rõõm

Temust võib tellida küll

Temu kohta räägitakse igal pool hirmus palju halba. Andmelekked – ok, ma äppi pole kasutanud, tellin ainult arvutist. Eetilisus – on nad palju hullemad kui Aliexpress, Shein vms suured Hiina lehed? Alist olen aastate jooksul ikka tellinud vajalikku nodi, sest kui see on ikka kordi odavam kui poes, siis milleks maksta rohkem… Aga riideid ja jalatseid pigem mitte, sest neid on vaja proovida ja vähemalt minu puhul selgub proovimise ajal enamasti, et ikkagi ei sobi. Ja Alisse ju tagasi saata ei saa.

Mul on juba päris mitu suve olnud probleem, et ei leia kohalikust kaubandusest jalatseid, mis meeldiks ja sobiks – nii välimuse, mugavuse kui hinna poolest. Kui soojade kvaliteetsete jalanõude eest olen nõus rohkem raha välja käima, siis suvejalatsid, mille kandmise periood on pigem lühike – no üritaks pigem soodsamalt läbi saada, eks. Ja nii ma olingi olukorras, kus aastaid tagasi ostetud plätud, sandaalid ja kingad kõik üksteise järel lagunesid, kuni mul polnudki lõpuks eriti miskit kanda – või siis kandsin selliseid, mille koht oleks pigem olnud prügikastis 😀

Sellepärast ma Temut katsetama hakkasingi. Sest seal, erinevalt Alist, on esiteks tagastusvõimalus, teiseks töötav otsingusüsteem, kust saab valida oma jalanumbri ja kolmandaks on iga toote juures konkreetne sisetalla mõõt. Mina tuvastasin üsna kiirelt, et nende 41 jalatsid on mulle väikesed, nii et ma panin otsingusse 42-43. Ja kohati on 42 ka väike. Minu jalalaba mõõt on… Issand, olen jälle unustanud, äkki 26,5cm? Üldiselt suvejalatsitel on sisetalla mõõt mul 27cm, plätudel vahel enamgi. Nii ma siis sellest lähtusin ja tellisin jalatseid, mille sisetalla mõõt oli vähemalt 27cm.

Sellest muide ju ei piisa, et suurus on õige… Ikka on enamik jalatseid ebamugavad 😀 Tagasi olen saatnud tunduvalt enam, kui alles jätnud. Ja muidugi me võime rääkida siin kõigi nende Hiina vahet liikuvate pakkide keskkonnamõjust, aga praegusel hetkel on mul rahaline seis täpselt selline, et pole väga võimalust keskkonnahoidlikke kalleid valikuid teha. On vaja jalatseid, mis oleks mugavad, ilusad ja soodsa hinnaga – nii et kui pean selle nimel Temust tellima ja üle poole tagasi saatma, aga selle tulemusena on mul vähemalt midagi jalga panna, siis mu arust päris hea diil. Mul ausalt võtab see ka vähem aega ja energiat, kui kõiki Pärnu kingapoode läbi kammida, tõdeda enamike meeldivate jalatsite juures, et minu numbrit pole, nii et valikut nagu lõpuks väga ei jäägi – ja noh, alternatiiv oleks minna Tallinna, mis oleks veel tüütum ja ajakulukam. Pigem veedan mõne tunnikese Temust valides.

Alguses olin skeptiline nende tagastuse suhtes. Eks ma mingil määral enne googeldasin ja teadsin, et üldiselt toimib, seega julgesin proovida. Kõige olulisem asi, mis meeles pidada, on see, et pakki avades ei tohi ära visata ega segi ajada neid pakendeid, mille sees tooted on – tagastamiseks on vaja samadesse pakenditesse tagasi panna, sest nende peale on kleepsud koodidega, mis tõendavad, et sa ikka Temu kraami tagasi saadad. Tellisin esimene kord õige mitu paari musti jalanõusid, kus kõigil oli kleepsul kirjas black ja sama number ning jalga proovides lihtsalt viskasin kilekotid kõrvale… Hiljem siis leiutasin 😀

Praeguseks olen tellinud kolm korda, igast pakist üle poole tagastanud, aga omajagu kraami on ka sobinud. Ma täpselt ei tea, mis loogika neil seal raha tagastamisega on, aga alla 100€ summa puhul tuli summa mu krediitkaardile tagasi suht järgmisel päeval, kui olin paki automaati pannud – üle 100€ tagastuse puhul pidin ootama, kuni pakk jõuab nende lattu, aga ka see juhtus ülikiirelt – 25.07 panin paki automaati ja 01.08 oli raha arvel. Lisaks saatsid nad vahepeal meile, kus teavitasid, kusmaal tagastus parasjagu on, samm sammu haaval oli ära näidatud, mis veel teha vaja, kuni raha tagasi saab.

