud südame, mida saab kasutada nii külmkapimagneti kui kuuseehtena, Poiss võitis puidust kuuseehte ja jõulukaardi, Abikaasa sai valida paari kinkekaardi vahel ning valis Janne tantsustuudio oma 🙂

Mina ostsin kõigepealt oma lauanaabritelt teise klassi õpilastelt mõned mesilasvahast küünlad, siis avastasin, et vastaslaua müüjal on rippuvad helkurid, milletaolist olen ammu oma koti külge otsinud… Siis uitasin ringi saalis, kus kõik lastevanemate poolt laada jaoks tehtud tooted olid selleks ajaks poole hinnaga, sain endale ilusad villased sokid ja mõned ägedad puidust külmkapimagnetid, millest pildil on vaid üks, sest ülejäänutest läheb suure tõenäosusega osa jõulupakkidesse… Ja mõni aeg hiljem, kui juba koristushoos olime, avastasin käsitööõpetaja kootud super ägedad triibulised mütsid – no ja ei suutnud kuidagi ostmata jätta. Ahjaa, purgi õunamahla sain ka kingituseks 🙂

Ma olen väga tänulik selle uue kogemuse eest. Ma ei ole koolielus üldse aktiivselt osalenud, sest muu eluga on üsnagi kiire olnud, aga advendilaadast ei õnnestunud “kõrvale hiilida” ja tõesti, tore oli. Selline mõnus kogukonna tunne 🙂

Head asjad #39 – rahulolu kiirest päevast

Teate ju küll neid päevi, kus tegemist on NII palju. Kõigil tuleb selliseid ette.

Nii et sa oled põhimõtteliselt terve päeva nagu orav rattas ja jõuad koju alles üsna hilja õhtul, praktiliselt magamamineku ajaks.

Aga sa oled suutnud selle päeva jooksul NII palju asju ära teha! Nii et oled küll väsinud, aga äärmiselt rahulolev ja tänulik viljaka päeva eest.

Minu reede oli täpselt selline päev. Kõigepealt töö, mille kõrvalt suutsin ootamatult efektiivselt soetada ka pooled jõulukingid, seejärel kooli advendilaadaks valmistumine – koju jõudsime alles enne üheksat õhtul. Ja kui siis lapsed olid magama pandud, sai lõpuks jalad seinale visata. Uni tuli õige pea ja oli õige magus.

Olen väga-väga tänulik kõigi kiirete viljakate päevade eest.

Head asjad #38 – jõulujäätised

Jõulud ja jäätis ei käi üldse väga kokku, ega ju? Talvel tahaks ikka pigem sooja…

No aga kui mulle tuleb täpselt ühel päeval poodi müüki Jäämari piparkoogijäätis ja FB feedi La Muu postitus, et nende mandli-kardemoni jäätis on Delices soodushinnaga… Siis tekib ikka jäätiseisu küll, olgu külm või mitte.

Nii juhtus, et mõlemad jäätised meile täna koju jõudsid ja magustoiduks ära hävitati 😛

Abikaasa ja Poisi lemmikuks oli mandli-kardemoni, Plika lemmikuks piparkoogi, mina ei suutnudki valida. Mõlemad olid head 🙂

Järgmisel nädalal on Biomarketis kõik La Muu jäätised -25%, siis peab vegan browniejäätise ära proovima, kõlab igatahes imeliselt. Ja rabarberijäätist tahaks ka hirmsasti, aga kuna see on hooajatoode ja soodusmüügi kohtadena mainiti ainult teiste linnade Rimisid, siis karta on, et seda enne järgmist suve ei saa…

Scroll to Top