Tagastada on ülilihtne – paki kokku ja vii lähimasse DPD pakiautomaati. Kui esimest korda, juunis, ei saanud veel automaadis QR koodiga tagastuskleepsu, vaid selle pidi eelnevalt ise välja printima ja pakile kleepima, siis nüüd juuli lõpus oli juba kleepsu võimalus ka, mis oli väga mugav, sest kodus mul printerit pole ja oli parasjagu puhkus.

Lisaks tulevad pakid kiirelt – Alist muidugi saab ka vahel kahe nädalaga kätte, aga pigem läheb ikka kolm nädalat kuni kuu, halvemal juhul kauemgi. Kui Temu tarne võtab üle kahe nädala, saab neilt 5€ krediiti, aga minuni on kõik pakid kiiremini jõudnud – ehk ca 10 päevaga, ega ma nii täpselt jälginud pole.

Ühesõnaga, jättes kõrvale eetilisuse küsimused, siis ma olen ausalt ülirahul. Kiirem, mugavam ja kohati soodsam kui Aliexpress. Ja tagastusvõimalus on muidugi hindamatu.

Riideid ma sealt tellida ei viitsi, sest ei jaksa otsida, võin panna materjaliks puuvill, aga annab ka kõik segud, kus pool on polüester – ja eelistan nagunii teise ringi poode. Aga vot jalatsid ja kotid – nendega olin täitsa hädas, sest kohalikust kaubandusest viimastel aastatel miskit väga meeldivat leidnud pole. Nii et tellisin Temust üksjagu, saatsin üksjagu tagasi ja jätsin täitsa palju endale ka.

Kollaste jalatsite ja kottidega on üks suur ikaldus. Mulle kollane hullult meeldib – kollane värv riietuses domineerides mulle ei sobi, seega otsin võimalust seda väikestes kogustes aktsendina kasutada. Kui paljud vahetavad suvel tumepruunid ja mustad jalatsid-kotid valgete ja beežide vastu, siis ma pole nende värvide fänn ja võtaks vabalt selle asemel kollase, mis mu arust sobib ka absoluutselt kõigega. Kahjuks pole valik suur – isegi Temus. Ja JUBE raske on teha kollast värvi toodetest adekvaatseid pilte. Nii oligi, et tellisin päris mitu pildil üsna sarnase ilusa kollase värviga kotti ja jalatsipaari, kohale jõudes aga selgus, et üks oli hoopis sinepikollane, teine praktiliselt oranž jne. Üks kollane oli ilus, aga kingadel oli nii jäik tald, et otsustasin siiski tagasi saata 😀

Aga näitan pilte ka – tellinud ja alles jätnud olen kõik allolevad jalatsid. Mulle on oluline, et tald poleks hirmõhuke (väga paljud kingad ja plätud jäävad sellepärast automaatselt valikust välja) ja painduks normaalselt. Ideaalne sisetald on pehmendusega, aga kui mitte seda, siis vähemalt mitte õhuke ja kõva.

Mustad tekstiilkingad, hind 7.56€. Tahtsin täiesti neutraalseid, lihtsaid, musta tallaga – no tundub lihtne soov, aga Pärnust otsides kas pole numbrit, ei ole mugavad või on vanaeide stiil 😀

Mustad plätud koduaias kasutamiseks, välimus küll mitte midagi kaunist, aga üllatavalt mõnusad ja pehmed jalas, aias toimetamiseks väga ok, hind 6.89€ – plaanin teise tiba suurema suuruse veel tellida, mis Kaaslasele mugavamalt jalga mahuks, sest praegu ikka juhtub, et kaks pereliiget tahaks korraga aias miskit teha, aga terrassiukse juures on ainult ühed plätud 😀

Korktallaga plätud, mu kõige kallimad Temu jalatsid 😀 Hind 15.04€

Mustad sandaalid, idekad vabaaja ja sportlikuma riietuse juurde, hind 8.66€

Kuldsed tantsukingad, mida ma küll absoluutselt ei otsinud, AGA viskas sisse mu sandaaliotsingusse ja kuna mul on siiski kindel plaan mingi hetk tangot õppima minna, siis mõtlesin, et tellin pulli pärast, tagasi saata saab ju alati… Üllatavalt mugavad, nunnu välimusega, mõnusa kontsaga, pehme mugava sisetallaga. Tõesti üllatusin. Ja no septembris on ju paras aeg tangokursusega alustada! Hind 9.43€

Ma rohkem pilte ei viitsi panna, aga mis ma veel tellinud olen… Plikale sahtlisse organiseerimiseks plastkarpe – 6 karpi 5.22€. Plikale musta sametise põhjaga kaelakeede hoidja (mahutab 10tk) – 3.98€. Mõned rihmad kottidele, paari euri ringis. Paar peokotti, mis sobivad olemasolevate peokingadega (mul reaalselt polnud ühtki kotti ja varem panin oma telefoni ja huulepulga lihtsalt Kaaslase taskusse, edaspidi üritustel seda muret pole) – ca 5€ mõlemad. Erinevas suuruses mustad õlakotid, hinnad ca 15-20€. Päevitusriided 5.15€. 6 paari kõrvarõngaid kokku 7.53€ (täpselt sama kraam, mis Alis, aga kui seal on hinnad 2-3€, ühel uhkemal paaril 5-6€, siis Temus kõik samad asjad 1€ ringis ja see uhkem 2€ midagi). Kindlasti miskit veel, aga ei hakka päris kõik siin üles lugema 😀

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eks oli omajagu kõhklust, aga Temu ausalt öeldes ületas mu ootused – olen rahul ja vajadusel tellin veel. Kui mul oleks raha nagu muda, siis ma ilmselt jah ostleks väga eetiliselt aeglast moodi, aga praegu on nii, nagu on. Nagu te teate, ei ole ma ka arutu ostleja, kes lihtsalt ostmise pärast igasugust ebavajalikku kraami kokku telliks – aga kui mul on ikka reaalselt vaja, siis on tore, kui saab soodsamalt.

Pärast Temu tellimuste kättesaamist sain rahulolevalt ära müüa/anda/visata õige mitu paari jalatseid ning tõdesin, et suvejalatsitega on nüüd mõneks ajaks mureta, ainult ühed viisakamat ja naiselikumat sorti mustad lahtised kingad on veel puudu. Kuidagi kujunes nii, et vanasti leidsin enamik sobivaid jalatseid endale Shu poest ja pärast nende sulgemist ongi olnud üks suur ikaldus. Pärnus põhimõtteliselt ainus pood, kust aeg-ajalt miskit leian, on Deichmann. Ma Kaubamajakasse tihti ei satu, aga kui seal olen, piilun enamasti sisse ja kindlasti vaatan üle selle viimaste paaride riiuli, kus on kenasti numbri järgi pandud ja allahindlus enamasti 50-75%. Just sealt jõudsid minuni ka soovitud mustad kingad hinnaga 7.49€. Novot, nüüd on süda rahul.

Endiselt on mul soov saada kollased kingad ja kott – nii pidulikumad kui tavalisemad – aga noh… Eks ma neid otsin edasi, küll kunagi näkkab 🙂

Mmmmõnus 1. mai

Oh, mul on kõigest jälle blogimata. Mitte et miskit suurt ja olulist oleks toimunud, aga no ma tegelikult tahtsin jagada kaks viimast nädalavahetust, kui mõnus oli. Lihtsalt… Ei jõudnud tegudeni. Elu ise oli selleks liiga nauditav, ei jõudnud arvuti taha.

Üks nädalavahetus ma olin hirmus usin. Pesin ära aknad ja kardinad, puhastasin ja korrastasin külmkapi ja tegin veel köögis üht-teist, mida tavaliselt nii põhjalikult ei tee. Rõõm.

Teine nädalavahetus jälle nautisin vaikset laupäevahommikut. Mingi laps oli öösel kuskil ära, teine magas kaua, Kaaslane põõnas ka peaaegu lõunani. Lugesin raamatut, kass süles. Sõin hommikust. Panin nädala ostud kirja. Sorteerisin fotosid. Üleüldse ei teinud tol nädalavahetusel suurt midagi asjalikku, lihtsalt kulgesin ja mõnulesin. Panin puslet. No ja ok, blogisin tegelikult ka, terve rea postitusi tootsin pärast piltide ära sorteerimist. Aga need olidki rohkem pildipostitused, emotsioonide jagamiseni ei jõudnud, väsisin enne ära 🙂

Lugemise väljakutse gruppi raamatuarvustuste kirjutamisega olen lootusetult maas. Märts oli kuidagi hektiline, sünnipäevaplaanid ja pärast seda pidustustest taastumine – ei jõudnud eriti lugeda, veel vähem neist raamatutest kirjutada. Nüüd sai aprill ka märkamatult läbi. Ma ei tea, kas tagantjärele enam viitsin… Mida rohkem neid raamatuid koguneb, seda vähem viitsin 😀 Samas mul ON läbi loetud krimi väljakutse märtsi ja aprilli raamatud ja veel posu raamatuid, mis saab erinevatesse teemadesse paigutada… Võiks ju ennast ikkagi kokku võtta… Mõni päev… Neli märtsi, kuus aprilli ja esimene mai raamat ootavad muljetamist. Lihtsalt seda muljetamist tuleks teha kohe ja jooksvalt, kui ma aga loen, siis sageli arvutit see õhtu üldse lahti ei teegi, tööpäeva õhtutel kipub ka väsimus kiiremini tulema ja nii need “võlad” kogunevad.

Täna ärkasin küll esimest korda varakult ning hiljem veel mitu korda, aga siiski õnnestus sügavalt magama jääda, üles tõusin alles pisut enne kümmet. Siis käisime jõusaalis. Rattaga, sest ilm oli nii imeline – ja tänasest on ju Pärnus uus laiendatud tasuline parkimine, kuna meil aga jõusaali kuukaart homme läbi saab ja uut enne sügist ei tee, siis ei hakanud veel ostma seda kiipi, millega kuukaardi omanikud saavad auto iseteeninduskioskis tasuta parkimiseks registreerida. Pärast jõusaali käisime poes. Kodus kell kaks sõime hommikust. Sõitsime rattaga randa, lugesime raamatut – me kõik neljakesi, no Poiss küll ei lugenud, lugesime meie Kaaslase ja Plikaga.

Kui pingi peal kangeks jäime, tulime koju tagasi… Ja ülejäänud õhtu lugesin diivanil, kass(id) süles. Idüll!

Ma tõesti nii väga naudin lihtsalt Elu. Üldse ei pea miskit suurt toimuma, ei pea kuskil käima ega midagi tegema. Käimised ja tegemised on ka toredad, neid on vahelduse mõttes vaja… Aga ma ikkagi olen ogaralt õnnelik diivanil raamatu ja kassiga… Või puslega. Lihtsalt… Olla puhanud, oma kodus, oma kallitega. Nii et ma siis rohkem olen… Ja vähem blogin 🙂

Pildikesi elust

Nipet-näpet pildikesi, mis märtsist-aprillist kogunenud on.

Kaaslane on väga praktiline, temale pole asjade välimus absoluutselt oluline. Selleks, et põletamist ootavat kraami hoiustada (ma ei mõtle siin muidugi puid ega briketti, vaid pigem väiksemat sodi – saepuru, puukoor, klotsid, põletatav paber jne), sobivad tema jaoks suurepäraselt igasugused suvalised pappkastid. Minu jaoks aga… No ütleme nii, et ma olen õppinud aastatega silma kinni pigistama, küll aga olen kustutanud näiteks päris palju köögis tehtud kassipilte sellepärast, et taust on nii jube 😀 Olin talle tegelikult pikalt rääkinud, et tuleks osta mingid sobivad esteetilise välimusega kastid, aga ega me ei olnud jõudnud selleni, et neid päriselt otsima minna. Enne sünnipäeva, külaliste ootuses, tekkis mul lõpuks vajalik motivatsioon, et see asi ära teha. Surfasime pisut ehituspoodide kodulehtedel, käisime Decoras koha peal näppimas ja lõpuks tellis Kaaslane kuskilt e-poest ära. Plastik võiks muidugi tugevam olla, aga ajavad asja ära ja visuaalselt on hulka parem kui enne. Mitte küll ideaalne, aga kordan endale, et “piisavalt hea” on parem kui mitte midagi 😛

Ametlikke “enne” pilte mul muidugi ei tulnud meelde teha, õnneks leidsin ühe Kaaslase tehtud pildi kassidest, kus kogu see jube kastimajandus üsna hästi näha on.

Ja nüüd siis nii:

Siin ahjupuude hoidiku peal olid ka varem kuhjas pappkastid ja nüüd siis selle asemel plastikust:

Juba linnukesed…

Kevadised temperatuurikõikumised on harilikud, aga ma ei mäleta, et varasematel aastatel oleks need NII suured olnud. Kui ikka ühel 3-kraadisel päeval käid veel talveparkaga ja kaks päeva hiljem 18-kraadisel päeval baleriinade ja tagiga jalutamas… Ajab juhtme kokku küll 😀 …

Scroll to Top